112/ Bla bla..bla bla bla

Nii.
Täna on juba teisipäev, teistel on jälle aktiivne kooli- või töönädal. Lähen vast ise kah millalgi lähiajal nüüd Tartu Jakole appi. Saan ennast kuidagi kasulikuks teha.

Reedel põrutasin bussiga Kuremaale, et oleks lihtsam hommikul Tartusse saada. Anni korraldas soolaleivapidu ja ei tahtnud sellest ilma ka jääda. Pidu oli väga tore ka, rahvast oli ikka päris mõnusalt, sai kirsiviina joodud ja..vahepeal korjandust tehtud uute viinade jaoks ja..Käisime Kaspariga poes viinade järgi vahepeal. Kui kõik joogid olid joodud, läksime linna peale. Pubisid ja värke rüüstama. Krooksus ja Zavoodis ja Poole Kuues käisime. Aga ega me kuskile pikemalt ei jäänud. Esimeses kahes polnud ruumi ja kolmandas küsiti dokumenti, Annil aga polnud kaasas, sitaks kuri turva oli igatahes.

Pärast seda oli minul, Tuulil ja Katil kõht tühi ja läksime Mäki drive-in'i, sest muid kohti lahti polnud. Võtsime siis end autode järjekorda. Mina olin VW Polo, Kati oli Fiat Panda ja mis auto Tuuli oli..ei mäleta...No söögid saime kätte igatahes, aga klaasi nad jälle kaasa ei andnud. Jobud.

Tagasijõudes istusime veel natuke ja läkski kogu rahvas laiali ja oli korter tühi. Mina keerasin end Anni voodisse kerra ja arvatavasti jäin mingi 5 minutiga magama. Hommikul saatis Rix sõnumi, et lähme võtame millalgi ühe sitamäki kohvi aga ei saanud midagi kokku leppida, sest nett ja telefon mõlemad jamasid. Lõpuks ta helistas ise ja ütles, et tuleb võib-olla linna aga lõpuks hakkas sadama ja ta ütles, et tal pole kummipaati. Aga sain Silveri kätte ja hängisime linnapeal. Aga oleks toredam olnud kui oleks olnud koht, kus olla. Vihma sadas ja linnas polnud eriti huvitav. Ja siis ma pidin veel pärast ootama kuidas Jako lauda sõidab, ma magasin autos osa ajast. Koju sain ikkagi suht hilja. Oleks jõudnud Rixiga kohvi teha küll. Aga no eks jõuab ka edaspidi.

Anni vist peab millalgi sünnipäeva ka, selleks puhuks peaks talle midagi kasulikku viima nagu taldrikuid, mida neil absoluutselt polnud.

Aga okei, eks ma lähen nüüd kuduma tagasi. Eile ärkasin suht hilja, ei pidanud Jakot kaua ootama, täna ärkasin varem ja raudselt ta tuleb maruhilja. Raudselt .
Aga okei, over and out.

111/

Täna on juba tükkmaad parem. Või üldse. Ei tänitatagi enam ja kuidagi, kodusem on. Sai täna paar tundi puid tassitud ja loobitud, jääaeg hakkab ju vaikselt kohale hiilima. Eile riisusin mingit heina ja kütsin sauna ka. Vaatasime emaga kaua telekat ja naersime seda, et kömoodiasarjadele nagu "Kaks ja pool meest" ja "Sõbrad" lastakse naeru peale. Vahest ajab see ennast kah naerma, vahest mitte.

Aga noh, eks igav on ikka. Kõik on ju koolis või tööl. Samas on siin rohkem teha kui Kuremaal, ei viitsi seal hommikuti eriti ülesgi tulla, sest ma oleks üksinda ja sureks igavusse kätte. Siin olen netis ja koon salli, olen jälle netis, vaatan õues ilma ja ..ilus ilm muide.

Siin räägitakse ainult autodest viimasel ajal vist. Ford pannakse müüki ja Indreku mingi tuttav müüb mingit Volkswagen Polot, imeliku kujuga auto, lahja ja igav aga ökom. Aga noh, pole minu mure, mina nagunii ei sõida. Kuigi noh, ega siis neilt raha kah pole loota. Nad ajastavad igasuguseid autoremonte ja müüke kah just sinna, kui mul raha oleks vaja. ( Näiteks Hispaaniasse mineku jaoks või läpakas..). Aga noh, ega minemata ikka ei jää. Jako sai venna juurde suht hea koha peale ja lähen kah millalgi võib-olla appi ( olen seda vist kuskil maininud juba) ja eks jõuab siis millalgi päikest võtma.

