154/ nonii

Nii..Jõulutrall on läbi. Tegelikult olidki rahulikud jõulud suhteliselt. Veetsin jõulud Kuremaal, esimest korda oma elu jooksul ei olnud ma jõulude ajal kodus, äärmisel juhul vanaema juures. Aga see selleks, ei põegi väga.

Tulin teisipäeval, ehk siis päev enne nn jõululaupäeva, sest poleks hiljem saanud, bussid ju ei sõida pühade ajal. See selleks. Teed olid libedad ja üks auto sõitis kraavi kui tahtis bussist mööda saada aga noh..juhtub.

Samal päeval tulid Leelo ja Sarah ka maale. Jõululaupäeval tegime laadungitena süüa ja õhtul oli pakkide jagamine. Minul oli kõige suurem pakk, ulme kast, ajalehti täis ja nende vahel armas roosa iPod, mida ma tükk aega tahtnud olen. Mina jõulupakke ei jõudnud teha, as always..Aga kui Tartusse satun/satume, siis ma juba tean, mis ma Jakole ostan..Aaa..vanaema tehtud villased sokid sai Andres ja sussid sai Kai.

Millalgi käisid ka Andrese lapsed siin jõulutamas. Marge, Marianne ja Margus lastega.

Nüüd reedel oli Annika sünnipäev Sadukülas. Janar võttis minu varem peale ja käisime tema tüdrukul järgi Varal. Nad nägid hunti kah väidetavalt.
Nii.. ebamugav oli olla kuna Annika sünnal oli nõutud kleit ja ma ei ole harjunud olema mingi fancypancy.
Aga noh, üldiselt oli Annika sünna selline, et algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. Ei joonudki nagu suurt midagi aga ulme sitt oli olla hiljem..ja hommikul eriti. Nägin unes kah ainult veejoomist. Annika sünnal oli muidugi tore vanu tuttavaid näha. Kultuurišokk oli muidugi Varmo joomine ja suitsetamine aga suht suva, igaüks teeb, mida tahab.

Mis mul veel meelde tuli...Et nägin üksööse unes, et olin kuskil võõras kohas, mingi pidu oli. Ja siis mulle öeldi, et kui ma koju tahan, siis pean kohe kaasa minema, et peale kaheksat enam keegi ei sõida. Ja põhimõtteliselt kui asjad kokku panin ja õue jõudsin, olid kõik kadunud. Ja siis läksin häälega koju. Ja kohvimasinat nägin ka unes. Ja mis siis eile juhtus. No just..kõik need asjad. Oleks autoga otse koju saanud aga ei viitsinud nii vara ja lõpuks lõpetasin Jõgeval, sain hommikukohvi ja tulin häälega koju. Like.. how wierd is that?

See selleks..Igastahes ..dieedil olen ka. Olen blond, solaariumitibi, kes peab dieeti..Lahe. Olen veitsa alla võtnud. Tunne on hea ja usun endasse :)

153/ Häid jõuluid :)

Today's fortune: We must be the change we wish to see

Kõik orkuti "õnnelaused" hakkavad ühte patta kiskuma. Pärast "Saladuse" nägemist on orkut segi läinud.

Aaa..tänane blogipealkiri on siis sellest, et õhtulehes töötavad šimpansid..ei kuramus. Solvang. Loomadele ma mõtlen..
Igastahes..seal oli mingi jõuluid- teema. Et jõulud ainduses ei ole neil jõul või muud sellist vaid jõuluu?
Ja olenevalt sellest, kus sõnas rõhk panna, saab igasuguseid totrusi kokku.

Ilusaid pühi.

152/ võileivavõi õigel pool, juhus või..juhus?

Nii.. Täna juba pühapäev ja paar päeva pole kirjutanud. Nädalavahetusel paraku ei ole kas aega, viitsimist..või on liiga palju mõtteid ja tegemisi, et ei tea, kust alustama peaks. Täitsa..siin ei saa tühikuid panna..no okei. Elab üle. No põhimõtteliselt..Reedel käisin Tormas, Mell ja Taavi tulid Alfaga järgi. Hoiatasin mõlemaid, et kui nad mul silma peal ei hoia, kitun emmele ära. Nii. Me Taaviga läksime Andy juurde. No selles korteris on päris mitu läbu tehtud. Malvar ja Angela tulid ka..ja lõpuks veel igasuguseid. Egert, Dann, Henry. Nii..mis seal siis oli, lahendasime Angelaga siidri ära, siis tegi mingeid kokse seal. Millalgi tuli plaan baari minna, no..eri loll mõte or what. Pmst..ma ei teagi, milles värk on, mingi hetk andis Taavi, kes seisis minu kõrval, oma siidripurgi minu kätte ja läks mingit tüli lahendama..Hm. Nimelt Edu...on üks tüüp..ikka selline vanem natuke, tahtis Andyle peksa anda. Olidki lumes pikali ja kisklesid seal. Noh..lõpuks läksid närvi nii Andy sõbrad kui ka Edu omad.. selline möll.. ma sõimasin kah mõlemal näod täis ja lahutasin ja kiskusin neid lahti. Ise hüsteeritsesin, karjusin, kukkusin, lendasin, sain paar vopsu ..Aga noh, lõpuks nad surusid kätt ja leppisid ära. Nagu mismõttes? Mida kuradit see nüüd õpetama pidi? Taaviga hiljem arutasime, et kui mõelda, kes siinkandis üldse sõbrad on..no ..me räägime ikka väikestest numbritest. Ja miks me üldse tõmblema pidime, kui meid ei täna ju keegi? Mõtlesime, et meile aitab ja teeme hoopis järgmine päev filmiõhtu, joome teed ja mõnitame Frodot, see jäi aga ära, sest ei tulnud eile enam jutuks. Mõni teine kord siis. Tore kui on keegi siin, kes ainult alkoholist, suitsust ja teiste peksmisest ei huvitu. Nii..täna käisime siis Priidu õe kuti sünnipäeval. Suguvõsa koos, joogid- söögid. Mulle meeldivad sellised sünnad, saab kõhu täis ja kuna suguvõsas meil kinke ei tehta on täitsa tore..Lund tuli ainult kuramuse palju. Heh..sinnaminnes mõtlesime, et oh, hea.. et Peedu ja Maire ei tule, selline lapsenännutamine ja ninnutamine käib siis.. kopp ees suht. Ja noh, mõni teine asjaolu ka..Ja muidugi olid nad kopsti kohal. Kõige kaugemalt aga ikka kohal. No see selleks.. Poleks me sellele mõelnud, poleks me oma energiat universumisse saatnud ja nad polekski tulnud. Vot.. Aga sarnane juhtum on ka minu vorstileivajuhtum. Leib hakkas kukkuma käest ja mõtlesin, et suva...või ei mõelnud midagi. Tavaliselt ma kohe mingi hakkan, et wtf ja kisan, enne kui leib maad puudutab. Alati kukub või allapoole. Täna aga kukkus käest ja ei mõelnud midagi, kukkus küljega diivanile ja põrkas õigetpidi. Nagu hallooo?? Mitte kunagi ei juhtu minuga nii. Aga näete mida suudad positiivne mõtlemine ja üldse mitte mõtlemine teha. Nii.. et siis jah, selline igav elu mul siis. Pluss veel miljon nägelemist Jakoga aga noh, ilma nendeta ka ei saa. Teisipäeval Kuremaale, sest pühade ajal busse ei sõida ja Annikal on sünnipäev ka reedel. Votnii:)

151/ oeh

Vabandust, et võtan endale mingi asja kinnisideeks ja sellega teiste elu põrguks muudan..

150/

Pettume ootustes sageli vaid seetõttu, et ootame pettumust.

***

Selline tark mõttetera on mul seina peal. Märkasin seda eile. See paber on olnud seal pikalt, kuid alles eile mõtlesin selle peale. Nojah, samuti pani mõtlema ju ka see film, mida ma nägin hiljuti..aga nüüd see..

***

Try and fail, but don't fail to try.

***

Minu tänane orkuti nö õnnelause. Viimasel ajal tekivad sinna eriti veidrad laused.. Nagu, et sa oled see, kelleks sa end mõtled ( ära arva, et oled superkangelane ja lennata oskad). Jällegi õigus ju..Kuid miks ma siis ei suuda oma mõtlemist niimoodi kontrollida? Miks ei suuda mina positiivseid asju esiplaanile tõsta, kas negatiivne kaalub siis tõesti head asjad üles? Ei tea... Olen vist liiga palju olnud olukordades, kus lootes ja uskudes ikka kõik aia taha läheb. Ja vahest...kui ei mõtle, ei looda, ei usu, ei küsi küsimusi- laabub kõik. Kus on loogika?

***

I'm waiting for my moment to come
I’m waiting for the movie to begin
I'm waiting for a revelation
I'm waiting for someone to count me in
‘Cause now I only see my dreams
In everthing I touch, feel the cold hands on
Everything that I love
Cold like some, magnificant skyline
Out of my reach but always in my eyeline now

We’re tumbling down
We’re spiralling
Tied up to the ground
We’re spiralling

I fashioned you from jewels and stone
I made you in the image of myself
I gave you everything you wanted
So you would never know anything else

But everytime I reach for you
You slip through my fingers
Into cold sunlight laughing at the things
That I have planned
The map of my world gets smaller as I sit here
Pulling at the loose threads now

Did you wanna be a winner?
Did you wanna be an icon?
Did you wanna be famous?
Did you wanna be the president?
Did you wanna start a war?
Did you wanna have a family?
Did you wanna be in love?
Did you wanna be in love?

When we fall in love
We’re just falling
In love with ourselves
We’re spiralling

149/ ulme

Asi kisub ulmeliseks. Hakkan muutuma selliseks inimesed, milliseid oli mul tavaliselt komme kritiseerida ja maha teha. Käin klubides ja täitsa meeldib isegi, joon kokteile ja võrgutan kellegi ära, et jooke saada. Värvisin juuksed enamvähem blondiks ja täna käisin sollis. Einoh, varsti võin kirjutada käsiraamatu: kuidas muutuda selliseks, milline sa pole kunagi tahtnud olla. Aga peale sollis käiku on mul üks silm valus. Mis on imelik. Aga jah.. ja Kuremaa Ujulas on väga ebad töötajad. Välja arvatud Jako ema, teised on küll..ma ei tea, kuul pähe. Aga jätkan nüüd oma teeõhtut. Homme lähen koju ja käin võib-olla isegi Maarja-Liis Ilusa kontserdil ja siis hakkan mõtlema projektide ja asjade peale, käin Torma koolis küsimas, et mida nad asjast arvavad. See selleks. Hetkel kõik.


Aaa..ikka ei ole ka kõik. Tahaksin kirjutada ka ühest filmist, mida me vaatasime eile vist. Nimi on "The Secret". See ei ole mingi ulmefilm ega komöödia. Pigem nagu õnnesaladuse film. Seda saladust ma aga ei avalda. Vot.

148/ KLUBILAKS!

Üldiselt..ma olin varem klubide suhtes väga skeptiline ja umbusklik aga see hakkab tasapisi kaduma. Miks? No lahedaid klubisid on lihtsalt.

Eile läksime Kriss, mina, Jako ja Ketu Tallinna, et midagi lahedat teha. See ei olnud muidugi lahe, et me olime tund aega mingis ummikus, kuna kuskil oli mingi liiklusõnnetus. See selleks.

Kõigepealt käisime Lalli juures. Martin on siis Jako ja Krissi vana tuttav ja ma tean kah teda juba mõnda aega. Tsekkasime üle, mis ta teeb ja niisama olime seal veidike ja siis liikusime Krissi juurde. No offence aga see korter on peldik. Ta teab seda muidugi ise ka ja ütles, et tõmbab sealt uttu, see selleks. Tõime asjad tuppa ja enam vähem tegime korda kõik ja läksime piljardit mängima. Minu ja Ketu jaoks oli see midagi täiesti uut, sest meie pole kunagi piljardit mänginud, erinevalt kahest isasest, kes seal võidu laksisid. Mehed aga õpetasid ( loe: kritiseerisid ) ja hakkasime aru ka saama. Asi polegi niiväga arusaamises kui pallile pihtasaamises ja ..noh, vahet pole. Seal olles tegime sooja õlle ja rummikoksidega. Kui paar tundi sai seal oldud, maksid mehed laua kinni ja läksime Krissi juurde tagasi. Vahetasime riided, käisime poes ja saatsime Ketu tagasi, sest ta alaealine. Siis bounce'isime kolmekesi Urban House'i. Hetkel küll lemmikkoht, kuhu ma sattunud olen.

Kõik saime tasuta sisse, sest poisid saatsid oma nimed mailile ja naised said niigi südaööni tasuta. Soojenduseks võtsime õlled, siis mingid likööriga koksid ja paar suitsu.

Huvi oli suur aga selle vastu, et millal tuleb DJ-pulti Keith Lawrence. Kopin siis siia info klubilehelt, et teised ka teaks, millega tegemist oli.

