291/ It's hard to believe..

Naljakas kuidas kõige kurvemad seigad oma elust suudad sa mingiks perioodiks unustada, kui su kõrval on õiged inimesed. Ma alguses ei saanud aru, mida peaks aitama minu enesetunde parandamisel see, kui visatakse nalja ja kogu maailm on täpselt samasugune nagu ta enne oli. Ma ei suutnud aru saada, kuidas on maailm samasugune. Aga ta ju on. Teiste jaoks on maailm ja elu täpselt samasugune nagu ta oli varem. Vaid teatud inimeste elud on igaveseks muutunud. Inimese tähtsust mõistetakse pahatihti alles siis, kui seda inimest enam ei ole. Jääb maha tühi koht, keegi teine ei saa seda sama kohta täita. Nii lihtsalt ongi, jääbki täiesti tühi koht. Ja katsugu keegi sellesse kohta astuda!
Ma ei ole kindlasti ainus, kes arvab, et halvad asjad juhtuvad alati teistega. Viimasel ajal olen ma aru saanud, et ei.. halvad asjad võivad juhtuda ka minuga ja minu lähedastega. Mitte kellelgi ei ole immuunsust, et pääseda surma pikkade ja tumedate käte eest. Nad jõuavad igale poole..
Olen märganud endast kohati äärmiselt ebastabiilset käitumist, sest vahest lihtsalt ei suuda toime tulla kõige sellega, mis sisse koguneb.. Kahjuks elan sellised episoodilised hood välja aga näiteks oma kallima peal.. Andesta, Meelis .. tõenäoliselt oled sa mulle lihtsalt liiga lähedane inimene. Jah, ma tean, et ma vahest pingutan üle..aga mul on vaja seda, et ennast välja elada. Võtab vähe aega ja ma olen jälle okei.
Anni..sulle ma ei oska hetkel öelda midagi muud, kui seda: Palun ära unusta, et mõlemad su vanemad on elus, ning sul on ka vend. Sul on kaks vanemat, kes sind hoiavad ja armastavad, paljudel ei ole nii vedanud. Hinda seda, mis sul on.. sest sul on palju.
Kõige kiirematel aegadel on endale raske mõelda kurbadest asjadest. Aga aja kiire möödumine, asjade kuhjumine ei vähenda minus mu inimlikku külge. Ma olen ju ainult inimene, lihast ja luust, rõõmude ja valudega. Nutan reaalseid pisaraid ja naeran täiesti tõelist naeru. Ja nii see on.
Miks kurat võetakse minu käest inimene, kes oleks võinud mind õpetada autoga sõitma, kellega ma oleks pidanud talvel minema järvele kala püüdma..aga ma kurtsin, et on külm ..nüüd ma mõtlen muidugi, et see on naeruväärne.
Ma ei saa ennast süüdistada selles, mis juhtub ja mis elul meie kõigi jaoks plaanis on..kuid ma saan tunda end süüdi asjades, mis mul on tegemata jäänud ja mis nüüdsel tegemisel ei ole enam samad..
Arghh..
Muutes nüüd tooni veits helgema poole..on kool alanud, mida ma vist juba mainisin..lisaks sellele olin ka vahepeal seotud tööotsingutega, käisin ka töövestlusel ning kahel proovipäeval ning sain ka töö..Nii et way to go. Lisaks sellele avaldati midagi minu pastakast ilmunut Betty Alveri jaoks ilmunud raamatus. Esitlusele kahjuks ei jõudnud, see oli eile..aga raamatule käpad üritan taha ajada küll.
Meelis on täna Rivo sünnipäeval nii et ma olen kodus..las poiss lõbutseb.

290/ Here we go again...

Pole päris kaua kirjutanud ja ka ilmselge põhjusega.. Tihti mõtlen, et polegi nagu tuju midagi teha aga kohustused on siiski.. Mis siis vahepeal toimunud on, lisaks ilmselgetele..Palju masendust ja musti musti pilvi ja need on eranditult igas päevas. Välja ma ei ole kooli algusest jõudnud, ma ei viitsi unisena kuskil linnas tuiata ja siis mitte järgmine hommik olulisse loengusse minna. Kuigi ma lasen neid loenguid ka praegu ikka päris korralikult üle. Üritan ennast parandada aga see on raske.. Elan nüüd kesklinnast kaugemal ka, nimelt Tammelinnas Liisa juures. Maja on suur ja inimesed on normaalsed, nii et selle kohta ei kurda.. aga raske on jagada end mitme koha vahel nagu linn, maal masenduses ema, kellele ma ei oska lihtsalt midagi öelda ja siis Meelis..kes on kogu selle virrvarri keskel ainukene hea asi üldse. Temaga koos olles unustan ma enamus oma jamasid ja on palju lihtsam kui muidu.. Oeh, aga nüüd ma pean siin linnas olema neljapäevani.. Laupäeval on Anni juures nö pitsasöömine, äkki on nõus Meelis ka kaasa tulema. Tahaks ikka temaga koos kuskil käia, muidu ma ainult õpin või masetsen ja siis on tema tööl..Aga see selleks. Lähen vist õppima, telekast tuleb mingi ilgelt vana Grey anatoomia..