Maarjaga rääkisin ka, ta ka kodus ja igavleb, tööd pole ja nii. Vaatab äkki teeb homme midagi. Palamuse laadal nägin ju Madist ja pärisin peo kohta, mis ta juba enne kooli algust tahtis teha. Võiks midagi varsti ju teha..aga osad lähevad kohe sõjaväkke ja paljud on juba väga väga rakkes.

Ei oskagi väga muud siia enam kosta. Igatsen kallikest, ta kaua tööl ja üldse kaugel, netti kah eriti ei jõua ja ega see polekski see.

Musu.

110/ Halb tütar- a mina vä?

Kui Aveli koju jõudis, olid puud juba tehtud.

Jap, nii see oligi. Mida ma teha saan, et bussid hommikuti ei sõida, pealegi oli täna kartulivõtmine, jälle.. Ja siis kui ma koju jõuan, on puud tehtud ja mina süüdi. Põhimõtteliselt mulle tehti mingi kõne mille jooksul ma aru isegi ei saanud, milleks mind koju vaja, seda sain alles kodus teada, aga etteheiteid on ju hea ikkagi teha.

Olen see tütar, kes ei koolis, tööl, kes ei ela isegi kodus ja kes pole midagi saavutanud. Või midagi sellist. Ja lisaks kõigele olen ma ju ka ainuke tütar, kui pole mind, pole kedagi ja nii edasi.

Ah, tglt ma segaduse. Aga tegin ema kurvaks ja see on paha..

109/vanemad on lollid ja täiesti väljakannatamatud

Chapter 109. Why parents are so stupid?

Igastahes, ema ütles mulle enne telefonis midagi sellist : seoses selle Hispaania asjaga on selline vanasõna : Ela niikaua vanemate kulul, kuni sinu lapsed hakkavad sinu eest hoolt kandma.

Nagu mismõttes. Kõne lõppedes olin nii pettunud kui ka vihane. Ema on selline inimene, kes helistab mulle vahepeal, et öelda, et kodus on palju asju vaja teha. Et see on valesti ja too, kurdetakse halva tervise üle ja vihjatakse sellele, et olen ülihalb laps, kui ma ei käi kodus orjamas ega põrandat küürimas, mille peal ma isegi ei kõnni! Ja miks tullakse mulle ütlema, et miks ma ei võiks elada nende kulul kodus, nälga ei pidanud ma jääma ega midagi. No kuulge, rahvas, see on naeruväärne, ma maksan isegi oma moblaarved ise ega teagi millal viimati mingi asja soetamiseks neilt raha sain. Ka pole aimu mingitest erilistest sõprussuhetest nendega, kuna tundub, et minuga võetakse ühendust siis kui on vaja midagi teha. Näiteks helistati mulle paar tundi tagasi, et homme lammutatakse midagi..ma ei tea mida, kilemaja? Ja puud oleks vaja ära vedada või mida kuradit, ma aru ei saanud. Aga oleks, et kas mul on midagi vaja, kas mul läheb hästi..eii..

Rääkisin emaga läpakast kui viimati kodus olin, lõppes see sellega, et mina olen see halb tütar, kes on üldse süüdi, et julgen midagi sellist küsida. Pangalaen ja bla bla...Ennem ema ütles kah, et maksavad ju internetti mis oleks nagu ainult mulle?? Tema tahtis uut arvutit ja printerit ja ma ei tea mida aga süüdi olen ikka mina. Koguaeg olen süüdi mina.

Priit ei teagi vist, et ma Hispaaniasse, ema pole arvatavasti öelnud ka. Hiljem kasutab seda minu vastu, et Priit saab vihaseks vms. Kurat, ma olen täisealine, show me some support!

Fakk, ma ei viitsi kiruda. Eks kui ma koju lähen ütlen neile kah, mida ma nende silmakirjalikkusest arvan. Ja nad veel imestavad, miks ma nii harva kodus? No mis eeskuju nad mulle annavad, mis meelelahutust, mis sõpru? Ma sureks sinna lihtsalt igavusse ja oleks nullpunktis. Pool elu olen ma lihtsalt sealt minema tahtnud...

Nii..midagi positiivset siis. Käisin täna Palamuse laadal Jako ja Margusega ja piletimüüjad ei saanud meid kätte. Nägin paart endist klassikaaslast nagu Martti ja Oskar näiteks, mitte et nad erilised sõbrad oleks aga siiski.

Madist nägin ka, see on tore, sest teda polnud lõpetamisest saati näinud. Hurrei. Seal oli taksikutsikaid, küülikuid ja muid loomi. Jee jällegi. Marguse tütar lisas orkutis mind sõbraks, mis on vahva, sest ta on mingi alla 10 aasta vana ja tal on orkutis vanuseks 22. Nali naljaks.

Kopp on ees paljudest asjadest...

Millalgi täiendan.

108/

lapsed! lapsed!

Tivoli tuur on Tartus . On äge? Jaa..ei tea.
Ei oska kommenteerida tegelikult. Nägin roosade juustega teistelt raha lunivat tsikki, kes sülitas pidevalt, ei impressinud mind eriti. Nägin suitsetavaid jobusid, ei olnud kah lahe. Nägin karussellil ühte tüdrukut, kes laulis omaette kaasa laulu, mis raadiost tuli..aa..Meelde tuli: See oli Robyn- Be mine. Teda oli nii vahva jälgida, et ma jälgisin teda isegi siis kui karussell tööle hakkas. Seisin tükk aega piirde ääres. Vahva.

Ja tivolisse läksin ma kah ainult sellepärast, et ei viitsinud kuskil tänavate vahel tiirutada. Anni, sa oleks võind kah aru saada ja mitte kohe solvuda: autoga ei ole nii lihtne liigelda kui sa arvad.

Käisin mäkis, võtsin seda mida alati, selline regular värk. Kui Tartu, siis ka mäkk. Pimedas on lahe Tartust tagasi sõita, lambaid seekord ei näinud.

Kinodes jookseb "Mina olin siin". Tahaks seda kasvõi sellepärast näha, et kuidas kukkus siis välja see film, kuhu ma sisse ei saanud..kahjuks või õnneks. Ja Sass on tore ja raamat oli hea, järeldus: tahaks filmi kah näha.

Over and out for now.

107/ what's happenin'?

Suurt midagi ei toimu, niisama..tsill. Kaua magada, hommikusöök lõuna paiku..vahel autosõit kuhugi ja nii. Täna oli kartulivõtt. Võrreldes meie koduse kartulivõtuga oli see käkitegu, aga ilm oli suht rõve ja pisikese palaviku viskas üles küll.

Tööd pole ikka. Vaja oleks, keegi ei anna, pappi kah keegi niisama ei anna. Võidaks siis vähemalt midagi, mida saaks maha müüa...aga ei. Nii ikka ei veaks ju;)
Aga jah, võiks vedama minna, ei tahaks alles viimases külmas siit minema saada...



Aga noh, that's all for now. I guess.

106/

I love you, I love you, I love you, I love you.. Yeah :)

105/ Klopsin kokku miskit.

"Ja mis teil ka südamel poleks- ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad." Lk 9 *** "Inimene on alati- ja mitte iial- ükski" Lk 74*** "Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikeks teha. Täiuslik kuulub muuseumi." Lk 80*** "Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud." Lk 92*** "Kui tahad midagi teha, siis ära päri missugused on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." Lk 153*** "Pimedas räägitud sõnad...kuis saab neid tõena võtta? Tõelised sõnad vajavad suurt valgust." Lk 155*** "Elu on elu; see polnud midagi väärt ja oli ometi kõik;" Lk 212*** "Teadmine ei tee kunagi valu. Valu teeb vaid "enne" ja "pärast"" Lk 318*** "Armukadetseda võib armastust, mida teistele jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." Lk 336*** "Miski ei pöördu tagasi. Miski ei taastu. Mitte miski. Isegi kui ta tagasi tuleks, ei oleks see enam see, mis oli." Lk 338 ***"Ma tean, et kui ma ta tagasi saaksin, kaotaksin ma ta jälle ja mu igatsus tema järele jääks. Ma lahkan oma tundeid nagu laipa surnukuuris, kuid mu igatsus muutub tuhat korda elavamaks. Ükskord läheb see mööda, ma tean, aga see teadmine ei aita mind." Lk 338*** "Midagi ei saa tagasi tuua. Keegi ei tule tagasi. Niisama hästi kui läbielatud tund iial ei kordu" Lk 514***

