reede, 26. juuni 2015

335/ Oli kõva töönädal küll!

Jaanipühad said läbi ja eilne ja tänane olid juba tööpäevad. Hommikul kruiisin autoga tööle, õhtul tagasi. Mis kahe sõidu vahele jääb - töö, mida ma ei hakka siin üldse põhjalikumalt analüüsimagi.

Eile oli omamoodi päev. Kuna puhata oli saanud ka mitu päeva, siis oli hommikune ärkamine eriti raske. Lükkasin äratust edasi nii palju kui vähegi võimalik - tegemata jäi nii hommikuvõimlemine kui joomata hommikukohvi. See andis aga kohe tunda. Kella kümneks võttis nälg silmanägemist niimoodi eest ära, et ma polegi kindel, kas ma sain päris hästi aru, mida ma arvutist lugesin...

Pean ütlema, et pärast lõunat polnud olukord eriti parem. Olin endale kaasa pakkinud paar keedetud kartulit ja paar kirsstomatit - midagi hämmastavat neist kokku ei keeranud. Jõin piparmünditeed ja siis pidin tööasjus minema postkontorisse. Ootasin järjekorras (täpsustan: ühe inimese järel) päris tükk aega. Lõpuks suure haletsuse peale avati ka kõrvalolev kassa. Selleks hetkeks oli mul aga nii paha olla..Mõtlesin, et kukun kas kohe kokku või oksendan stiilselt sinna postkontori põrandale. Viimane variant oleks päris tuus olnud, arvatavasti pole neil seal never nii palju actionit olnudki. Õnneks suutsin oma iivelduse alla suruda ja tööasjad said aetud.

Mõtlesin, et astun Kaubahallist läbi ja ostan uued sukkpüksid - olin enda omad hommikul puru tõmmanud ja silmad jooksid teistel päris kenasti..nägin välja nagu totaalne hoor oma seeliku ja katkiste sukkadega. Enesetunne oli aga nii halb, et kiirustasin kontorisse tagasi ja lesisin külma nahkdiivani peal kuni hakkas veidi parem.

Jälile ei saanudki, mis seda põhjustas. Teooriaid oli mitmeid. Töökaaslased arvasid muidugi, et rase aga ma ise oskan selle kohe kenasti välistada. Ühe teooria oli, et äkki piparmünditee ajab iiveldama, sest temale ei sobi üldse piparmünditee - pidi panema käed värisema ja muidu sita enesetunde tekitama.

Täna hommikul sõin kenasti hommikusööki - kaks röstsepikut (saib) suitsulõhe ja paprikaga, 1,5 musta kohvi suhkruga. Võimlesin ka veidike. Oli täitsa inimese tunne - vat kui vähe on vaja!
Pildi lisan eilsest õhtuootest.



Lõunaks sõin eilset Aasia pada, riisinuudleid, salatit ja meekana - jap, ise tegin.
Patta sai pandud - aedoad, külmutatud Tai segu, ananass, tšilli, india pähklid, kookospiim, tšillikaste, mesi.. Meekana tegin nii - kanafilee tükid kastsin tempura jahusegusse ja praadisin kookosõlis. Fritüüris on aga parem seda teha - jääb krõbedam ja mõnusam.
Küpsetatud kanatükid lasin hiljem pannilt läbi koos meega, saingi meekana.

Kelly käis töö juures meil koogiga külas, sai siis patustatud tüki koogiga. Täna on üldse metsik nälg - kodus sõin veel veidi nuudleid ja kana ning salatit. Siis hakkasin usinasti tegema sealiha ananassiga, sest see oli Taavi menüüs.

Retsept lihtne - võta sea välisfilee või noh..mis iganes filee. Mina tampisin ka natuke. Prae pannil ja maitsesta soola ja pipraga. Aseta ahjupannile ja pane sinna peale ananass ja juust. Küpseta ahjus kuni juust on sulanud. Tehtud.



Muudest teemadest siis ka.

Osad autojuhid on ikka totaalsed idioodid. Oleks täna ühele tagant sisse sõitnud ja see poleks minu süü kah olnud. Kuramuse jobu.. Pole vist mitte kunagi kuulnud, et enne vasakpöörde tegemist tuleb anda teed nii eest kui tagant tulevatele autodele.. Oleks pidanud auto seisma jätma ja peksa andma sellele idioodile..


Kommentaare ei ole: