Panen siia kaks erinevat artiklit, ehk mõni leiab neist miskit enda jaoks :)
Kaks triipu testil- appi!Vahel on rasedusest teadasaamine otsekui välk selgest taevast. Hoidusid sellest, kuid kõik meetmed pole siiski 100% kindlad. Kuidas maha rahuneda ning rabavasse uudisesse rõõmuga suhtuda? Kõigepealt ära asu ennast süüdistama, et uudis rasedusest ei kutsunud sinus just suurt rõõmu esile. Segaduses on ka need naised, kes teadlikult planeerivad oma rasedust ning isegi need, kes ravivad oma viljatust.
Oled täiskasvanud ja iseseisev inimene ning saad suurepäraselt aru, et laps pole mitte üksnes õnn, vaid ka suur vastutus. Pärast sünnitust tuleb asuda tema eest ka pikki aastaid hoolitsema.
Su mure ongi tingitud peamiselt hirmust suure vastutuse ees. Annad endale aru, et su elu muutub täielikult. Su ees seisab raske ja keeruline kohustus kasvatada oma lapsest terve ja õnnelik inimene. Ja see ongi normaalne, ning sa saad sellega kindlasti hakkama.
Teine tähtis moment on süütunne. Kui hoidusid rasedusest, ei soovinud sa järelikult seda last. Ära heida meelt. Lapsele ei avalda mingit mõju see, et sa seda rasedust ei planeerinud. Teadmine, et laps tunneb juba üsas oma ema emotsioone, ei tähenda üldsegi mitte seda, et sul pole absoluutselt mingit õigust negatiivsetele tunnetele. Psühholoogid tuletavad lihtsalt meelde, et üldiselt peab lapseootus kulgema võimalikult positiivselt.
Mis varjutab rõõmu?
Ma ei ole veel valmis. Nii kinnitavad tavalised need naised, kes pole valmis loobuma oma harjumuspärasest elust. Lapse ilmumine piirab ju oluliselt aktiivse puhkuse võimalusi, ei lase enam üksinda olla ega end vabalt tunda.
„Ma pole valmis selleks, et end lapsele pühendada,” arvavad paljud naised. Psühholoogid aga rahustavad tavaliselt: „Keegi pole valmis selleks, et olla ööde kaupa ärkvel ning siduda end väikese undava puntraga.” Paljudel naistel tärkab emainstinkt lapse esimesi liigutusi tajudes, paljud tunnevad seda alles pärast sünnitust, kui vaatavad esimest korda oma maimukese silmadesse. Vahel tekivad ematunded veelgi hiljem, kui näiteks keisrilõike puhul narkoosi all olev ema ei saa kuulda oma lapse esimest kisa. Kuid ka sellega tullakse toime. Laps ise oma armastuse ja kaitsetusega on see, kes aitab emal tõeliseks emaks saada.
Aga minu karjäär! Kahtlemata sõltub tänapäeva naise enesehinnang üsna sageli mitte ainult tema pereseisust, vaid ka sellest, mida ta on spetsialistina saavutanud, milline on tema seisund ühiskonnas tänu tema enda talendile ja oskustele. Et end isiksusena tunda, ei piisa vaid emaksolemisest.
Ometi ei tasu kohe arvata, et laps segab tingimata karjääri. Tänased tööandjad teavad suurepäraselt, et need mõned kuud, mil hinnatud töötaja eemal viibib, ja pealegi telefoni või meili teel alati kättesaadav on, võib oodata. See on lõppkokkuvõttes kasulikum kui alustada uue inimese väljaõpetamisega.
Praegusel ajal tulevad paljud naised tööle tagasi võrdlemisi varakult. Nad usaldavad oma lapse vanaema või hoidja hoolde, lepivad kokku osalise tööaja suhtes või asuvad üldse kodus tööle. Headele spetsialistidele, aga just nimelt nemad võivad tõsiselt karjäärist rääkida, tullakse sageli vastu.
Minu esimene laps on alles nii väike. Loomulikult vajavad sellises olukorras mõlemad lapsed rohkesti tähelepanu ja hoolt. Kuid mõne aasta möödudes tunnevad emad tõelist rõõmu, et nägid selle „vaeva” ühekorraga ära. Sageli on ju nii, et soovitakse küll teist last, aga ei taheta enam mähkmete ja magamata ööde peale mõeldagi. Mida aeg edasi, seda laisemaks muututakse. Ja ka karjäär on hakanud just edenema…
Mõelge ikkagi, et sul on väga vedanud, muidu oleksid kogu eluks ilma teise lapseta jäänud.