104 / damn, he's good

"Niiviisi!" ütles Joan. "Sina lõpetad! Sina lõpetad ja lähed! Lihtne, mis? Aga minul on sulle veel midagi öelda! Mul on veel palju öelda! Sina, sina nägid mind "Cloche d'Oris", sa nägid, kellega ma olin, ja kui ma öösel sinu juurde tulin, siis oli sulle ükskõikpuha, sa magasid minuga ja hommikul oli see sulle ikka veel ükspuha, ja sul oli mind veel vaja ja sa magasid minuga jälle, ja ma armastasin sind, ja sa olid nii tore ja ei tahtnud midagi teada, ja ma armastasin sind sellepärast nii nagu mitte kunagi varem, ja ma teadsin, et sa oled niisugune ja mitte teistsugune, ja ma nutsin; ja ma suudlesin sind, kui sa magasid, ja ma olin õnnelik ja läksin koju ja jumaldasin sind- ja nüüd! Nüüd tuled ja heidad mulle ette, mida sa tookord, kui sa minuga magada tahtsid, nii suuremeelselt ühe käeliigutusega kõrvale lükkasid ja ära unustasid, nüüd kraamid sa selle välja ja heidad ette ja mängid solvatud voorusejüngrit, ja teed stseene nagu armukade abielumees! Mida sa minust siis tahad? Mis õigust sul selleks on?"

103/ ja veel...

"Kelleks as mind pead, Joan?" ütles Ravic. " Vaata seda seal väljas. Seda punast kulda ja sinist. Küsib see selle järele, kas eile sadas? Või kas Hiinas või Hispaanias käib sõda? Või kas hetkel sünnib või sureb tuhat inimest? Päike tõuseb, ta paistab- ja ongi kõik. Sina tahad, et ma küsiksin? Su õlad on pronksist selles valguses, ja mina peaksin sinult midagi küsima? Su silmad on ses punases peegelduses nagu kreeklaste meri, violetsed ja veinikarva, ja mind peaks huvitama, mis juba möödas on? Sa oled siin, ja mina peaksin olema narr, kes tahab mineviku närtsinud lehestikus tuhnida? Kelleks sa mind pead, Joan?" Joani pisarad olid kuivanud. "Ma ei ole juba ammu sääraseid sõnu kuulnud," ütles ta. "Siis oled sa puupeadega koos olnud. Naisi tuleb jumaldada või nad maha jätta. Vahepealset võimalust ei ole."

102 / Nüüd siis Remarque

Silmad, mõtles Ravic. Justkui sähviksid neid välgud. Õrnad, punakad välgud küünlaleekide hubinast. "Joan," ütles ta. "Ma ei taha sulle midagi sisendada. Aga ma tahan sulle rääkida loo lainest ja kaljust. See on igivana lugu. Vanem kui meie. Kuula. Oli kord laine, kes armastas kaljut kusagil meres, ütleme Capri lahes. Ta kohises ja vahutas kalju ümber, suudles teda päeval ja ööl, embas teda oma valgete kätega. Ta halas ja itkes ja anus, et kalju tema juurde tuleks; ta armastas ja hellitas teda ja õõnestas seejuures teda aegamisi, kuni see ühel heal päeval enam vastu ei pidanud, kokku varises ja laine embusesse vajus." Ravic võttis lonksu. "Ja siis?" küsis Joan. "Ja ühtäkki ei olnud enam kaljut, kellega mängelda, keda armastada, kellel kurta. Oli vaid kivikamakas merepõhjas, voogudesse uppunud lelu. Ja laine oli pettunud, tundis, et teda on petetud, ja otsis endale uue kalju."