DJ Keith Lawrence (UK)

Ürituse tüüp	Pidu & Klubi
Sissepääs	Naistele kella 24ni sissepääs TASUTA!; Flaieriga 100 EEK; Pilet 100 EEK, pärast südaööd 125 EEK
LONDON - TALLINN CONNECTIONS!! HIP-HOP / RNB / NU-SOUL / DANCEHALL / FUNK / CRATES DJ KEITH LAWRENCE (UK) Juba üle 20 aasta DJ ametit pidanud Keith Lawrence on üks Londoni tunnustatuimatest hip-hop ja rnb muusika tegijatest. Alustades raadiotööd juba 1989. aastal ühes Londoni piraatjaamas, on Keithil tänapäeval iganädalane autorisaade BasslineFM kanalil ning Reggae-muusika saade Colourful Radios. Lisaks on ta viimastel aastatel kõvasti tunnustust kogunud ka produtsendina, andes välja lugusid ja remikse selliste Inglismaa artistidega nagu Roots Manuva, Rodney P, Ty, Mystro, Seanie T jpt. - oma independent plaadifirma Muzik-Ed alt. Tema unustamatust DJ-setist Club Spriti Brown Sugar'i peol räägitakse tänaseni! muzik-ed.com myspace.com/keithlawrence

No igastahes.. Huvi oli suur ja lõpuks ma läksin lihtsalt küsisin sellesama Keithi enda käest, et millal ta alustab ja mis muusikat ta mängib. Kriss arvas, et ma olen mingi imelik,et ma niimoodi lampi võõrastele ligi hüppan. Minu arvates aga normaalne.

Ta lasi nagu ulmehead muusikat, paras promill oli ka sees ja tantsulka oli tore. Ei kritiseeri midagi. Kui siis ainult veidraid eitesid, kes Taldrikule külje alla pugesid. See oli nagu wierd.

Millalgi olime üleval suitsuruumis ja keegi, kes seal sees oli luges sissetulijaid üle. Ma olin number 7. Küsisin, et mis ta teeb pärast mingi loosi ka? Ütles, et võib teha, auhinnaks on jook omal valikul. Kokku lepitud. Ütles, et kell pool 2 karjub alumisel korrusel kellegi numbrit ja kui numbri omanik kuuleb, saab tasuta joogi. Ma olin täiesti kindel, et mina võidan.. või noh, jah. Läksime allakorrusele tantsima jälle, mingi aja pärast näen sedasama tüüpi mingi turvaga rääkimas ja kell oli pool 2. Mõtlesin, et äkki karjus ja turva tuli ligi aga mina oleks öelnud, et ma kuulsin ka. Läksin ligi ja turva läks minema. Küsisin, et mis nüüd siis oli- selgus, et oli luba küsinud, et kas ta tohib karjuda. Ja karjus üle klubi- NUMBER SEITSEEE! Ja ma olin ju kohe seal kõrval ja sain tasuta joogi omal valikul, pluss veel suitsupaki ka. Poisid olid samuti rõõmsad, sest Krissi suitsud olid otsas. Margus ( see, kes välja tegi) ütles mulle täna, et purjuspeaga ta teebki selliseid lollusi. Noh, vähemalt ei üritanud ära sebida vaid oli sõbralik. Jei. Arvestades, et odavaim jook ja kokteil oli seal Urbanis 50.- ei kujuta ma ette, palju see, mis mina sain, maksis. Pole oluline ka.

Hiljem olime suitsuruumis ja Keith tuli ka sinna. Küsis suitsu ja rääkisime seal niisama juttu. Samal ajal oli seal üks ulmeliselt tüütu tsikk, kes ilmselgelt noris tüli. Mingi rääkis, kes teda õpeta nud on ( tantsima väidetavalt) ja kui lahe jne..Blabla. Bullshit, kala tantsib ka paremini (surnud kala). Igastahes, sitaks tüütu oli. Keithile panime thumbs up 4 the show loomulikult ja oli selline väike vestlus.

Peo lõppedes läks Keith uuesti pulti ( vahepeal oli DJ Quest) ja siis ta lasi sellist rahulikku reggaet ja muud sellist...Mõnus oli. Lihtsalt olime kolmekesi tantsuplatsil ja olime lahedad. Viimased kes lahkusid.

Kui siin kirjutada, ei tundu see pidu üldse midagi erilist, aga see oli lahe. Tõesti. Teinekordki.

Võtsime hiljem Statoilist kuuma koera ja jalutasime tagasi magalasse. Magama ei jäänud muidugi tükk aega, sest kõrvus vilises.

Täna käisime veel mingis Aasia kohas söömas- Chopsticks. Enamvähem nagu Pang aga mitte nii hubane ja noh..midagi nagu oleks ikka puudu. Kõhu sai aga ropult täis. Võtsin enamuse kaasa ja sõin kodus.

Aga noh, ja oligi kõik, sõitsime tagasi, mingit imelikku teed pidi aga koju saime. Jako aga läks kohe Põltsamaale lauda sõitma ja ma jäin siia.

Peaks magama ära minema nüüd..

147/ Pärnumaa kajastus

Ma ei oskagi millestki alustada. Tahaks kohe klubiskäigust rääkida aga teeme ikka järjekorras eksole. Eelmine kord jäi postitus tegemata, nii et seekord pean siis ekstrapika jutu tegema.

Kolmapäeva õhtul sõitis Erika siitkaudu Torma ja läksin temaga kaasa. Ma ei maganud öösel silmatäitki, kuigi oleks pidanud ennast korralikult välja puhkama. Neljapäeva varahommikul pidime nimelt bussile minema, et sõita Pärnumaale. Sõit läks lahti väga vara, poole seitsme aeg hommikul. Rahvast oli veel Mustveest, Vaiatust, Põltsamaalt ja Jõgevalt. Alguses vaatasin, et no midaaa...noori polnud ju ühtegi, olin ainuke, kel vanust alla kahekümne. See sellest, ma ei lasknud ennast sellest häirida ja mõtlesin, et magan terve tee Pärnusse, mida muidugi ei juhtunud. Mul ei olnud telefonil kõrvaklappe ka. Ma tõesti ei viitsinud ühe muti mula kuulata, kuidas ja millal ta Pärnus elas ja siis ta rääkis igast majast ..istus minu ees ja mul oli tõesti siiber sellest. Aga lõpuks ma vist harjusin, imelik oleks olnud näiteks karjatada: JÄÄ JUBA ÜKSKORD VAIT!

Esimene koht, mis meie päevakavasse kuulus oli mingi vene näidistalu, kuhu pidime jõudma kümneks aga kuna see koht oli kuskil metsa sees põhimõtteliselt, no mitte just täpselt aga raske oli üles leida, siis venis sinnajõudmine tükkmaad pikemale. Ljuba juba ootas meid küpsetiste ja samovari teega. Väga positiivne oli see, et eesti keelt rääkis ta täiesti arusaadavalt ja tal oli selline armas vene nüanss ikka juures. Ta rääkis oma esivanematest ja kuidas tekkis idee see näidistalu rajada. Küsis minult vene keeles, mis mu nimi on. Tahtsin öelda, et ei oska vene keelt aga nii palju ma ikkagi oskasin ja sain ennast tutvustatud küll. Kui hakkasime minema oli ta väga rõõmus, et mina kui noor olin samuti seal käinud.

Järgmine sihtpaik ei olnud samuti kaugel, Audru kandis olid mõlemaks kaks esimest kohta. Meie järgmine punkt oli siis Audru külaseltsi punker. Loomulikult polnud see punker, see oli suur hoone. Külaseltsi eestvedaja rääkis, kuidas nad on saanud rahasid, et enda asju korraldada ja ajada ja miks nad seda üldse teevad. Inimesi seal palju ei käi, sest enamustel on töö ja see on väike koht ka. Töö kõrvalt on aga tihti raske aega leida muude tegemiste jaoks. Seal anti meile jälle süüa. Kartulid, kastmed, kalkuniliha, tarretist vahukoorega ja nii edasi...
Ostsin sealt ka ühe klaasimaali..või tegelikult pudel, millele on lilled peale joonistatud. Osad ostsid mingeid pilliroost tehtud imevigureid, mida lakke riputada. Isiklikult pean neid asju suht mõttetuteks. Külaseltsi liider mainis ka seda, et nende kohalike noorte MTÜ kutsub meid kanuutama. Ehk siis meie kohalikke noori. Muidugi grupp peaks olema väga väike..5-6 inimest. Kirjutasin neile juba ja ütlesin, et kindlasti on see idee arutamist väärt.

www.laukamari.ee

See on siis nende kodukas.

Järgmine koht oli mingi avatud noortekeskus ja muid igasuguseid vabaajategevusi toimub seal samuti. Vana koolimaja, mis jäeti seisma, kuna ehitati kõrvale uus. Nüüd tegutseb seal ruumides aga noortekas, saab mängida piljardit, karoonat ja muid mänge. On ka mingi kaminaga ruum, kus saab telekat vaadatam sünnipäevasid pidada ja nii edasi. Kahjuks lõi just seal olles sisse see magamatuse faktor ja ma vahepeal magasin lihtsalt peaaegu laua taga..Teate ju küll seda tunnet kui üritate üleval püsida aga keha ei suuda ja siis te võpatate lihtsalt pidevalt. Suht naljakas oli.

Viimane sihtkoht oli samuti üks külaseltsi hoone. Mis oli selle juures aga erilist- see oli algusest peale ehitatud rahadega, mis on projektide või annetuste teel saadud. Hoone ise oli vahva, kahekordne ja selline..hubane. Isegi jõulukuusk oli seal. Seal saime jälle kohvi ja mingit pirukat. Pean mainima seda, et nii seal vene külas kui viimases kohas saime mingit kapsapirukat. Nagu mismõttes...Viimases kohas olime me päris mõnda aega. Räägiti kuidas tekkis idee, et seda seltsimaja teha ja kust tulid rahad ja mis probleemid on. Põhiprobleem- vallavanem on üks suur tropp.

Selle aja jooksul kui me ühest kohast teise sõitsime, sain ma ikka osade inimestega jutusoone peale kah. Näiteks sellega, kes minu kõrval istus. Ma ei teagi kui vana ta on..võib-olla 23-24...midagi sellist, arvasin alguses, et 17 heal juhul. Selline kogukam neiu...naine. Lapsega. Tähendab -..laps oli kodus aga vähemalt olemas. Ja siis me temaga ikka rääkisime igasuguseid asju..Kui kaks naist leiavad jutusoone siis oh seda jutuvada. Aga seda ma ei hakka siia kirja panema, et millest me rääkisime.

Kokkuvõttes oli käik hariv. Nägime kuidas mujal hakkama saadakse ja kust tulevad rahad, ideed ja teostused. Kindlasti on vaja nüüd ka meil midagi käima lükata. Erika pakkus välja, et ma kirjutaksin projekti. Ma siin mõtlen, et kui ma koju lähen, siis teen kohalikus koolis küsitluse ja ehk väikse loengu kui loa saan ja siis on näha, mida noored tahavad. Mitte, et hakkame huupi laksima. Nii..sellest küljest siis praegu kõik.

146/ Pärnu

Käisin täna Pärnumaal. Ei viitsi sellest hetkel eriti kirjutada, sest peaks magama minema.

Panen mõned märksõnad enda jaoks : kaks külaseltsi, vene näidistalu, avatud noortekeskus või mingi selline...reisikaaslased. Edasised mõtted.

Aga sellest juba mingil muul ajal.

145/ filmielamused

Mainiks ka seda, et nähtud on nüüd sellised filmid nagu "Mina olin siin" ja "Magnus". Esimest on ehk praeguseks juba paljud näinud..kui ei ole- seda saab tõmmata kuskilt. Ehk liiga raamatulähedane..minu jaoks, sest ma ikka puurisin seda raamatut põhjalikult. Ja jumal tänatud, et ma sinna filmi ei saanud. Minust oleks ju saanud kas lits, venna poolt läbitõmmatav alaealine ori või siis..Einoh, Hele Kõrega poleks konkureerima hakanudki. Ta nägi välja nagu 17 seal. Aga jah..

"Magnus" oli aga masendav film. Arvan, et enamus pole seda näinudki, see ju keelatud. Aga ega seal midagi erilist pole kah. Kasearu fännidele - ta tõmbab end seal oksa ja on niisama lahe. Kõik.

144/ keda lollitan mina, kes lollitab mind

Miks selline pealkiri- selgub mõne aja pärast, jääge meiega.

Eelmise kuu lõpu poole potsatas minu postkasti kiri, mis loomulikult oli kahtlane aga noh, kirjutasin sellele vastu. Kopin selle kirja siia.

From Mrs Rebecca Williams

N?[38 Rue Des Martyrs Cocody

Abidjan, Cote d'Ivoire

ATTN:
DEAREST ONE OF GOD

I am the above named person from Kuwait . I am married to Mr Benson Williams, who worked with Kuwait embassy in Ivory Coast for nine years before he died in the year 2004. We were married for eleven years without a child. He died after a brief illness that lasted for only four days.

Before his death we were both born again Christian. Since his death I decided not to remarry or get a child outside my matrimonial home which the Bible is against. When my late husband was alive he deposited the sum of $2. 5 Million (Two Million Five Hundred U.S. Dollars) in the bank here in Abidjan in suspense account.