Me ei saa endale majanduslikel põhjustel last lubada. Lapse ilmumine peresse nõuab tõepoolest lisakulutusi. Kui majanduslik seis pole just kiita, on olemas ikkagi hulk võimalusi kokku hoida.
Esiteks riietuse, voodi ja vankri pealt. Küllap on sul sugulasi ja tuttavaid, kelle lapsed on juba suuremaks kasvanud ning kes on heal meelel nõus sind hädast välja aitama. Väikesed lapsed kasvavad ju nii kiiresti ega jõua kuidagi oma riideid ära kanda. Seega saab sinu väikene endale täiesti korralikud riided selga. Mähkmeid võivad kinkida tuttavad külla tulles…
Esimese lisatoidu ja pudru saab ema ise teha. Ja pole üldse vaja osta purgitoitu. Selle saab edukalt asendada koduse toiduga, kui seda valmistada vastavalt lastearsti soovitustele. Peamine on ratsionaalselt kulutada nii toetusi kui ka sääste, mida olete kogunud.
Mul on tõsised terviseprobleemid. Jah, tõepoolest on haigusi, mille puhul rasedus võib ohtlik olla. Ometi suuremale osale hädadest saab piiri panna kaasaegse meditsiini abil. Tähtis on vaid varases staadiumis pöörduda kogemustega spetsialisti poole ning jälgida ennast. Meditsiin, sealhulgas sünnitusabi, areneb dünaamiliselt. Probleemid, mis veel 5 aastat tagasi olid küllalt komplitseeritud, on nüüdseks kergesti lahendatavad.
Kui su eelmise rasedusega kaasnesid tüsistused, ei tähenda see veel sugugi, et sa tänasel päeval ei saa sünnitada tervet last. Küllaltki sageli kulgevad teised ja järgnevad rasedused palju kergemini kui esimene, kuigi ema on nüüd vanem. Ära lükka edasi visiiti arsti juurde!
Mu vanem laps ei taha endale väikest õde või venda. Paljud lapsed räägivad nii vaid seetõttu, et neil on negatiivne kogemus väikelastega suhtlemisel või on nad kuulnud jutte selle kohta, kuidas ema hakkab neid vähem armastama, et nad peavad hakkama palju koduseid toimetusi tegema jms.
Selliste andmete allikaks on pahatihti teler (kui lapsed vaatavad kontrollimatult täiskasvanute saateid) või siis suhtlemine teiste lastega koolis või lasteaias.
Sinu ülesanne on viia oma laps kurssi olukorra positiivse poolega, mitte aga langeda tema armukadeduse ja kahtlustuste võrku. Räägi oma vanemale lapsele, et temast saab väiksema jaoks sama tähtis isik, nagu seda olete sina. Luba talle võimaluse piires korraldada asjad nii, et ei suuremal ega väiksemal oleks teineteisele midagi ette heita, ning tooge võimalikult rohkesti häid näiteid enda ja oma tuttavate elust.
Minu sugulased on selle vastu. Paraku tuleb elus ette, et eluaseme probleemide tõttu ollakse sunnitud lapse muretsemiseks „luba paluma” tema tulevaste vanavanemate käest, kellega parasjagu koos elatakse.
Samas unustavad needsamad vanaemad ja vanaisad oma vastuseisu niipea, kui väikene majja tuuakse. Seega tuleb selles küsimuses tarkust ilmutada ning anda sugulastele aega oma arvamust muuta.
Hea oleks ka, kui mõne aja pärast hakkate neid kaasama ettevalmistustesse lapse sünniks, see teeb olukorra pingevabamaks.
Mul on mehega keerulised suhted. Lootus, et laps tugevdab perekonda, ei täitu alati. Samas kogevad paljud lapseootel paarid uuesti mesinädalaid.
Küllaltki sageli lahendavad abikaasad ebaolulisi vastuolusid just tänu rasedusele, ning kui inimesed enne kahtlesid, kas tasub ikka koos olla, siis tulevane laps otsekui kinnitaks neile, et nad on siiski kokku loodud.
Võib muidugi minna ka teisiti. Mees kardab raskusi ja vastutust ning laps otsekui tõukaks teda eemale. Selline situatsioon on tüüpiline infantiilsete meeste puhul, kes tahavad elada vaid oma lõbuks, mitte aga pere eest hoolitseda.