101/ veel Remarque'i, veel armastust

Kuna armastusest ei saa iial küllalt, öelgu skeptikud, mida tahes... Kui palju ma olen näinud inimesi, kes väidetavalt ei usu armastusse..? Ma ei oskagi seda öelda, neid on kindlasti rohkem kui üks inimhing enne uinumist lambaid jõuab loendada..Kuid kes teab, mõni on ehk raske unega. Kuid mitte see pole oluline, vaid see, et armastus on olemas ja see on midagi tõelist. Räägitakse ka seda, et armastust annab võrrelda tundega, mida saadakse magusa söömisest, eelkõige sellistest tumedatest paberis asjadest, mida teha kakaost ja muust magusast. Kas need tunded on siis tõesti võrreldavad, selline eufooria? Jah, ehk armumist annab tõesti võrrelda lihtlabase Kinder Bueno batoonikesega, kuid armastust? Kindlasti mitte. Julgen kindlameelselt väita, et armastus on midagi palju sügavamat, olulisemat, erilisemat..Muidugi pingevabam ja rahulikum, südamelöögid püsivad normi sees ja põsed ei õheta nagu paaviani perse, kui armumine..Kuid siiski. Armastus on midagi ..leebelt öeldes "käega katsutavat", armastus on midagi "ninaga nuusutatavat.." Oeh, mida ma ajan..iga teine inimene peaks mind napakaks, peast põrunuks. Kuid kui keegi on midagigi sellist tundnud..No siis..no siis ta teab, millest ma räägin ja mida ma mõtlen. Armumise ja armastuse vahe on kindlasti ka mõtlemine. Kindlasti.. armunud olles ei mõeldagi. Kõik mõtted on peas segi. Liblikad uuristavad sapipõit ja magu, ajus jooksevad väiksed sibavad tulukesed ringi nagu hakkaks rongist maha jääma..Jah, see on armumine. Tasakaalutu olek, vahel öökima ajav, lollakat naeratust näole panev, keeruline ja ... mittemidagi lubav armumine. Armastus..Kõnnitakse kahe jalaga maa peal ning mõeldakse ka teisele kahele jalale..Mis on aga armastuse ja armumise sarnasus? Ma tean isegi seda. Mõlemal juhul mõeldakse koguaeg teisele osapoolele..teisele armunule( oleneb..kas teine osapool on ikka armunud?) või teisele, kes armastab..( kui armastab). Mõeldakse rohkem kui sõpradele, kes varem olid ainsad, kellega nurga taga suitsu kimuda või rahade eest viinapudelit kokku klappida..Imelik, aga sellised asjad kaotavad lihtsalt tähenduse. No oleneb muidugi sõpradest. Olles armunud või armastatud, saab lihtsalt aru, kes on sõbrad, kes on nõus igal eluetapil toetavad olema. Sest see on ju paratamatus, sõpradele pole nii palju aega kui varem..Kui üldse. Tõelisel sõbral muidugi on. Liiga keeruliseks kisub jutt ja liiga palju inimesi veetakse jutu sisse. Ehk tuli põhipoint välja. Võib-olla mitte, sest kui mõni eriti eufoorias tsikk seda loeb, siis ei saaks ta ju midagi aru. Ps: kui sa midagi aru ei saa, oled armunud, kui saad, oled üksik või vastupidi : supled armastuses ja oled tark inimene. Mina olen näiteks väga tark. Samuti ka ego aga see selleks. Järgmises sissekandes panen kindlasti ka Remarque'i tarkused kirja, siia nad kahjuks ei jõudnud. Aga äkki ma olen sama tark? Pigem ei...

100/ armastusest

Meid ootab öö, paar tundi ja terve igavik, kuni hommik aknale põristab. Inimesed armastavad teineteist, see on kõik! See on ime ja ühtlasi kõige iseenesestmõistetavam asi siin maailmas, ma tundsin seda täna...kui öö lillepõõsas sulas ja tuul maasikate lõhna tõi; armastuseta oled naghu laip puhkusel, muud midagi, kui vaid paar daatumit ja juhuslik nimi, ja samahästi võiksid ka surra....

"Ei. Meie ei sure. Ainult aeg. Neetud aeg. See sureb alati. Meie elame. Meie elame alati. Kui sa kord ärkad, on kevad, ja kui sa uinud, on sügis, ja vahepeal on tuhat korda tali ja suvi, ja kui me teineteist tõesti armastame, oleme igavesed ning surematud nagu südametuksed ja vihm ja tuul, ja see on väga palju. Me võidame päevi, kallim, ja kaotame aastaid, kuid kes sellest hoolib ja keda see häirib? Tund on elu. Silmapilk igavikule kõige lähemal...sinu silmad säravad, tähetolm nõrgub läbi lõpmatuse, jumalad raugastuvad, kuid sinu huuled on noored, meie vahel väreleb mõistatus, Sina ja Mina, Kutse ja Vastus; õhtutest, hämarustest, kõikide armastajate joobumustest; iidsetest linnakisadest kuldseks palanguks kääritatud, lõputa rada amööbist Ruthini ja Estrini ja Helenani ja Aspasiani, paatinasiniste madonnadeni teeäärsetes kabelites, roomajatest ja elajatest sinuni ja minuni..."