Presently, the fund is still with the bank. Recently, my Doctor told me that i have serious sickness which is cancer problem. The one that disturbs me most is my stroke sickness. Having known my condition I decided to donate this fund to a church or individual that will utilize this money the way I am going to instruct herein. I want a church that will use this fund for orphanages, widows, propagating the word of God and to endeavour that the house of God is maintained.

The Bible made us to understand that blessed is the hand that giveth. I took this decision because I don?t have any child that will inherit this money and my husband relatives are not Christians and I don?t want my husband?s efforts to be used by unbelievers. I don?t want a situation where this money will be used in an ungodly way. This is why I am taking this decision. I am not afraid of death hence i know where I am going. I know that I am going to be in the bosom of the Lord. Exodus 14 VS 14 says that the Lord will fight my case and I shall hold my peace.

I don?t need any telephone communication in this regard because of my health hence the presence of my husband?s relatives is around me always I don't want them to know about this development. With God all things are possible. As soon as I receive your reply I shall give you the contact of the bank here in Abidjan . I want you and the church to always pray for me because the Lord is my shepherd. My happiness is that I lived a life of a worthy Christian. Whoever that wants to serve the Lord must serve him in spirit and Truth. Please always be prayerful all through your life.

Contact me on the above e-mail address for more information?s, any delay in your reply will give me room in sourcing another church or individual for this same purpose. Please assure me that you will act accordingly as I Stated herein. Hoping to receive your
reply.

Remain blessed in the Lord.
Yours in Christ,
Mrs Rebecca Williams.

Siis ma mingi kirjutasin talle vastu: Are you serious??

Ja siis ma sain järgmise kirja..mingi mõnda aega tagasi juba aga alles täna märkasin.:

Dearest In Christ ,

Greetings to you in the mighty name of our Lord Jesus Christ, i am very happy for your response to my mail, well i am not afriad of the death because i knows where i am heading to, my only problem is to see the desire of my late husband come to accomplishment now that i am alive, so dearly one in Christ i want you to assure me that you will never let the trust i have in you down, that you will use the fund accondingly to the will of the Almighty God.

I know you are surprise in receiving this letter, but as a servant of the living God, you should know that our ways is not his ways, my Bible tells me that God works in many ways and all things works out for good to them that believed in Christ Jesus, all i need from you is to assure me that you will never betray the trust i am trying to entrust in your hand for the work of God, you may asked me how i got across your email, the bilbe said that who is me is greater than who of the world, the Holy Spirit that leads me to you will never let us down only if you can beleive with faith.

Please, I want you to understand that this benevolence is in fulfilment of the desire and decision of my late husband which I am persuaded to actualize,this fund is desiginated for humanitarian and Charity services with special emphasis, which must be disbursed with every appropriation, accountability and prudence to the glory of God.

Meanwhile,i could have donate this money here in my country,but the reason is that before the death of my late beloved husband he warned me not to let his relatives know about this money because they are unbleilvers ( muslim) and he don't want an atom of this money to be use in anything Islamic,and i don't intend to disobey him even in death.

I will want you to send to me your full names and address to enable me swear an affidavit on oath on your behalf that will officially and legally approve you as the new beneficiary to this fund, so that even if i am no more, your claim to the fund will not be in doubt. I will be sending you the certificate of deposit of this fund immediately after the affidavit is ready.

I will want you to kindly be fast on your arrangement on how the fund will be transfered to you before the fall of the crises in Ivory Coast, since the political affair has affected their economy. Infact, the saints have been fasting and praying for peace for the country since the attacked of the rebels.

Ensure you reply this letter and the needed information immediately for the proccess of this transaction on your behalf.

Most Important: I will like this to be so confidential and sincerelity, also bear in mind that can not call you on phone, all our comminucation will be via-email because of my late husband relatives.

Thanks and may God bless us all.
Sister Rebecca Williams.

Note: I have attached the photo of me .I will be glad to have yours if possible

Kirjutasin talle vastu, et kuidas ma saan sellist juttu uskuda ja nii edasi. Enda andmeid ega midagi ei saaatnud, ega ka pilti.

Pärast kirja saatmist tegin veidike guugeldamist ja mis selgus oli see, et toda kirja on saadetud juba mitmetele ja on mingi pettus, just nii nagu ma arvasin.

Nii, et kui keegi sellist paska saab, saatke ta otse perse. Aitäh.

Ja noh, mis ma siis veel tegin täna.. Aaa...Rikkuga tõmbasime mingil türgi pervil perse lohku. Rikku oli mu kaksikõde Ameli ja siis rääkisime kolmekesi..Seda juttu ma siia ei kopi, liiga..jah. Aga naerda sai. Türksele hakkas Rikku rohkem meeldima kuna tal oli mingi blondi tsiki pilt dp-ks. Masendav. Nüüd see tüüp unistab minust ja peksab pihku. Noh..jah. Nii võib kah elada. Armas ju.

Homme hommikul..ei tegelikult täna, mingi nelja tunni pärast või nii, tuleb bussi peale minna ja Pärnu sõita. Erika kutsus mind kaasa, et näha kuidas noortekad toimivad ja midagi oli veel. No miks ka mitte. Polegi targemat teha. Reede hommikul siis Kuremaale tagasi ja Tallinna minek. Kluppi ja kuhugi. Aga olgu, seekord kõik.

143/

Nii..Mis mul siis täna siin öelda...
Neljapäeva varahommikul tulin bussiga Kuremaale. Õigemini-lasin jalga, sest ega ma kellelegi ei öelnud ..polnud tahtmist ja ei tundnud kohustust. Kodus on lihtsalt nii pingeline ja mul pole absoluutselt mingit soovi vaimuhaiglasse närvide tõttu minna aga kodus olles on selline tunne, et see haigla ootab mind avalisüli. Mnjh, kellele on kodu kindlus, kellele ükskõik mis muu koht. See selleks. Olin siis hommikuni üleval, esimese bussini, ehk siis poole seitsmeni ja sõitsin Kuremaale. Ega kodus ei näe isegi normaalseid unenägusid..Mingis asjas alateadvuses on mingi paras kiiks sees. näen pidevalt unes, et mu kasuisa üritab mind tappa, ei tea ..veider. Aga noh, tavaliselt ma nagu saan unes temast jagu, viimati sain aga noa ribide vahele, ehk see oli mulle nagu märk, et LASE KODUST JALGA!Ei tea.. Aga jah, tulin Kuremaale, sõime hommikust ja olime niisama. Õhtul läksime Tartusse, Krissi ja Lauraga klubilaksu tegema-Club Illusion. Suht tore, sissepääs tasuta ja õlu oli odav. Kokteilid on ka seal normaalsed, muidugi tükkmaad soolasema hinnaga, mitte enam 25. Aga jah, oleks Laura juures magamiskohti olnud, oleks õhtu täitsa edukas olnud. Mäkk on ka tore..raha läks ainult piisavalt..kuna Jako oli rahakoti kuskile jätnud ja lõpuks tuli see autost välja, mis oli naljakas, sest tal ei olnud dokumente ka ja turva ei tahtnud kluppi sisse lasta, lõpuks ikka moosimise peale lasi. Pärast veel ütlesin talle, et loodan, et ta saab normaalset palka. Töötajad on seal üldiselt ebanormaalselt viisakad ja eriti kaif on isegi see, et riidehoid on tasuta. Nagu..jei. Aga jah..üldiselt kui kellelgi on Tartusse tööd anda, andku märku. Hea meelega tahaks Tartusse ära kolida. Aitäh.

142/ midagi lastesõpradele

Heh, seda pilti tahtsin eile mitu korda üles panna. Ristiisa tütar- Kristeli. Ei olnud nõus kellegi sülle minema aga minu süles istus jumala kenasti ja saime hästi läbi:) Pildi kvaliteet annab soovima aga rohkemaks minu Sony Ericsson võimeline polnud.

141/

Not so much living life as observing it.
Not so much observing life as ignoring it.
****

Leidsin need kaks lauset kuskilt unenägude seletuse lehelt. Mõtlesin, et täitsa täppi pandud. Miks ma jälle mingeid unenägude seletusi otsisin- põhjendus lihtne. Nägin unes tuttavat, kes juba mõnda aega surnud, kuid unes oli ta elus, täiesti elus..Ja toimus ka mingi võidujooksmine, treppidest alla ja..suht ohtlik asi oli. Ma ei saanud üldse aru, mis toimub. Närvi ajas aga see, et olen klassinimekirjas kas Siimu või kellegi järel..aga unes trügisid igasugused minust ette. Kuigi imelik, et miks peaks unenäos mingi nimekirja järgi miski käima.

***

Võib ju mõelda, et kuulsuses peitubki õnn, kuid vaevalt keegi õnne sealt leidnud on.

***
See lause käis läbi ühest laulust, mis täna "Reporteris" kõlas. Kuidagi haarav lugu oli.

...

Nii tegelikult juba kolmas detsember, proovisin eile mitu mitu korda blogi üles lasta..No nii jubedalt pani näkku, et jube..Nüüd siin täiendan blogidrafti, et äkki seekord läheb õnneks.

Täna pole kah suurt midagi väga huvitavat teinud. Käsitööd natuke, sauna kütsin ja pesu triikisin hunnikuga.. tahaks natukene joonistada ka ja siis oleks tore.

140/ Golden skans. Klaxons.

Ei osanud pealkirja panna, panin selle, mis lugu ma hetkel kuulan, oi kui originaalne.

Kõigepealt vabandan enda ees, ( just- enda, sest tegelikult ei kirjuta ma seda blogi kellelegi teisele) et ei kirjutanud ka 1.detsembril sissekannet. Jäin paarkümmend minutit hiljaks ja nüüd on see päev läbi. Oleks ju ilus, kui oleks saanud uue kuu puhul midagi kirja panna.

Igastahes, detsember hiiliski märkamatult ligi. Peaks nüüd mingi jõulutunne olema? Hm..noup, not yet. Mis tuli detsembriga, olid kõrvetised, jälle. Nii et HoHoHo tõesti. Detsember tuli üldse raskelt. Hommikul kühveldasin silmadest kopaga liiva välja, ei tahtnud nad üldse lahti püsida. Selline uni lõi ikka jalaga perse, et olin tükk aega hämmingus. Ma ei joo kohvi aga unerežiim on ikka omadega sealsamuses. See selleks. Õhtupoole hakkasin ennast sättima Torma poole, MTÜ koosolekule. Napilt pool tundi varem sain aga teada, et see jääb ära, kuna kõigil tuli midagi vahele. Noh..jah.

Tahaks täiendada ka eilset postitust..Vabandust, nüüd juba üleeilset. Nimelt ei ole ma maininud, et milliseid mehi ei tohiks sebida. Seda ei võtnud kuskilt foorumist ega oma peast, ema rääkis hoopiski. Ja teate..kui lõpuks kokku panna, et keda võib sebida ja keda mitte..jääb alles, et- mitte kedagi.

Poissmehed- pole varem kellegagi koos olnud, ei ole ka sinuga. ( aga kuidas siis mehed poissmehe staatusest lahti saavad..küsimärk)

Lahutatud mehed- jätsid oma naise, jätavad ka sinu.( noh, äkki oli naine mõrd)

Lesk- suri endine naine, sured ka sina. (loodusele ju kätt ette panna ei saa)

Nii ..veel üks uudis, et "Päästja koolikell" algab jälle..aga mingi nõmeda kanali pealt, kanal Neljas vms. Aga meenutuseks selle sarja sõpradele panin siia pildi ka. Ja rohkem ei viitsi kirjutada, sest nett aeglane.

Tsaupakkaaa.

139/ hariv postitus

Olen täiesti kindel, et postitus, mis siia täna potsatab, on nii mõnelegi inimesele hariv. Ka mulle endale. Niisiis, enne kui hakkan kirjutama, mida ma nädalavahetusel teinud olen, soovin ma valgustada nii naisi kui mehi erinevate inimtüüpide kohta.
Meeste puhul: tingimusteta sõbrad, enesekindlad sõjaväelased, lojaalsed sugulased, coolid baaripoisid, teresõbrad...Oh, neid tüüpe võiks siin loendada lõputult. Siia nimistusse ei pane ma meelega boyfriende..Ei pane ka gay'isid, kuigi kummagi tüübi vastu midagi pole, eriti esimese.
Nii.

1) tingimusteta sõbrad- sõnastus on ehk isegi vale aga kogu see postitus ja iseloomustused toetuvad mu isiklikele kogemustele ja tuttavatele, nii et..back off kui arvate, et mul õigus pole!
( huumor..). Tingimusteta sõbrad on sellised, keda kohtad ehk üliharva, kuid neil on alati sind hea meel näha. Isegi siis kui te pole kunagi üksteist sõpradeks pidanud on ta nõus sulle baaris välja tegema, sõbralikke kommentaare tegema ja kelleltki suitsu kerjama. Selliseid inimesi võiks rohkem olla, pole ärakasutamine vaid vastastikune sõbralik ja kasulik nö suhe.

2)enesekindlad sõjaväelased- kas juba nimi ei ütle piisavalt? Enesekindlad sõjaväelased on need, kes lähevad sõjaväkke, on sõjaväes ja pauside ajal külastavad metsasaunu, kus pidu panna, või tulid sõjaväest. Kõikidel juhtudel ei väsi see tüüp kordamast, et ta on sõjaväelane. Nende juuksed on alla sendi pikad ja nende silmad kilavad alkoholist, helkurit neil pole ning kasutavad seda vabandusena. Baaris või kuskil mujal on aga esimesed, kes laua taha magama jäävad.

3)lojaalsed sugulased- tegelikult pole selliseid inimesi üldse palju..ja lojaalsusega pole ehk suurt pistmistki. Igastahes, kui oled tüdruk ja on selline inimene, kellest sa tead, et ta ei jäta sind metsaveerele üksinda, ise oma soojas alfas istudes ja kes vajadusel sind koju viib või saadab, on elu poole ilusam. Miks ma üldse sellist tüüpi siin rõhutan, on ehk seetõttu, et ega sugulased omavahel ei suhtlegi väga tihedalt, jah on sünnipäevad ja kokkusaamised..aga noh, niisama..sõbra poolest? Hm..Lisaeelis on veel see, et kui soovid coolid baaripoisid, kellest tuleb juttu allpool, endast eemale hoida, tuleb pugeda lojaalse sugulase selja taha või kaissu, ja cool baaripoiss tunneb süüd, et hõivatud tšikile külge ajas. Alatu nipp aga mõjub alati. Sellist tüüpi tuleb võtta aga pigem sõbrana, on vabam suhelda. Kui tahad aga ähvardada millegagi, siis ütled : "ma räägin su emale ära!"..Mõjub samuti.

4)coolid baaripoisid- minu arvamuse kohaselt on see kõige nõmedam tüüp selles nimistus. See on selline tüüp, kes ei tea sinu nime, 10 minuti pärast ei mäleta su nägugi, aga kuskil piduses seltskonnas ajab ligi, nii mis mühiseb. Ei seisa ise eriti püstigi, aga sebima on kõva. Nüüd kuluks ära üks lojaalne sugulane. Ekstranõme tüüp on see baaripoiss ka seetõttu, et ka see tüüp magab hiljem koos sõjaväelasega laua taga.

5) teresõbrad- üldjuhul inimesed, kellega oled olnud mingil ajajärgul oma elus suht lähedane sõber ja ehk isegi enamat. Mingil põhjusel on aga eluteed laiali läinud ( õnneks) ja kohtad neid tänavatel, pubides, baarides, kus iganes. Vestlus piirdub terede ja headaegadega, vahest küsitakse ka käekäigu kohta. Üldiselt hakkavad need tüübid juba baaripoisistuma ja polegi nendega mõtet rohkem rääkida.


Nii.. viis põhitüüpi praegu. Mitte, et sellised viis tüüpi oleks kõige olulisemad minu jaoks. Need on lihtsalt need, kellega sai nädalavahetusel koos oldud. Ja kõigest juba pikemalt...

allpool...

Minu nädalavahetus algas reedel. Mõtlesin, et pean terve nädalavahetuse kodus passima, mis ei oleks eriti rõõmustav olnud, masendav ju, koolis ei käi, sittagi pole teha. Noo..aga ma olen vajadusel pealetükkiv inimene kui mul miskit vaja. Msn on üllatavalt hea sidevahend. Lappasin nimistuid, et kellega oleks tore midagi teha. Nii..Nimed..Mari, Malle, Kalle..Jüri, Jaan, Taavi...Ahaaa..Huvitav, mida Taavi teeb. ( tüüp nr 3). Taavil polnud plaane ning plaanid tuli käigupealt teha. Pakkus välja, et läheks Võtikverre, et Lauri (tüüp nr 1) peab sünnipäeva ja saab istuda ja olla seal. Taavi ise lubas kaine rool olla( ehk siis ainult kaks õllet). Viskasime veel paar piffi alfasse ja läksime metsa. Metsas on saun, kus tehtakse läbusid. Ühtlasi on see ka nagu..kõrge enesehinnangu keskus. Ma ei taha küll ego olla, aga ma tundsin end piitspeenikesena, ülikainena ja ilusana. See oli äraütlemata tore. Sai tantsida ja..natuke juua. Hästi natukene. Samuti kohtusin vana koolikaaslasega (tüüp nr 2), kes testis oma jõudu minu peal, tahtis tõsta...aga alkohol ( või minu kaal) tegid oma töö ja kukkusime põhimõtteliselt vastu pinki ja seina. Mina lõin oma põlve siniseks ja minu valge pusa kukkus maha ja sai porikäki staatuse. Kella kahe paiku öösel kurtis Lauri muret, et ta ei viitsi seal saunas enam olla, et need viimased naiskad, kes tulid, on liiga tüütud. (Loe: kõva naeru ja rasvavaruga). Tuli idee, et lähme vaatame, mis Torma baaris toimub. Torma baar on lihtsalt klassika. Selline koht lihtsalt, et hoia ja keela. Isegi alaealistel elu ilus. Põhimõtteliselt läksime meie Lauriga sisse ja Taavi viskas oma roosa alfaga ülejäänud piffid koju või kuskile metsa. Lauriga niikaua ootasime, et Taavi tagasi tuleks. Selle aja jooksul, mis me ootasime, nägin ma mitmeid vanu tuttavaid, keda saab ekspluateerida kui tarvis. ( tüüp nr 5). Möödaminnes "laenad ginipurki" või küsid tuld. Ega kui aus olla, siis reedel polnud baaris suurt miskit teha. Sulgemisaeg oli suht ligidal ja ..noh, uni peksis kah mõnel jalaga perse. Lauri laenas Taavilt veits pappi, mille eest ostis mulle gini ja Taavile energiajoogi. No Taavi oleks võinud ise kah välja teha, aga vähemalt selle maksab Lauri kinni nii et asi seegi. Noh, jah..see selleks. Natuke istusime seal, manustasime oma jooke. Kes gini, kes energiajooki, kes jäägrit, mis salaja baari sisse nihverdatud. Kaua me seal ei olnud ja Taaviga viisime Lauri jälle metsa ja sõitsime tagasi. Mõtlesime tükk aega, mida edasi teha. Aga kuna ta oli unine ja kaine, tuli halastada ja ta koju magama saata. Enne muidugi sain mina autoga koju, vestlesime pikalt. Andsin talle soovitusi, milliseid naistüüpe mitte sebida. Ka selle ma panen siia kirja. Naljakas oli ka see, et kui ma koduuksest sisse sain, oli kasuisa koridoris vastas, sest arvas, et keegi murrab sisse. No see selleks, see on kui tuled koju pool 5 hommikul.

Nii. Vestlus autos, mis puudutas naistüüpe, pani Taavi mõtlema, ta oli lausa hämmingus, et mina kui naine üldse sellist juttu ajan. Kui aus olla, oli see suht üks-ühele kuskilt autofoorumist võetud, aga tema seda ju ei teadnud. Netis oli kindlasti see jutt pikem aga noh..ma selline konkreetne.
On üliõpilased, on need, kellel kool läbi ja käivad tööl ja panevad pidu, ehk siis.. töökiisud? On kolmekümnendates-neljakümnendates naiskad, kellel mees olemas, kuid otsivad vaheldust, on ..No kui meelde tuleb, siis lisan. Ja siis nüüd pikemalt:

1) üliõpilased- tark autofoorum väitis, et üliõpilasi pole mõtet sebida, neil pole pappi ja nad on üleõppinud. Ja kui pole pappi, siis kes autole bena ostab kui tüübil endal pole? Vot tak..point taken.
2)töökiisud- tsikid, kes on lõpetanud kas ülikooli või ametikooli, see polegi nii oluline. Targem ehk isegi vaadata ametikooli omasid, nad ei ole kogu oma energiat õppimisse pannud ja lõpetavad kooli nooremalt, on veel värsked. Samuti käivad nad tööl, olgu siis Selver või mis iganes koht. Pappi on neil ka, sest jagab korterit sõbrannaga või elab kodus. Ehk siis roheline tuli. Sebi ja tee..
3) naiskad- pole nagu tüdrukud enam..vanus toksib selga või kuhu iganes. Oma mehel pole piisavalt aega, et naiste kapriise rahuldada või ükskõik mida..Naiska on nõus vallatlema ja ilma kohustuste ja piirangutega. Noorel kutil on ehk isegi lootus benapappi saada ja kohustusi eriti polegi, kuna naiska ju "õnnelikult abielus". Tüüp teeb temaga nii palju, kui südametunnistus lubab. Ehk siis jälle- roheline tuli, mine ja tee..mida iganes.

Mnjaa. Taavi teooria järgi on kõik naised sugulased, lesbid..või lihtsalt montsrumid. Mina pidin olema sugulasest lesbi aga mida rohkem alkot, seda rohkem heteroks ma muutun. Minu arvamuse kohaselt on aga kõik mehed sugulased, imelikku usku, niisama tropid või ma ei tea..On ka erandeid.

Nii..See oli siis reede.

Laupäev, ehk siis eilne, oli teistmoodi veits. Madleen( endine klassiõde) kutsus filmile. "Üksinda kodus 2", no kas ma suudaks vastu panna? Eip.. ja just siis kui me hakkasime poodi minema, helistas Taavi ja küsis, mis ma teen. Ma ütlesin, et lähen filmile ja räägime kolme tunni pärast. Mina, Kati, Anni ja Madleen vaatasime filmi ja jõime veidike..Kes veini ja kes gini. Ma olin imelikul kombel gini peal. Kui film läbi, võtsin ühendust Taaviga ja natukese aja pärast tatsasin baari. Noh, eile jõudsime sinna vähemalt varem. Passisime väljas mõnda aega ja jälgisime mendibussi, kes oleks tahtnud kindlasti rämedalt sitta kaela tõmmata meile. Vedas seekord. Läksime sisse ja Taaviga hakkasime gine jooma, Lauri ja sõjaväelane olid ka, nemad olid sõbrad viina ja energiajoogiga. Muidugi jäi sõjaväelane aga hiljem laua taga magama. Õhtu oli aga rahulik. Vahepeal mingi cool baarikutt tõmbas vägisi mind tantsima, purjus ja idiootne tüüp, põgenesin "oma nö kuti" juurde. Sama baarikutt magas samuti hiljem laua taga. Mingi hetk otsustasime, et viitsi seal rohkem olla ja hakkasime kodu poole kõndima. Tähendab, Taavi saatis veidike ja siis kõndis oma kodu poole. Muidu need 5 gini ei teinud midagi, aga täna olid kõrvetised, mitte et kedagi mu tervis huvitaks. Horoskoop hoiatas mind küll..njh, nüüd tuleb mingi horoskoobimees ja ütleb: I fckn' told you so, suckeeeer! Ei, siis ma lööks seda tüüpi.

Pean mainima ka seda, et mõlemal päeval ärkasin 3-4 lõuna ajal ja käisin niikaua ööriietes, kuni keegi midagi välja pakkus. Olen aus ja ütlen ka seda, et nendel kahel päeval ma midagi kasulikku kodus ei teinud. Üritan ennast muuta, Aaaamen.

Täna, esimesel advendil, hakkasin ma parandustega pihta. Ärkasin kell kümme, otsisin ühele sugulasehakatisele vanad esseed, sõin hommikust, panin end riidesse ja tegin meigi isegi..ja läksime kasuisa ema sünnipäevale. Millalgi panen siia üles ka pilte ristiisa( kasuisa venna) väiksest tütrest, keda kõik terve sünnipäeva aja jõllitasid. No armas laps, mis teha. Kõiki kartis, sülle ei läinud...aga mulle tuli. No kõndis ise minu juurde ja istus süles mul. No polegi väiksed lapsed nii hullud või mis? Vanaema kinkis ka kõikidele oma lastele kahvlite-nugade-lusikate-väiksemate lusikate komplekti, mille ma tahaks millalgi piistu panna kui oma pleiss oleks. Ja siin ma nüüd olen, üksinda kodus ja kütan, ei viitsinud sinna jääda. Ehk järgmisel nädalavahetusel on kah midagi teha, oleks väga tore.

138/ ärge tehke nalja..

Nii.. midagi muusikasõpradele kõigepealt:

www.youtube.com/watch?v=BUjJ5XmV4tY

Mulle meeldis, kuidagi omamoodi. Läti või Leedu laulja, pole kindel.

Ja nüüd siis jutu kallale. Eile tulin koju, üle pika aja.( kolmapäeval )Varem ei saanud, lumi ja teed kinni, bussiliiklus häiritud. Eile ei teinudki suurt midagi. Õhtupoole tuli selline uni, et jäin arvuti taha magama, tund aega tukkusin, ema tuli lõpuks äratama. Aga siis oli uni läinud ja olin mingi kaheni üleval.

Nii..täna magasin kella neljani. Nägin niin jaburaid unenägusid ja pealegi..tuba oli nii pime, et ega eriti vahet ei ole, mis kell üles tulla. Jõin hommikutee ja rookisin lund ja kütsin sauna. Vaatasin seebikaid ja joonistasin veidike..Joonistamine on mulle alati meeldinud aga noh, osav ma selles eriti pole. Tegin ka riidekapi kontrolli, et mis seal on..mida kanda kõlbaks ja mida mitte. Millalgi hakkame vist mingit tapeeti kah panema.

Piret ütles täna, et meil jälle üks poolõde juures, kokku siis meid viis..saame varsti bändi teha ja teeme Jacksonite viisikule tuule alla nii mis koliseb. Või siis mitte..

Rääksin Jakoga kah msnis just, ütlesin, et leidsin igasugu vanu päevikuid, igast soppa ja nalja seal. Loeks nagu vanu ajalehti.

Silver saatis hea pildi ennem..sellega meenub kohe see, et kassile meeldib viimasel ajal minu toas magada. Siis vahepeal vaatab ta ennast peeglist ja karjub..ja istub arvuti taga. Üritab mind vist asendada..või tappa.
Ma ei tea..ta jääb siin nii väikselt..aga vähemalt ma tean, mis seal on. Haha.
Okei, kell hakkab saama neli hommikul..:) Peaks magama minema.

137/ ikka lumevangis

Jah, ma olen lumevangis. Teed nagu on lahti aga ühtegi bussi ei tulnud, ei saa ka täna koju. Ema ütles, et ehk siis kevadel näeme. Mitte ühtegi teadet ka kuskil pole, et teed kinni oleks..ajab närvi lausa, ootad pool tundi ja ikka ei midagi... Oeh, aga kaua ma ikka vingun. Over and out.

136/ Mh

Mh...tunnen end erakordselt nõmedalt, kui kellelgi on mure ja ma tahaks aidata aga mul ei lasta... Tavaliselt lükatakse lihtsalt eemale ja öeldakse, et "pole tuju" või "ma ei taha sellest rääkida." Nojaa..Aga miks peab nii olema, et hakatakse kellegagi rääkima, kui on midagi ülilahedat rääkida või vahest ka kurta, haletsuse eesmärgil. Eks me kõik ole ju sellised, ka mina ise...Teistmoodi ei saakski, häid asju tahad kellegagi jagada ja halbades asjades vajad nõu ..nagu öeldakse : jagatud mure on pool muret. Head sõbrad ongi need, kes on nõus seda koormat kandma. Ka ise vajan nõu..aga ei oskagi öelda, millises valdkonnas kindlalt. Igastahes, võiks midagi teha. On liiga kaua olnud nii, et pole midagi teinud. Liiga kaua.. Tahakski teada, mis saab edasi ja kuhu see tee viib. Tee, mida pole veel valitudki. Mnjh. Retooriline küsimus üldiselt. Lähen vist homme koju, kui bussiga valli kinni ei jää. Kui jään siis võiks vähemalt jääger või mingi muu sisemustsoojendav alkohoolne joogike jopetaskus olla. Kui mul jope oleks- see oleks vahva! Nagu ausalt..mul on vaid mingi õhuke jakike.. Aga see selleks- Anni, saame kokku, teeme midagi.

135/ lumevangis

Nohjah, niimoodi siis tuligi novembrinorm korraga alla. Pole midagi parata ja täitsa ilus isegi..ema aga ütles, et ma ei riskiks bussisõiduga ja jääks Kuremaale. Noh, siin ma olengi, pole probleemi, et õhtused sarjad vähemalt nägemata jääks.

Laupäeva õhtul tulid Jako sugulased ka siia, Kersti, tema poeg Mark ja tema tüdruk Marika. Tore tüdruk. Täna hommikul vara läksid ära, varem poleks saanudki, oleks arvatavasti lumevangi jäänud. Ema ütles ka ennem, et Priidu vanemad käisid Jõgeval ja tee peal tõmbas sahk kraavist autosid välja, enamus teid on lahti lükkamata ..suht selline talvine olukord.

Mmm..mis siis veel. Aaa..tegin süüa laupäeval, kõrbenud ahjukartuleid ja kapsast ja verivorsti. Polnud hullu isegi, ära söödi ju kõik. Hetkel polegi enam midagi kirjutada...

134/ midagi veel

Today's fortune: You cannot plan the future by the past.

Mõtlesin just enne, et ükskõik kuidas mingid asjad on plaanitud või kasvõi enesele paika pandud, ei lähe need kohe üldse nii, nagu sooviks. Ei tea milles asi, et ei võiks milleski tõsiselt vedada. Natukene oleks ju ikka seda ära teeninud..Ei? No olgu.

Mõtted läksid selle peale eilse päeva tõttu, pigem õhtu tegelikult. Kuidas keegi võib tõmmata kriipsu peale paljudele ootustele ja unistustele ja lihtsalt jätta mind lihtsalt tühja kestana õhku ahmima. See on ju väsitav, olla teistele meelejärgi, on väsitav olla eneselegi meelejärgi..Raskemgi kui teistele. See ei puutugi nii väga teemasse. Eilne õhtu siis, ei tahagi midagi konkreetset öelda, kuigi tean, et niisama mulli puhumine on täiesti bullshit. Ma ei oska..ma ei taha kedagi süüdistada aga iseennast ka ju ei taha.

Mulle lihtsalt ei meeldi, kui käiakse peale kellelegi, et jäta oma naine ja tule ja tee seda ja tee nii, sest nii oleks ainuõige..Mina tegin nii ja vaata kui vahva elu mul nüüd on. Natuke kahetsesin, nüüd on pohhui. Mulle käis närvidele, et mina olin nagu tühi koht kogu selles jutus ja nagu ma ei oleks kuskil oma panust andnud. Ma olen samamoodi pingutanud..Närveldanud ehk isegi rohkem kui keegi teine, sest mina ei usalda võhivõõraid inimesi ja tundub, et põhjusega, sest ma ei ole isegi soovitud..Mis teha. Suvel tööl käia kuskil täiesti pedes kohas, hommikust õhtuni, mõrra ülemuse alluvuses...Küsinud ja pidevalt uurinud, kuidas miski edeneb...Ja lõpuks saan lihtsalt vastu näppe nagu ulakas koolipoiss joonlauaga.

Kuhu ma oma jutuga välja tahan, ei tea..tiirleb see siin nagunii oma kujutletava telje ümber, ehk sellel lõpp-punkti pole. Kui aus olla- tahaks elama hakata. Kasvõi täiesti tavalist elu. Ei pea olema mingi ülepakutud fiction. Ma ei jõua lihtsalt kauem fantaasiates elada, on aeg veidike reaalsust kah katsuda. Tahaks alustada puhtalt lehelt. Kuid ei oska...Ei oska nii, et saaks meelejärgi olla. On paar varianti, kuid kardan neidki..Mida teha kui hirm on suur. Pea liiva alla peita?

See jutt tuli siiski mull, sest konkreetne ma ei saa olla kedagi solvamata. On aga asju, mis ma peaks enda seest välja saama..Sest niimoodi ei saa ju elada.

Kes saab aru, saab aru. Olen suht kindel, et keegi ei saanud aru.

Aitäh kuulamast.

133/ kuidas Aveli Jõgeval käis

Täna hommikul ärkas Aveli varem, et minna suurde linna hängima. Ei tahtnud ta ikka üldse soojast voodist välja ronida..Aga tuli ikkagi ja läks pärast hommikusööki ka kenasti bussipeale. Bussist maha jõudes avastas ta, et müts ja kindad on kadunud. See oli räme šokk, sest üldiselt ta hajameelne pole.( huiatki). Nojaa..draama. Silveriga nad siis rändasid Jõksis ringi, mõtlesid kuidas mütsi ja kindaid kätte saada..Cargobus oli kinni ja muud ideed ei olnud, hiljem mõtles ta bussiinfosse helistada. Sõites linnas ringi, nägid nad seda sama bussi, millega Aveli Jõgevale oli läinud. Buss seisis mingil väiksel tänaval. Bussijuhti polnud, eriti nõme, kui näed seda bussi ja tead, et asjad on sees ja kätte ei saa. Nojaa..Kuna oli vaja ka dvd-toorikuid, läksid Aveli ja Silver Klicki. Otsides rahakotti, avastas Aveli, et kotis on ka müts ja kindad, salli all, mille ta Silverile kudus. Vaat kus ime! Päev oli kohe rõõmsam. Muidugi ei teinud meelt rõõmsaks see, et mingite dvd-e peale jälle pappi läks aga minu armas müts oli vähemalt alles. No aga ausalt, Aveli võis vanduda, et 10 minutit tagasi neid asju seal ei olnud. No tõesõna. Siis läksid nad Silveri juurde kohvile. No õigemini, Aveli jäi kohvi jooma, Silver läks linna arstile. Silveril oli arvutis peaaegu kõik Futurama osad, mida Aveli niikaua vaadata sai. Jee. Hiljem tuli ka Mart, Aveli sai teada, et Mart paneb samamoodi tühja nagu Mart..ei kooli ega tööd. Kohe näha, et enamvähem samal ajal sündinud, laisad ja lollid ühtemoodi. Selline oli siis Aveli hommik.

Selle pildiga, mis ma nüüd siia panin, tuli meelde jook, mida ma ükskord Panges jõin. Mingi lusikatäis Pisangi ja ülejäänud oli lihtsalt jää ja siis oli see kokteilikirss peal. No nagu vesil. Enam seda ei telli...Mingi alkoga jäätisekokteil oli way better.

Okei..see selleks. Nüüd ma siin istun ja mõtlen teleka ees..Igasugu asju. Rikku ütles, et ma olen katkine sumpa. Like wtf? Ja tirtsuke ja et ma plärtsun, raisk. Ja siis kui ma olen viisakas, siis kah ei sobi. Nagu kammooon...Ei..tegelikult..jah..lahe.

132/ mineviku kummitused

Tänase sissekande nimi on üllatavalt sisule sobilik..tavaliselt ma panen pealkirjaks ükskõik mida.. Oeh. Noh, normaalne päev oli täna kuni praeguseni.

Rääkisin Birgitiga msnis ( lapsepõlvesõbranna, kes elab Pajustis, kus elavad minu vanavanemad ja kus ma isegi sündisin) ja ta rääkis mulle midagi imelikku. Minu isa ( ainult bioloogiliselt) ja tema vend Sass ( kes on ka tropp) käisid täna neil. Üritasid Steinile mingit kahtlast äri kaela määrida, milles nad õnneks vedu ei võtnud. Arvasin, et nad istuvad kuskil kinni, kuradi kriminaalid ja pätid nagu nad on. Aga ei..käivad ringi ja üritavad võimalikult paljude inimeste elu põrguks teha. Nagu nad seda juba piisavalt paljudel pole teinud. Aga jah...väidetavalt oli "isa" isegi küsinud, et kuidas mul ja emal läheb ja kas nad meiega ühendust kah hoiavad ..Birxu ema oli siis küsinud, et miks ta seda ise ei küsi, mille peale oli vastus kohe nagist võtta, et tema ei taha oma nina meie asjadesse toppida. Ja ega keegi tema nina meie asjadesse ei tahagi! Kunagi oli mu konkreetselt perse saatnud, et teda minu heaolu ei huvita, samamoodi nagu Pireti ja Raneli ja kes kurat tal veel kuskil ripakil on...

Ja mineviku kummitused nad mõlemad ongi. Seda nö isa nägin viimati kümme aastat tagasi ja Sassi veel rohkem. Ega ei olegi neist kuulnud ega midagi, kuni tänaseni, nüüd on mida homme emale rääkida..

Tropid.

131/ nii...

Okei..minu otsustusvõimetus arvatavasti väljendub ka selles, et ma vahetan oma blogi pealkirja/ fotot..Panin piibelehe, kuna igatsus kevade järgi on lausa räme ja pingviin...noh, nad on armsad aga mitte kevadised. Meeldivad nad mulle ikka.

Igastahes, ma tean ühte head kohta, kus kevadeti on palju piibelehti, kui kellelgi soovi metsa minna, andku teada.

Ah, minge ise metsa!

Nali..ma pole kuri.

Või siiski..

Nää.


Tähendab..peaks midagi tegema, lähen vist learnin spanishit, Jako leidis kah tegevust, ehitas minirämbi. Ma juba hoiatasin, et kui ta nii jätkab, hakkab tulevikus riiuleid ja nukumajasid ehitama..ja hälle ja pinke ja asju. Aga noh, see oleks ju lahe.

130/ pole üldse naljatuju, ei ole

Miks mulle tundub, et inimesed, kes on mu parimad sõbrad vms, teavad minust kõige vähem..ma ei hakka nimesid nimetama aga mõnele peab iga kord uuesti seletama hakkama midagi..Umbes nagu see kui üks inimene küsib kümme korda, et kus ma koolis käin kuigi ma ei käigi kuskil.

Imelik on ka see, et olen mitu korda näinud und, et olen rase või nii..pidi see tähendama head tervist ja rahulikku meelt. Kumbagi pole aga ligiduses näha, rahulikust meelest on asi meremiilide kaugusel ja ankruga kuskil lahepõhjas. Muidugi näen ka seda, et kasuisa tahab mind tappa aga see on võrreldes raseduseunenägudega isegi naljakas.


Igastahes, täna ajasime oma persed varakult voodist välja, eile sai suure masendusega magama mindud ja und ei tulnud tükk aega.. Muidugi vedelesin veel ööriietega mitu tundi teleka ees aga siiski, enne kahtteist..mis..enne kahte..voodist välja, hämmastav ju! Kokkasime ka täna, tegime lasanjet ja kooki, iiri kohvi ka. Üllatavalt söödav lasanje tuli, nämm nämm :) Et noh, niimoodi saab aega veeta ja lähevad muud asjad vahest meelest, mis meelehärmi teevad...



Oeh, tänaseks siis jälle kõik.

129/ lumiii tuli mahaaa jaa..

...sitaks läks tuju. Mulle ei meeldi talv, ma ei tea miks aga ei meeldi..No sel aastal tean küll miks ei meeldi.. aga noh, varemgi. Lumi on kuidagi..Märg.

Oijah, täna hommikul see lumi küll süvendas minu eilseõhtust masendust. Ega sisimas vist ei kao see lähiajal kuskile..enne kui midagi paika ei saa. Ma tean, et ma selle kurtmise ja vingumisega ei tee teiste elugi kergemaks..aga noh, sooviks kordki ju täiesti normaalset ning probleemideta elu. Aga see on vist liiga palju palutud...

See selleks, muud ma ei tahtnudki öelda.

Esimene lumi sulab alati ära.

128/ midagi teistsugust ka...

Ema täna helistas ja ütles, et sai mendiautos istuda. No kõik peavad selle ju kunagi ära proovima. Ole veel ämmale abiks ja aita tapeetida. Tuled pimedas tagasi, kohe võtavad rajalt maha..Õnneks trahvi ega midagi ei teinud, andsid helkuri isegi. Naljakas lihtsalt, sest see oli mingi paarkümmend meetrit enne meie maja. Aga noh, kõigiga juhtub, kandke ikka helkurit :)

127/ kahevahel, otsustusvõimetu ja niisama võimetu..

Oeh. Jah, nii ta on. Olen kahevahel, otsustusvõimetu ja niisama võimetu. Kahevahel selles suhtes, et ma ei tea tõesti mida teha. Täiesti kõrini on sellest päevast- päeva passimisest ja ootamisest. Lootes, uskudes ja oodates mingit asja, mille üle endal puudub igasugune võim ja.. noh, puudub igasugune võim. Otsustusvõimetu just seetõttu, et ma ei tea ja ei suuda otsustada, mida ma tahan. Võimetus võiks siis need kaks asja kokku võtta. Kuidagi väga mõttetu on, ausalt. On saanud nii palju loota ja unistada pidevalt, et ei oska ju seda kah kohe peast välja visata, et kammoon, hakkame nüüd reaalselt elama. Aga elamine oleks väga teretulnud asi praegu. Sest mis praegu toimub, teiste kulul elamine, nii mul kui Jakol..Oma vanemate laps küll..no mina olen ka..aga mulle on selgeks tehtud, et niipea kui oled võimeline end ise üleval pidama, tuleb seda ka teha. Nojah..aga see ei ole ju praegu võimalik kui me mõlemad ootame kellegi kolmanda märgusõna: läks! Mida ei pruugigi tulla.. Teine variant on ju panna see raha tõesti korteri peale, leida töö ja minna kevadel kooli pabereid sisse viima ja elama nii nagu seda paljud teevad. Tundub mõistlik,kuigi samas eriti lame..Kuna mulle on nt lubanud toetust vanaema, tädi, kesiganes..samas on ka skeptikuid, kes on sellised plaanid ja mõtted juba eos mutta tallanud..ei tahaks näidata, et neil on õigus, sest seda näägutamist tuleks eluaeg kuulata ja samas võiks ennast ju niisama oksa tõmmata..Mnjaa..mis siis veel. No ja eks ka endal oleks ju pettumus kui tead, et oled võimalusest ilma jäänud.. Et reisida, maailma näha, mida iganes. Aga millal see võimalus tuleb, elan mingi kokkuhoiupoliitika järgi, ei julge ripsmetuššigi osta, sest iga sent on nii igaksjuhuks arvel, no kurat..kaua..kevadeni või?

Sorry, aga ma olen väsinud. Ma olen nii väsinud sellest tegevusetusest ja passimisest.. See tekitab masendust, sita tuju, nähvamise..Ja lisaks kõigele on ka unegraafik megasassis.

Nii..see oli siis minu tänane masenduserohke sissekanne.

126/ nii ja naa

Eile oli Krissi sünnipäev ning pidasime seda ujulas, oli renditud privaatsaun ja basseinidki olid meie päralt. Jooke oli algse vaatluse põhjal vaat, et liiastki, samuti toitu. Esialgsed vaatlustulemused muidugi hiljem paika ei pidanud aga sellest juba veidike hiljem.
Igastahes rahvast oli piisavalt, vahelduva eduga alla kolmekümne. Sellises suures seltskonnas on aga suurem võimalus selleks, et tekivad mingid lahkarvamused ja nägelused, ehk isegi käsikähmlused. Nojaa..Krissi lootused, et tema sünnipäeval midagi ei juhtu, pidasid peaaegu paika, peaaegu...
Taavi ja Tanel, kes on vennad, hakkasid üksteisega tüli norima Taneli tüdruku, Reelika, pärast. Eriti lapsik kuna mõlemad olid väga purjus ja Tanel muutus lihtsalt armukadedaks kuna Taavi tema tüdrukuga tantsis. Lõpuks oli mulgi tunne, et lähen neile kättpidi kallale, Taneliga oleks äärepealt kättpidi külge läinud küll. Keegi ei ütle mulle sitasti ja ei mulise minu suhte kallal kui enda suhteid hoida ei oska. Tüübil oli julgust mulle öelda, et mina mängin Jakoga, et küll tema juba teab. Küll ta siis oleks seda kah teadnud, kui mu rusikas oleks tal silmas olnud. Keegi ei tule minule näkku sellist kuradi laimu ütlema. See oli küll liiast, olin ikka väga vihane. Lisaks sellele nägin unes midagi imelikku. Et Jako sõbrad ütlesid mulle, et tegelikult Jakole ma ei meeldi ja olen lihtsalt naeruväärne ja nali jne.. Ja põhimõtteliselt Jako naeris seal unes ja mind vedasid sealt ära tuttav õpetaja ning kasuisa õde, mis ei ole ju üldse loogiline..Mingi nutsin ja hüsteeritsesin..Aga noh, ei tea küll, mis tunne mind valdaks kui tegelikult nii juhtuks. Ma oleks täitsa läbi omadega..No ükspäev nägin unes, et olen kuuendat kuud rase, einoh...megaarmas. Noot. Ei oska rohkem siia kirjutada ka, Jako läks Põltsamaale, olen üksi ja..noh, vanemad on tal kodus aga ikkagi..Oeh. Tuleb vist magama tagasi minna...

125/

Midagi nendele, kes sooviksid kiirelt uinuda, olen teile abiks. :)

Takistused eluteel. Milleks?

Oleme jõudnud ajajärku, kus vaimsusest vaimustumise periood on lõppemas ja aeg on toimunust järeldused teha. Tuntud eesti vanasõna ütleb, et iga inimene on ise oma õnne sepp ja tundub, et see väide om täiesti õige. Eriti valusaid õppetunde on saanud kõikvõimalikud ravitsejad ja sensitiivid. Miks see siis nii on?

Tuletan meelde, et eksisteerib põhjuse ja tagajärje seadus. Inimestele, kes omavad võimet näha energiaid, on selle kingituse tasakaalustamiseks kaasa antud ka kõrgendatud vastutus. Need inimesed on vaimse maailma avastamise eesliinil käijad ja võtavad tahtmatult enda kanda ka esmased tagasilöögid. Virtuaalmaailma ilu ja harmoonia on tegelikult samamoodi nagu mateeria üks osa armastuseenergia väljendusvormidest, ainult tegemiste tasandid ja tagajärjed on tuntavalt keerukamad ja jõulisemad. Vaba tahte seaduse kohaselt on kõigil ja kõigel võrdväärne õigus elule.

Püha kolmainsuse (üks mõistmise tasand) nähtav pool on valgus, mis koosneb sinisest (mees), punasest (naine) ja kollasest (võim) toonist. Vaatleme inimese tšakraid:

1. juur (punane, maa, naine, olemasolev, minevik)

2. sakraal (oranž, seks, mehelik majandamine)

3. päikesepõimiku (kollane, võim, raha)

4. südame (roheline, armastus, tunded, olevik suunaga tulevikku)

5. kurgu (sinine, taevas, mees, suhtlemine, suhtumine)

6. otsmiku (lilla, tunnetuslik nägemine, kolmas silm)

7. kroon ( valge, tulevik, side välismaailmaga)

Sakraaltšakra värvus tuleneb naisenergia ja võimuenergia segunemisest. Südametšakra värvus tuleneb aga meesenergia ja võimuenergia segunemisest. Otsmikutšakra värvus tuleneb mees- ja naisenergia segunemisest. Valge ehk kroontšakra tuleneb kolme värvi – punase, sinise ja kollase tasakaalustatud koosolemisest. Siit üks võimalikke inimese tasakaalus olemise ehk tervise diagnostikameetodeid. Samas vaadeldes tšakrate asetuse loogilisust, võime tunnetada, et inimene on oma olemuselt terviksüsteem, kuhu on koondatud loendamatul hulgal omavahel sõltuvuses olevaid energiakanaleid. Inimene tunneb ennast hästi, kui need kanalid on puhtad ja terved. Iga kanal on ette nähtud kindla võnkesagedusega energia läbilaskmiseks. Probleemid tekivad siis, kui kanal ummistub, laguneb, laieneb, rebeneb, kitseneb jne. Selle üheks põhjuseks on inimese enda mõte. Inimese mõte omab magnetiseerivat jõudu, see omakorda kas siis suurendab või vähendab energia läbivoolu ja kvaliteeti temast enesest. Mõtte kvaliteedi määrab ära suhtumine heasse ja halvasse. Sümboolselt on valgus hea ja pimedus halb.

Miks kardetakse paaniliselt tumedaid jõudusid? Kuna neid ei tunta. Samas aga teatakse, et pimedus omab tõepoolest tohutut energiat ja varem või hiljem tekib inimesel kiusatus seda proovida. Inimene ütleb, et hirmus, aga see-eest ka kole põnev.

Oli aeg, kus ma umbes kuu aega järjest, niipea kui teleri lahti tegin, sattusin saatanateemalistele filmidele. Mu sisetunne ütles, et ei ole võimalik, et üks tegija võib nii halb olla, kui teda kujutatakse. Otsustasin siis härra Luciferiga, saagu mis saab, ühendust võtta. Oma üllatuseks avastasin umbes 30-aastase saleda Texase-stiilis härrasmehe hallis ülikonnas ja halli kaabuga. Nii muhedat ja elurõõmsat isikut annab inimeste seast otsida. Ta tutvustas omaloodud põrgudimensiooni ja rääkis selle vajalikkusest. Lühidalt öeldes on põrgu mõistuse ja keha kahene dimensioon, kus puuduvad südameenergia ja tunded. Sinna satuvad need inimesed, kes oma elu jooksul on trampinud üle teiste südamete ehk ei ole südamearmastust millekski pidanud. Kuna elus enne edasi ei saa, kui teatud õppetund on õpitud, siis võimaldatakse neil inimestel endal kogeda, mida tähendab elu ilma südameta. Tuleb välja, et Saatana ettepoole keeratud äärmusliku tumeda poole taga on suur valgus. Kes otsib, see leiab! Siit ka järeldus, et tegelik teadmine asub pimeduses.

Teoreetiliselt on kosmoses avastatud nn. mustad augud, mis omavad tohutut jõudu ja massi. Kas me avastame kunagi ka mustade aukude filosoofilise tähenduse?

Inimesed, kes on jõudnud oma arengus sellele tasemele, et nad on põhimõtteliselt valmis elama avatud kolmanda silmaga, sisenevad tasapisi paralleelmaailmadesse, sealhulgas ka virtuaalmaailma. Esialgne vaimustus ja arvamine, et kui ma kõike näen, küll siis on hea elada, taandub aga kiiresti, sest peagi teadvustab inimene seda, et kellele palju antud, sellelt ka palju nõutakse. Samas suureneb teadmine ka sellest, kui vähe me tegelikult teame.

Inimese üks suuremaid komistuskive on hea tagaajamine. Tuletan meelde, et me elame duaalses maailmas, kus on võimalik head ja halba näha, aga mitte neid teineteisest lahutada. Ainuõige tee head saavutada on halva tundmaõppimine - siis muutub halb ise heaks. Selleks et halba tundma õppida, tuleb õppida oskust halvaga samastuda. Et halvaga samastuda, on vaja teadlikult õppida halva sisse minemist. Esialgu tundub see lausa hullumeelse julgustüki ja enesehävitamisena, aga võin oma kogemustest öelda, et ellujäämise võimalus on nii toimides palju suurem. Esiteks seetõttu, et iga uue tundmatu äraõppimine laiendab sinu tegutsemisruumi, sellega koos kasvab sinu oskus valitseda ja jagada. Teiseks oled sa selle probleemi kiiresti ja põhjalikult ära õppinud ning sisemiselt vaba järgmisteks saavutusteks. Kolmandaks vabaned tasapisi hirmudest ja hakkad aru saama, et elu oma kirevuses ja keerukuses on elamist väärt. Läbi selle õpid järjest rohkem elu armastama ja koged, et elu vastab sulle samaga.

Abisaaja tuleb iga ravitseja ja nägija juurde kui õpetaja juurde. Õpetamise kõige võimsam väljund on sõna. Kui õpetaja “võtab” õpilase probleemi ära, siis võiks seda toimingut tegelikult lausa kuriteoks nimetada. Elu on meile tõestanud, et ükski kuritegu ei jää karistamata. Tavaliselt öeldakse, et ükski heategu ei jää karistamata. Selles ütluses peitub kibe tõde. Probleem on selles, et seesama “teadja” ei tea kõige olulisemat - seda, et iga inimese häda on tingitud ennekõike tema valest mõtlemisest. Teise inimese probleemi äravõtmine ja kuhugi panemine (tavaliselt jääb see probleem ravitseja enda energiavälja) ei tee hädasolijat karvavõrdki targemaks. Ta jätkab samamoodi kui enne ja õige varsti on häda uuesti, kuid suuremal ja tihti keerulisemal kujul tagasi. Ravitsejal või teadjal oleks õigem esmalt probleemi olemus lahti mõtestada ja hädasolija jaoks uus suund selle probleemi olemuse õppimiseks kätte näidata. Tihti on tegelik abi teise august väljaaitamiseks hoopis vastupidine - teise uuesti sinna lükkamine. Varem või hiljem ollakse teile selle eest tänulik.

Iga süsteem on niikaua hea, kuni sellest on midagi õppida. Näitena toon siin feng šhui, reiki, heliteraapia, kristluse, budismi, meditsiini, astroloogia, värviteraapia, Castaneda õpetuse, šamanismi jne. Kõigi õpetuste üldmoraal on see, et miski pole lõplik ja täiuslik ehk igale eelnevale süsteemile järgneb uus ja täiuslikum süsteem. Näiteks feng šhui süsteem tunnistab ka ise, et mõnele elukõlbmatule alale on osa inimesi immuunsed. Lähemal uurimisel selgub, et need inimesed on siiralt uskunud, et nende jaoks on kõnealused paigad head. Sellest võib järeldada, et ainuüksi suhtumise energia on suuteline kahjuliku energia isiku jaoks neutraliseerima. Samamoodi võib teie suhtumine rikkuda teie jaoks kasulikku energiat. Tegelikus elus toimub ju pidev energiate segunemine.

Kohtate näiteks oma ammust tuttavat, keda pole ise aastaid näinud, küll aga olete temast palju kuulnud. Kuuldu põhjal on teie mõtetes tuttavast kujunenud põhimõtteliselt uus inimene. Kui sellest inimesest on teile räägitud palju halba ja te olete pimesi rääkijaid uskunud, siis kindlasti on teie arvamus sellest inimesest halvem, kui teie tuttav tegelikult on. Arvamus kujundab suhtumise, suhtumine omakorda suhtlemise. Teie ammune tuttav ütleb teile südamest tuleva tervituse, aga kuna südame ja kõrvade vahele jääb suhtlemise tšakra, siis see tervitus sellisena kohale ei jõua, sest teie enda suhtumine mürgitas tervituse ära. Samas arvate, et see mürgine tervitus on tuttavalt pärit. Või lihtsam näide: inimesel on mädane igemepõletik. Kas on võimalik väita, et toit, mida ta sööb, on mädanenud? Niimoodi lihtsustavate võrdlussüsteemide abil on võimalik aru saada tunduvalt keerulisematestki protsessidest.

Reiki praktiseerijatel on vaja enesele selgeks teha, milliste energiatega ja miks nad seda üldse teevad. Kui õppida nägema ja tunnetama ehk aru saama sõnumitest, mida need energiad sisaldavad ja need sõnumid patsiendile arusaadavasse keelde tõlkida, siis on nii selle energiaga opereerija kui ka patsiendi edasiarenemine kiire ja põhjalik. Lihtsalt käte pealepanemine ilma probleemi olemust patsiendile valgustamata viib patsiendi sammukese lähemale idiootistumisele. Ta satub sellest energiast sõltuvusse ja tahtmine, et keegi ta elu heaks teeb, aina kasvab.

Kuni jätkub heategijaid, pole vaja ka oma probleemide kallal ajusid vaevata. Paraku on elus nii, et see, mida vaja pole, hävineb. Idiooti iseloomustabki mõttevaegus. Sellest omakorda järeldub, et igast heast on midagi halba õppida.

Palju inimesi on sõltuvuses astroloogilisest ennustusest. Iga planeedi eksisteerimisel on oma mõte, igal planeedil on oma kindel energeetiline väärtus ja vajalik jõud. Põhimõtteliselt annavad nad inimesele võimaluse osaleda elu kõigis arengufaasides. Kui astroloog avastab, et täna on võimalikud inimestevahelised konfliktid, siis on arukas just täna neid lahendada, mitte neid olukordi vältida. Samamoodi inimestevahelised sobivussuhted. Lõpuks võiks ju teadvustada, et mida erinevamad inimnatuurid koos on, seda värviküllasemaks ja rikkalikumaks kujuneb nende kooselu. Hirm, et me kokku ei sobi, blokeerib suhte. Teadmine, et praegu on astroloogiliselt võimuinimestele soodus aeg ja et polegi tänu sellele mõtet pingutada, võtab inimeselt ära tegutsemise jõu. Tegelikult on just praegu soodus aeg õppida võimuinimeste olemust ja nende inimeste olemust, kes lasevad enda üle võimutseda.

Kord ühel kenal päikesepaistelisel päeval imetlesin päikese võimsust ja tema olemuse neutraalsust. Püüdsin päikesega samastuda. Äkki ütles ta mulle: “Ole rahulik, kunagi olin ka mina samasugune poisike nagu sina praegu”. Päris lahe tunne oli!

Duaalsüsteemi sügavamaks tunnetamiseks annan edasi ühe vaimuinimeste seas leviva anekdoodi. Kord kutsus Looja enda juurde kohvile omaenese Varju. “No nii, armas Vari! Sa oled aegade jooksul nii palju halba ja paksu pahandust kokku keeranud, et seda ei suuda mitte keegi enam läbi seedida. Karistuseks saadan sind asustamata territooriumile.” “Kallis Looja,”vastas Vari, “ükskõik kuhu sa mind ka ei saadaks, igal pool oled sina juba ees”.

Kirikutegelastel on vaja endile teadvustada, et inimese jaoks on kõige tähtsam inimese sisemine pühakoda, mida nimetatakse südameks, altariks on inimese Kõrgem Mina ja kirikuks inimese keha. Püha valguse keskne allikas on inimese enda süda, mis on ühenduses Looja valguskanaliga. Mis kasu on laternast, kui teda väljastpoolt valgustada? Arvamus, et jumal inimese õndsaks teeb, kui inimene ennast eitades ja maha salates jumala rüppe heidab, on visa kaduma. Kas teate, kellel on kõige õndsam olemine? Vaadeldes elatanud naisterahvaid, kes oma usuhulluses pead vastu kiriku põrandat peksavad, ei teki kahtlust, et tegemist on idiootistumisprotsessiga.

Üks pühamaid toiminguid inimese jaoks on tema sellesse ilma sündimine. Kuidas on siis võimalik, et juba siis on ta patune? Kas kirik oskab inimesele lahti seletada patu olemust? Kust võtab kirik õiguse öelda, et Saatan on halb ja Jumal on hea. Kui Jumal tõesti nii hea ja võimas on, miks ta siis Saatanat ära pole hävitanud? Samalaadseid küsimusi võiks esitada lõputult.

Püüan siinkohal lahti seletada palve olemust. Esitades palve, kujutab (visualiseerib) inimene teatud ruumi osasse (territooriumile) ette sellise olukorra, sündmuse või struktuuri, millisena tema seda hetkel soovib. Selle tulemusena luuakse üks kindel energeetiline algmudel ehk vorm. Mõttega selle vormi ümber või sees liikudes magnetiseerib ta selle. Mida rohkem kordi palve esitatakse, seda rohkem see vorm magnetismi ehk sisulist jõudu omab. Kuna peenenergia tasandil sarnane tõmbab sarnast, siis see soov hakkab ümbritsevast ruumist enda poole tõmbama ja endaga liitma põhimõtteliselt samasugust energiat. Nüüd oleneb soovi täitumine juba sellest, kui palju on inimene selle täitumiseks (lisamagnetiseerimiseks) andnud aega, kuidas on see soov kooskõlas teiste inimeste, paralleeldimensioonide või kõrgemalseisvate üksuste tegevusega. Kui see soov on kooskõlas (puudub vastasseis) Universaalse Vaimu üldhoovusega ja inimene ise oskab maa-ala selle soovi ümber puhastada, siis võib kindel olla ka selle soovi täitumises. Palvetades Jumala poole, tuleb arvestada sellega, et Jumalal on piisavalt arukust selleks, et lasta inimesel endal areneda ja ülenduda. Ainult sel juhul, kui inimene puutub kokku selliste jõududega, millega ta pole veel küps rinda pistma, käivitub inimese sisemine kaitsesüsteem (kundalini). Tuleb tõdeda, et Looja on ka selliste struktuuride eest hoolt kandnud.

Rituaalide toimemehhanism on põhimõtteliselt sarnane palvemehhanismile. Ei ole vahet, kas me ehitame kaitseseina tellistest või energiast, igal juhul on see püsistruktuur seni, kuni teised jõud seda ei lammuta. Oht seisneb selles, et rituaalide põhieesmärk on saada head (või teha hea nimel halba). Sellest momendist, kui hea on ära tarbitud ja kaitsesüsteem lagunenud (kui selle eest ei hoolitseta ehk selle jaoks lisaenergiat ei kulutata), saavad rituaalis osalejad kätte selle energia vastandpooluse ehk halva.

Kord tuli üks mari rahvusest noor neiu minu juurde sellise probleemiga, et aeg-ajalt oli ta energiast pakatav ja suutis hõljuda pilvedes, hetke pärast võis teda valitseda totaalne must masendus, mis väljendus hullumeelses silmadepööritamises ja tundes, et kohe hüppab ta aknast alla. Energeetiline pilt oli minu jaoks jahmatav. Ümber maride territooriumi oli ehitatud energeetiline kaitsesein, millest naljalt miski läbi ei pääsenud. Ühendatud peredega tehti lõkke ümber kohustuslikku rituaali. Veel õudsem pilt oli see, kui tütre vanemad panid nende arvates mittesobiliku väimehe jaoks ehitatud voodi (väimees elas teises külas) linade vahele suguelundite kohale roostetanud naela. Mis selle noormehega toimus, võite igaüks ise ette kujutada. Rääkides seda, mida ma nägin, ei osanud see neiu ette kujutada, kuidas on võimalik ilma rituaalideta elada. Õpetasin teda, kuidas sellest nõiaringist vabaneda.

Muusikateraapia kasutab inimese puhastamiseks ja värskendamiseks helivõnkeid, mis mõjuvad inimkehale kas stresse lahtiraputavalt või „tühemikke“ täitvalt. Nii nagu helide skaala jaotub vikerkaarevärvideks, on lood ka teistes sagedus-skaalades.

Vikerkaare värvide järjestus kattub inimese tšakrate värvide järjestusega. Iga tšakra arenemiseks on 10 aastat, mis teeb kokku 70 eluaastat. Ületades selle vanuse, hakkab inimene ette õppima oma järgmise eluastme õppetunde (kindlasti olete märganud, et isik üle 70 on kui väike laps). Iga heliredeli oktaav kattub nähtava valgusspektri värvitooniga.

Helispektrile vastavad värvuste keskväärtused on:

16 – 2896 Hz – punane (0- 10 aastani)

2896 – 5776 Hz – oranž (10-20 aastani)

5776 – 8656 Hz – kollane (20-30 aastani)

8656 – 11536 Hz – roheline (30-40 aastani)

11536 – 14416 Hz – sinine (40-50 aastani)

14416 – 17296 Hz – lilla (50-60 aastani)

17296 – 20176 Hz –valkjasviolett (60-70 aastani)

Numeroloogidele on siin huvitav vihje: kõigi esitatud numbrite lõppväärtus on seitse. Kas tabelit vaadeldes on võimalik järeldusi teha, miks teismelistele “läheb peale” tümpsumuusika, keskealistele armastusteemad ja vanemale eale klassika ja kirikumuusika? Miks sobib peaaegu kõigile sümfooniline armastusteemaline rock (näiteks Vanessa Mae ja Metallica)? Miks tekivad paljudel muusikakuulajatel kõikvõimalikud värvilised visioonid, erinevad tunded, pisarad, heldimus jne. Miks öeldakse, et inimene elab välja? Miks öeldakse, et inimene maandab ennast? Miks öeldakse, et see stress on raske?