Tänapäeval pole laps uue abielu takistuseks. Enamgi veel, paljud mehed on vägagi rahul, saades endale „valmis lapse, kes nutab vähem ning taipab juba üht-teist”. Ja polegi nii harvad juhud, kui mees abiellub lapseootel naisega ning kasvatab last nagu iseenda oma.
Kuidas muredega toime tulla?
Rahunemiseks on olemas mitmeid variante.
Räägi oma sõbrataridega, kellel on lapsed. Küllap leidub nende seas selliseidki, kes ei planeerinud oma rasedust, ometi laabus kõik suurepäraselt. Nende kogemustest saate tuge. Pole välistatud, et ka sina, su õde või vend olete samuti „planeerimata” lapsed.
Püüa mõista sedagi, et sinu mured pole mitte ainult ratsionaalsed, vaid suuresti seotud ka organismis toimuvate hormonaalsete muudatustega, mis sageli manavad silme ette sünged toonid. Pöördu professionaalse nõu saamiseks oma raviarsti poole.
Võtke koos mehega (emaga, õega — sellega, kelle peale saate pärast lapse sündi loota) ühine puhkus — see aitab rahuneda ning tunnetes selgusele jõuda. Väga sageli muretsed just seetõttu, et püüad kõigega üksinda toime tulla. Sinu jaoks on lausa hädavajalik tunda lähedase inimese kohalolu, tunda küünarnukitunnet.
Kui ilm lubab, mine välja — kas üksinda või meeldiva seltskonnaga. See aitab häälestuda positiivsele lainele.
Rõõmsad plussid
Püüa keskenduda ning mõelda sellele, et rasedusel on suur hulk plusse. Peamine on muidugi laps ise. Kõik raskused, mis su teele ette tulevad, ununevad päris kiiresti, laps jääb aga sinuga.
Sama tähtis on ka see, et lapse sünd (eriti esiklapse sünd) avab ema loomingulise potentsiaali. Aktiivne ema õpib olema organiseeritud ja vastutustundlik. Suhtlemine väikesega kätkeb endas tervet hulka avastusi maailma, iseenda ja elu kohta.
Ja veel, planeerimata laps pole millegi poolest planeeritud lapsest halvem. Kui ta juba kord otsustas maailma sündida, tähendab — sinuga on kõik korras ning rasedus kulgeb suurepäraselt. Mõtle ka sellele, kui palju peavad küllaltki terved naised pingutama selle nimel, et rasestuda. Sinul läks aga kõik nagu iseenesest. Keegi kusagil, võib-olla üleval, otsustas teha sulle imepärase kingituse. Sellistest kingitustest aga ära ei öelda.
Allikas: Minu laps
Kasvata lapsest õnnelik inimene sisenduse jõul Kui lapsele sisendada varasest lapsepõlvest alates, et ta on argpüks, ei oska suhelda ning on sageli haige, siis hakkab ta seda uskuma ning sõnad saavad tegelikkuseks. Kui aga rääkida vastupidist - vaatamata sellele, et laps kardabki paljusid asju -, muutubki ta julgemaks. Tuleb vaid suunata lapse mõtted sellele, et ta on julge, terve ning tal on palju sõpru.
Siin tuleb appi „Mõistuse jõuks“ nimetatav metoodika, mille autor on tuntud Kanada kirjanik ja filantroop John Kecho, kes on ka suur spetsialist isiksuse kasvu alal. 1987. aastal kirjutas ta raamatu, millest sai üle maailma tuntud bestseller. Algul pühendas ta oma tegevuse täiskasvanud inimeste õpetamisele, hiljem aga selgus, et lapsed õpivad hulga kiiremini ja kergemini positiivselt mõtlema ning saavutavad oluliselt paremaid tulemusi. „Mõistuse jõu“ programmi õpetatakse edukalt juba 10 aastat tuhandetele lastele üle kogu maailma.
Pole saladus, et kõik see, mida oleme oma elus saavutanud, eksisteeris kord mõttena meie peas. Hiljem aga realiseerus. Just seetõttu peetakse mõtet materiaalseks.
Kui mõte kordub sageli, siis püüab ta omandada vormi ning realiseeruda elus.
Mida sagedamini mõte kordub, seda suuremat jõudu ja energiat ta tekitab, tõmmates välisest reaalsusest ligi sobivaid asjaolusid realiseerumiseks. Seda teades võime lapsi ärgitada töötama oma mõtete kallal loominguliselt ja süstemaatiliselt, muutes töö ühtlasi ka lõbuks.
On olemas neli võtet: kinnitamine, kujustamine (visualiseerimine), edusammude tunnustamine ning negatiivsuse kõrvaldamine.
Rohkem positiivsust!
Püüdke vältida eitusi, rõhuge nn positiivsetele kinnitustele, mis kõlavad lühikeste lihtsate fraasidena ning mida me kordame ühtelugu nii endamisi kui ka valjusti.
Näiteks: „Ma usun endasse!“ Väikestele lastele räägivad seda vanemad. Kui laps kasvab, hakkab ta seda ise endale kinnitama. Tähtis on, et väites puuduks sõna „ei“. Vastasel juhul võib tulemus olla otse vastupidine.
Laps kuuleb seda ning hakkab vastavalt sellele tegutsema. Seletage talle, kuidas on vaja toimida ning milline ta peaks olema. Ärge keskenduge negatiivsele. Mitte: „Ma ei ole rumal“, vaid „Ma olen tark“.
Häälestades aju positiivsetele ootustele, stimuleerime lapse isiksuse kasvu.
Rääkige oma lapsele sagedamini:
Sul on palju sõpru.
Sa oled julge.
Ma usun sinusse.
Sa oskad kuulata ja küsimusi esitada.
Sul veab.
Sa oled unikaalne isiksus ja andekas inimene.
Sa oled terve, tugev ja ilus.
Kinnitused peavad olema lühikesed ning suunama lapse tähelepanu lahendusele, mitte probleemile. Ja polegi esialgu oluline väidetesse uskumine. Kordus iseenesest mõjub positiivselt. See peab saama lapsele esimeseks mõtteks, mis tekib vastavas probleemses olukorras. Kinnitusi ei pea ainult ütlema, need võib ka paberile kirjutada ja seinale riputada. Lahendusi on tegelikult mitmeid - laske vaid fantaasial lennata.
Samas tuleb vältida järgnevat tüüpi väiteid:
Sa oled alati nii tujukas.
Sa oled pidevalt haige.
Jälle kukub sul kõik käest...
Sellised alalõpmata korduvad negatiivsed kinnitused mõjuvadki vastavalt ning kujundavad lapse iseloomu.
Pilt
Kujustamine on nägemiskujundi loomine soovitud olukorrast. See meetod sobib hästi rikkaliku kujutlusvõimega lastele. Nende mõttelendu saab suunata positiivsele lainele. Nii võib igal õhtul rääkida lapsele lugusid, kus peategelaseks on tema ise. Nendes lugudes tuleb laps suurepäraselt toime olukordadega, mis reaalses elus talle raskusi valmistavad. Kirjeldage värve, helisid, lõhnu ning maitseid.
Näiteks kardab laps teiste kuuldes luuletusi lugeda. Las ta kujutab ette, kuidas ta astub teiste ette ega närveerigi enam, loeb kenasti ja ilmekalt oma luuletust ja kuidas siis kõik plaksutavad ning kui uhke ja õnnelik ta on.
Tähtis on:
Kujustage alati kõik olukorrad reaalses ajas. Laps peab nägema ja tundma ennast tegutsemas otse praegu.
Nägemiskujundis olgu rohkesti tundeid ja detaile, žestikuleerige.
Mida sagedamini kujund mõtteis kordub, seda enam kinnistub see mällu ning saab tulevase reaalse sündmuse kavandiks.
Kujustage alati eesmärki kui juba saavutatut.
Visualisatsiooni abil on ka võimalik aidata lapsel muuta oma mälestusi mingist ebameeldivast sündmusest. Rääkige temaga, küsige, kuidas ta oleks tahtnud seda sündmust tegelikult näha. Las kujutab endale ette selle soovitud kulgu.
Sa saavutad oma eesmärgi!
Väärtuslikkuse tunnustamine. See on tehnika, mis aitab lapsel tunnetada ennast erilise ja väärtuslikuna. Selle realiseerumine sõltub paljuski vanematest. Tähelepanu peab pöörama nendele olukordadele lapse elus, kus ta on saavutanud edu. Ka osavõtlikkus, püüdlikkus ja rõõm kasulik olemisest väärivad tunnustust. See aga pole kaugeltki mitte pisiasi. Tunnustus tekitab lapses edu energiat ning innustab uutele tegudele.
Kasuks tuleb, kui kiita last mitte ainult otse, vaid kõneluses kellegi teisega - näiteks telefoni teel. Kuulnud oma nime, kikitab ta kindlasti kõrvu.
Las laps püüab koostada nimekirja oma edusammudest ja väärtustest. Kui tal tekib sellega raskusi, aidake. Ometi on parem innustada teda iseseisvalt mõtlema.
Abiks võivad olla suunavad küsimused:
Millised sinu oskused teevad sind heaks inimeseks?
Kuidas sa aitad vanemaid ja sõpru?
Mida sa oskad päris ise teha?
Mille eest sind inimesed armastavad?
Saavutuste nimekiri riputage seinale. Taolise nimekirja võib koostada ka teiste väärtustest. See aitab lapsel näha ning tunnustada teistegi inimeste eripära ja unikaalsust.
Lastele meeldib kuulda, mille eest tunnevad vanemad nende üle uhkust.
Innustavalt mõjub 6-aastasele rääkimine, kui õnnelik oli ema, kui tema hakkas 9-kuuselt käima ning aastaselt saatis juba õhusuudlusi. Vaadates fotoalbumit, jutustage lapsele sellistest hetkedest.
Kuidas välja juurida negativismi?
Isegi kõige optimistlikum inimene tunneb vahel muret. Muutume ärevaks, kui kandume mõtetes tulevikku ning hakkame ette kujutama, kuidas kõik hakkab viltu vedama. Muretsemine tõmbab sageli meie ellu just selle, mida me kõige enam kardame.
Mida siis teha?
Tuleb kindlaks teha oma emotsiooni laad - raev, solvumine, hirm...
Lapsele peab selgitama, et ta on suuteline tegema valikuid. Tema ise valib, kuidas vastu võtta erinevaid eluraskusi ja pettumusi - ta võib lasta olukorral end maadligi suruda, tunda viha, kurbust ja häbi, kuid ei pruugi seda teha. Vastupidi, ta võib end hoopis teisiti tunda - olla optimistlik, õnnelik ja enesekindel.
Et aidata lapsel vabaneda negatiivsetest mõtetest, on kõige parem võrrelda mõtlemist aiaga, kus lilled on positiivsed mõtted, umbrohi aga negatiivsed. Laps ise on aednik selles aias.
Kasutage ümberlülitamise meetodit. Kujutlege, et peas on olemas nähtamatu lüliti, mida saab negatiivsetelt mõtetelt positiivsetele ümber lülitada. Veenge last, et lüliti on häälestatud positiivsele. Vaja on vaid kannatlikkust ning iseennast tuleb väga tähelepanelikult kuulatada.
Heade mõtete ootuses võib isegi midagi kasulikku teha. Näiteks koristada mänguasju või aidata isal autot pesta. Tööd tehes kaugeneb inimene paratamatult oma probleemidest.
Kahurikuuli meetod. Kujutlege, et teie negatiivne mõte on must kahurikuul. Asetage see mõttes kahurisse ning tulistage kaugele minema. Võib mõelda, kuidas kuul langeb ookeani – ikka sügavamale ja sügavamale. Ja siis pole teda enam nähagi...
Stsenaariumi muutmise meetod. Püüdke kujutlustes stsenaarium ümber kirjutada ning sellele õnnelik lõpp välja mõelda.
Väikeste laste jaoks võib välja mõelda jõu ja kaitse sümboli. Näiteks mingi mänguasja, mis hakkab teda aitama ja kaitsma. Või talismani – vanaisa kella...
Probleemi lahendamine
Ebaõnnestumiste ja probleemide eest pole kaitstud mitte keegi. See on osa meie elust. John Kecho soovitab suhtuda probleemidesse kui meeldivatesse võimalustesse.
Probleeme lihtsalt ei ole, on vaid soodsad võimalused. Ebaõnnele võib alati vaadata kui sammukesele edu suunas.
Aitamaks lapsi ebaõnnestumistest üle saada, tuleks alati viidata probleemi positiivsetele pooltele. Jutustage neile, kuidas ebaõnnestumised on aidanud paljudel inimestel suurt edu saavutada – see innustab neid.
Last tuleb suunata selle poole, et ta leiaks parima väljapääsu olukorrast, küsides endalt: „Kui ideaalne lahendus on olemas, siis milline see peaks olema?“
Loomulikult tahavad kõik inimesed olla terved ja edukad. Selleks tulebki õppida mõtlema positiivses võtmes.
Kuidas küll õpetada last positiivselt mõtlema, kui enda pea on täis hirmusid ning ebaõnne ootust? Ometi sõltub vanemate häälestatusest nende laste tulevik – seda ei tohi unustada. Meie kohustus on aidata oma lastel alati positiivselt mõelda!
Allikas: Moi Rebjonok