Remarque "Arc de Triomphe" lk 177

99/ pähklised unenäod

Lootus, et näen Jakot unes, haihtus varahommikul, ehk siis..Millal ma ärkasingi, 15.05 või muud sellist. Nimelt nägin unes pähkleid.No mis pähklitel viga, mulle väga meeldib neid süüa- aga päriselus..mitte unenäos. No söön unes pähkleid ja üks oli nii kõva, et ei läind katki, selle peale ärkasin üles. Tegelikult olin aga hammustanud keeleneedist tüki ära. Panin ennem mingi metallist mummu, see plastik lagunes täitsa ära kui seda ära üritasin võtta. Aga noh, juhtub.

Mis siis veel. Üldiselt ma siis polegi täna midagi tarka saanud teha, sest ärkasin nii hilja. Aa, valetan, käisin emal kultuurimajas abis, möllasin tolmuimejaga ja viskasin lilli minema. Väga põnev.

Üldiselt..kas kellelgi mulle tööd ei ole anda? Sellist tasuvat ja head ja mitte mingit seksuaalteenustega seotut..?

Aga okei, üldiselt ma nüüd magama.

Miss my darlin'. Big luv :)

98/ a new beginning

Noor papp oli kirikus oma esimese jutluse ajal nii närvis,et ei suutnud isegi korralikult rääkida. Enne teist jutlust, järgmisel pühapäeval, õpetas peapiiskop, kuidas end lõdvestada. Ta pakkus välja lahenduse: "Järgmisel korral valage paar tilka viina klaasitäie vee hulka ja jooge see ära. Siis näete, kuidas pärast paari klaasitäie ärajoomist tunnete end palju rahulikumalt."
Järgmisel pühapäeval tegi papp nii, nagu õpetatud ja tundis end peatselt tõeliselt lõdvestununa. Jutlus läks kenasti ja kõne justkui voolas lainetena üle avara kiriku. Pärast jutlust leidis papp kirja peapiiskopilt:

"Lugupeetud Isa, järgmisel korral valage paar tilka viina klaasi vee hulka- mitte paar tilka vett klaasitäie viina hulka. Kirjutan teile mõnest tähelepanekust, et samad vead ei korduks järgmisel pühapäeval.

Ei ole mingit vajadust torgata sidruniviilu kirikuviina karikasse.

See väike kamber altari kõrval ei ole tualett...

Proovige vältida Püha Maria kujule naaldumist ja eelkõige tema kallistamist ja rindade mudimist.

Käskusid on kümme, mitte 12. See-eest apostleid oli 12 mitte 7. Keegi neist ei olnud pöialpoiss.

Meie ei viita Meie Issand Kristusele "JC ja poisid"

Taavet tappis koljati kivi ja linguga, mitte ei "retsinud"

Ärge nimetage Ristija Johannest ristiisaks.

Bin Ladenil ei ole Jeesuse suremisega mingit pistmist.

Ärge lugege palvet kiriku trepil ja päris kindlasti ei tohi teha seda jalg piibli peal.

Armuleib tuleb jagada armulauast osavõtjatele. See ei ole kirikuviinale pealehammustamiseks.

Patustajad lähevad põrgu, mitte "hobusepersse"

Meieisapalve tuleb lugeda, käed taeva poole, mitte neid lainetuselaadselt lehvitades nii nagu laulva revolutsiooni aegadel.

See oli hea, et kutsusite kirikulised Jumalale tantsima, kuid rivijenka ei olnud seda mitte.

See tüüp, kes istus altari nurga juures ja kellest rääkides kasutasite sõnu homo ja seelikus transvestiit, olin mina.

Loodan, et need väikesed vead on järgmise pühapäeva jutluse ajaks parandatud.

Alati teie peapiiskop"



See oli lihtsalt naljakas.

Täna on hea päev. Rikku lisas mind täna orkutis sõbraks, juures lause „Ära küsi : ) „

Msnis on ta mul alati alles olnud ja siis küsisin : aga kui ma küsin kas sa siis ei vasta?

Mille peale ta vastas, et eks ole näha aga, et aitab.. et ta on ilmselt targemaks saanud või on alternatiivseid asju toimunud. Tal mingi tsikiga oli mingi olukord olnud, et olid nagu sebinud aga siis ei olnud klappinud ikkagi ja oli tahtnud temaga sõbraks jääda aga tsikk polnud nõus ja siis ta vist taipas, et ei ole hea sõbrast ilma jääda. Good for him! Ja siis me rääkisime msnis nagu meil oleks eile mingi vestlus pooleli jäänud. Sain poole õhtuga teada, mida ta selle pool aastat teinud on ja kuidas tal läinud. Nagu..nagu polekski mingit vahet olnud vahepeal. Annika käest ei ole kah ju mõtet küsida, et kuidas Rixil läheb, ta ei tea või ei ütle. Aga noh, mure oli alati, et kuidas läheb ja nii...Nüüd kohe süda rahulikum.

Nüüd on kohe teada, et mingit kammi ei ole oodata, mingeid jamasid, sest sõber on ikka kõige parem olla. Milleks seda mingi halaga ära rikkuda?

Neljapäeval käisin juuksuris kah, väga suurt vahet nagu ei olegi, värvi oleks võinud vb rohkem muuta või midagi. Uue jaki, kõrvarõgad ja mütsi ostsin ka, sügis ju tulekul. Mäkist burksi ja elu ilus.

Reedel tulin koju. Pole siin ju ammu käinud. Öösel käisime Evely ja tema mingi kutiga ringi paarutamas, või noh, minu panid nad Tormas maha ja sõitsid kuskile romantikat tegema. Rääkisin niikaua Andy ja Taaviga juttu ja istusin trepil.

Laupäeval, ehk siis eile, käisin päevaajal vanaema juures Pajustis ja õhtul istusime Anniga ja jõime rummi ning tegime piipu, lõpuks tuli Evely ka ja hõõrusime talle tema romantikat bmw-s nina alla. Mina vähemalt.

Anni ütles hea lause kui süsi talle sädemeid näkku pritsis : Mine nüüd, mulle meeldib kui sa mu peale pritsid.

Cmon?

Täna võtsime kartulit, hurraa, ning püüdsime kassile hiiri. See pisike elukas on ikka lahe.

Aga üldiselt peaks magama minema, kell on juba päris palju.

Igatsen oma kallit ka palju palju : )

ja kärbsed närivad :/

97/ Aitääh, Karol :)

Vot, teeb kohe tuju paremaks kui mulle oli pühendatud terve blogi sissekanne. Mnjah, igas päevas on ju midagi head, killuke unistust või midagi muud.

Ei ole hullu, et sa mu sünnipäeva ära unustasid, sa ei olnud ainuke ja minagi ei andnud sinu õigel sünnipäeval endast märku. Vabandan kah siis :)

Minu viimaste blogisissekannete kohta..Hm, olid jah masendavad, vaatan isegi, et kuidagi veider. Sõbrannagi ütles, et mida see nüüd tähendab, tõmba kohe oma positiivsusesärk selga ja ole rõõmus. Aga kui oleks see koguaeg nii lihtne. Võib-olla ongi.

Üldiselt läheb mul hästi. Koolis ma ju ei käi, tööd ei ole. Sõbrad või noh..tuttavad, või nii palju kui mul üldse kedagi on, on mitmes erinevas Eesti otsas laiali, või isegi kuskil kaugemal. Kui ma lõpuks koju jõuaks, ei oleks seal ühtegi tuttavat ees, ma oleks täiesti üksi ja peaks kodus midagi tegema, tööd I guess..
Vanemana ma ka ennast ei tunne, eile küsiti Selveris isegi dokumenti, sest müüja ei mäletanud, kas ta on seda varem teinud või mitte...Vahva..

Täna on paljudel jälle esimene koolipäev ja mul pole midagi teha..Loen raamatuid vahest ja mängin tetrist. Või mängin keeleneediga, mis on kah vahva :)

Üldiselt... Mnjh, Karol, kui msni satud, siis anna aga märku.

Ja ära arva, et osad inimesed on armukadedad ja teised pole, väikest moodi on tegelikult kõik, seda näidatakse aga erinevalt välja.

Edu sulle su tegemistes ja ole tubli :)

Ka teised, kes seda loevad, saate vast väikest aimu, et mul on vahest väga igav, andke mulle tööd või pappi, et ma saaks reisima minna :)