Inimese mõtteaparaat on kui kahepooluseline magnet, mis vastavalt magneti suunamisele (arusaamadele) tõmbab või tõukab head või halba. Kui arusaam on neutraalne, jäävad magneti poolused tasakaalu ja inimene ei oma energiale, milles ta mõttes surfab, ei tõmmet ega tõuget. Selline olukord tekib siis, kui inimene oskab antud situatsiooni head ja halba tervikuna, ilma emotsioonideta, näha. Niikaua kui suhtumine on hea või halva suhtes erapoolik (juhin tähelepanu sõnadele era ja poolik), tahetakse head saada ja halvast lahti saada. Ikka ja jälle saada, aga kes siis saadud osa tasakaalustab? Pöörates oma magneti positiivse pooluse hea suunda, tekitab inimene enda ja hea vahele energeetilise välja, mis omab magnetismi ehk külgetõmbejõudu. Energia liigub selle poolega eespool, millele mõju avaldatakse. Inimesel tekib mulje, et ta sai ainult head. Hea äratarbimisel jääb aga halb alles, sest väli, mille inimene tekitas, on ju alles. Energial on aga mass ja inimene tunneb, et tal hakkas raske. Enamik inimesi hakkavad olemasolevat raskust uue heaga tasakaalustama, tihendades halba veelgi (muutes raskemaks). Nüüd tahetakse sellest raskusest lahti saada, kasutades kõikvõimalikke nippe meditsiinist kuni parapsühholoogia ja jumalakummardamiseni välja. Tegelikult piisab vaid suhtumise muutumisest halvasse ja heasse. Sellega pööratakse oma sisemine magnet neutraalasendisse, “lülitatakse välja” väli ja raske energia imetakse inimesest väljaspool asuvate sarnaste väljade poolt ära. Inimesel tekib kergendustunne.

Kõikvõimalikud teraapiad, rituaalid, energiapunktides olemised, massaažid, käte pealepanemised, mantrad jne. on energiate liigutamised, kasutades tugevama välja külgetõmmet: suurem tõmbab enda poole ja seob endaga väiksema. Nende tehnikate hea pool on see, et nad aitavad inimesel aja maha võtta ja mõelda, miks just tema sattus sellesse olukorda ja mida tal sellest õppida on.

Energiad, olenevalt oma tihedusest, omavad massi, seega ka inertsi. Kui vaadelda inimese energiavälja, siis keha kiire paigaltnihkumisega on näha keha energiavälja hetkeline nihkumine keha suhtes. Sellist efekti tunnetavad inimesed näiteks kusagilt alla hüpates, kiirel liikumisel suuna muutmisel (kurvides), lõbustuspargis “ameerika mägedes”, lennusõidul õhuaukudes, ehmudes, hirmutavates olukordades jne. Inimene kirjeldab seda efekti kui õõnsat tunnet. Sel momendil, kui keha on oma energiaväljast eemaldunud, satub peremeheta jäänud energiaväli mõne teise keha energiavälja mõju alla ja osa energiat liitub teise keha energiaväljaga. Näitena võib tuua jalgpalli, kus niinimetatud heitenergia uueks omanikuks saab Maa. Samas asuvad jalad esimese tšakra, seega majandusprobleemide ja elus edasijõudmise energia mõjuväljas. Pole siis mõtet imestada, miks jalgpall nii populaarne on ja paljud ennast läbi selle hästi välja elavad ja oma pingeid maandavad.

Raske rocki taluvuse piirini ülesvõimendatud (valjud, intensiivsed) helivõnked aitavad noortel vabaneda oma vanemate ja ümbruskonna materiaalse maailmanägemise surve alt ja tunnetada kasvõi lühiajaliselt vabaduse väärtust.

Spontaanse muusikateraapia väljenduseks on norskamine, hammaste krigistamine, peeretamine, röhitsemine, kiljumine, möirgamine, jalgade järele lohistamine, nohistamine, luristamine, ohkamine, ohkimine ja muud värvikad tegevused.

Maa energiaväljas on kõigi sagedustega energiaid. Tuletan meelde, et inimese mõte omab võimsat magnetiseerivat jõudu ja vastavalt mõtte iseloomule on meie võimuses Maa energeetikat kas siis reostada või puhastada. Arvatakse, et kui ma mõtlen kellegi suunas hävitavalt, alandavalt, vihkavalt, haun kättemaksu jne. ja kui seda näha pole, siis pole ka tegu tehtud. Miks siis teine inimene selle ära tunneb? Kõige madalama võnkega energiad neelduvad Maa sisemusse (ka asjadesse). Samas ei muutu stressid olematuks, vaid ladustatakse Maa sisemusse kuni küllastumiseni. Küllastumispiiri ületamist nimetatakse maavärinaks, ja eriti suured “patused” neelab Maa endasse. Kõrgemad stressid neelduvad vette, veel kõrgemad atmosfääri, eriti kõrged ionosfääri. Taoliste energiate küllastumispiiri ületamine tasakaalustatakse vastavalt kas üleujutuste, vesipükste, tornaadode, rahe, tormide, äikese vm. näol. Ei saa väita, et kõik need kataklüsmid on inimeste tegevuse tagajärg, küll aga on inimese osa selles märkimisväärne. Teadmiseks veel niipalju, et Maa hing ülendub inimeste kaudu. Seega inimene, ülendudes ise, ülendab ka Maad.

Kuni ei osata põhjusi näha, tegeldakse tagajärgede kõrvaldamisega, eemaldamisega, tõrjumisega, hävitamisega, olematuks mõtlemisega jne. Midagi läbi kogemuste õpib ka sellest, aga aega läheb palju kaotsi.

Stresside kui vaimolenditega on äärmiselt huvitav suhelda ja neid on võimalik ka šokeerida. Kord arutasin endas elava nelja või viie erineva stressiga maailma asju ja lõpuks, kui olin enda jaoks vajalikust infost aru saanud, andsin neile vabaduse. Tore oli vaadata, kuidas nad kambana kaugenesid ja kuulata minemise sahinaid ja kahinaid. Äkki tuli mulle meeletu mõte, mille ma kohe ka täide viisin. Lasin stresside ja enda ümber kukkuda kõrge metallist piirdeaia ja hüüdsin neile mõttes, et kusagile ma teid ei lase. Sellist haudvaikust, mis sellele järgnes, pole ma varem kuulnud…

Kord tuli raadiost mõnusat rütmilist tantsumuusikat. Vaatasin enda kahte kõige tegusamat stressi ja tulin mõttele paluda neil näidata, kuidas nad tantsida oskavad. Ausalt öeldes oleks puunukud sellise ülesandega paremini toime tulnud. Lõpuks kergelt häbenedes istusid nad toolil ja lõid jalaga takti…

Kord tundsin huvi, kuidas stressid reageerivad kindlatele teadmistele. Meisterdasin mõttes umbes samasugused haamrid, mida kohtunikud kasutavad, aga materjaliks valisin kummi. Haamritele graveerisin: lollakas, saamatu ja vastik (nii nagu inimestel on kombeks teisi tituleerida). Kutsusin siis enda ette kolm tõsist ja vägagi arvestatavat stressi. Võtsin siis haamrid ja lõin igaühele vastava templijäljendi otsa ette. Kõik kolm võpatasid… Olen tunnetanud, et iga stress on kui inimene, kellel on oma teadmine. Tema armastamise väljundiks on enda teadmise üleandmine inimesele. Probleem on selles, et inimene ei oska seda vastu võtta. Põhimõtteliselt on stress kui õpilase eest vastutav õpetaja, kes teab, et tema õpilase edasine areng ilma selle konkreetse teadmiseta on võimatu.

Karmast on palju räägitud ja kirjutatud. On jõutud koguni selleni, et inimesele lubatakse tema halb karma ära võtta. Nagu kõik protsessid siin ilmas koosnevad minevikust, olevikust ja tulevikust, nii on ka karmaga. Karma mineviku osaks on kõik eelnevad elud olevikuni välja. Võlaks on valed järeldused õpitud õppetundidest, mis tuleb varem või hiljem ära õppida. Ometi on nii, et elu kulgemisprotsessis suunab meie vaim meid järjest keerukamatesse olukordadesse, mis tagavad automaatselt sellised õppetunnid, mida me varem pole kogenud. Vigade eest pole aga keegi kaitstud. Seega jääb karma võlg igaveseks, ainult selle vahega, et ta on pidevas muutumises nagu elu isegi. Karma tuleviku osa võib nimetada inimese eluteeks, mille keerukuse ja suuna valib inimese vaim kooskõlas Looja plaanidega. Teisiti öeldes on inimese elutee inimese jaoks veel õppimata, kuid vajalik arengusuund. Arvamus, et inimene on läinud valele teele ja et üks tee viib tupikusse, hävingusse, põrgusse ja on halb ning teine tee viib taevasse, igavesse õndsusesse ja on hea, on nii sügavalt juurdunud kollektiivsesse alateadvusesse, et hakka või appi karjuma. Kõik teed (olukorrad), kus inimene asub, on sellele inimesele vajalikud ja ainuõiged. Arvatakse, et tähtis on vaid leida õige tee ja hea on seal, kus mind pole.

Elatunud saarlase käest küsis kord üks mööduja: “Kuhu see tee viib?” “Kallis pojake,” vastas saarlane, “olen siin oma kohvri otsas juba mitu tundi istunud, aga pole ta mind kuskile viinud”. Eluteega on samamoodi, et elada, tuleb siin ja praegu olla olemises ja tegemises. Ehk kui sa sellel tundmatul teel oled, siis sellel teel kulgemine aitab sul selle tee iga lõigu väärtust tundma õppida. Kui me oleme endale eesmärgi püstitanud, siis sellele eesmärgile lähenedes ja ainult sellele keskendudes ei näe me teed ja selle ümbrust, millel ise liigume. Tulemuseks on see, et me seda teed ei tunne ja järgmisel korral võime sattuda samale teele, saamata aru, et me oleme seda juba käinud. Niimoodi jätkates tiirleme kui orav rattas ja võimegi imestama jääda, miks me kuhugi ei jõua. Sümboolselt võib sellist ringi nimetada maagiliseks ringiks, millest ei saa enne välja, kui oled õppinud selle maagiat ehk külgetõmmet enda külgetõmbejõuga samastama, kui õpid aru saama, miks sa selle vang oled.

Inimorganismi energiakanalid on inimesse kinnistatud (dubleeritud) materiaalsete ainetega, mis omavad igaüks kindlat energeetilist võnget ja seega ka kindla võnkesagedusega välja. Mõte genereerib välja sageduse, tahe selle intensiivsuse, suhtumine annab suuna. Iga energiakanali jaoks on inimkehas olemas kindel ruumiosa (territoorium), mis tasakaalus olemise korral ei pretendeeri naaberterritooriumi osale. Iga energiakanal on ette nähtud vastava energia läbilaskmiseks. Kui me ei oska seda energiat enesest läbi lasta ehk tahame teda enda omaks pidada, siis jääb see energia meisse kinni, luues kanalile lisamagnetismi, mis liidab kanali olemasolevatele füüsilistele ainetele väljastpoolt manustatavaid samasuguseid aineid. Niimoodi toimib inimese energiakanali füüsiline ummistumise protsess. Kui inimene ei oska mõttetasandil paindlik ehk elastne olla, siis ta muudab selle kanali rabedaks ja jäigaks, mis võtab ära võimaluse kanali laienemiseks. See omakorda võtab ära võimaluse lisaenergiat mahutada, mis sest, et selle kanali laienemine toimuks teiste kanalite territooriumite arvelt. Jäiga teadmisega, et see oli, on ja jääb nii, nagu mina ütlen, põletab inimene kõik sillad enda ümbert, võtab endalt ära taganemise tee, seega ka puhverdamistsooni. See omakorda ei anna inimesele võimalust aega maha võtta, kui ta saab kuskilt ootamatu löögi. Tulemuseks on kanali katkemine. Kas oskate paralleelnäidetena lahti mõtestada juuste rabedaks muutumist, katkemist, väljalangemist, luumurde? Ei teata seda, et tegelikult on kõik vajalik olemas, vaja on vaid õppida olemasolevat tasakaalukalt kasutama, korras hoidma ja edasi arendama.

Püüdes elu aspekte erinevate mätaste otsast vaadelda, võime igast tegevusest leida situatsioonikoomika, mis tekitab vabanemise tunde. See omakorda annab jõudu elus edasiminemiseks. Sarnase tunde annab ka paradokside leidmine, mis tõestab, et kõik ringid on kinnised. Näiteks tingimusteta armastuse ainus tingimus on tingimusteta armastus. Või kui eeldada, et materiaalne maailm on illusioonide maailm, siis peaks ka inimese keha olema illusioon. Kõrgemalt teadmiste tasandilt vaadeldes tundub, et see tõesti nii ka on. Kui kaks inimest võitlevad omavahel mingi asja pärast, siis võib öelda, et illusioon kempleb illusiooniga illusiooni pärast. Kõrvalt on seda päris kosutav ja naljakas vaadata.

Mateeria on Looja palvel vabatahtlikult vangis olev armastus, mille mõte on armastuse avardamine. Mida rohkem me mõttega mateeriat enda omaks teeme, seda rohkem me vangistatust tunneme. Olles ametis oma vangide valvamisega ei märka me ei ilu ega elu enda ümber ja sees ning arvame, et seda polegi. Kui me teadvustame endale, et oleme ise vabalt valinud materiaalse eksistentsi selleks, et anda oma panus armastuse avardumisse ja olla osanik selles ülivõimsas ülendavas mängus, siis tunneme, et kõik teed meie ees avanevad ja mida sa hing veel elult tahad. Siit moraal: tee, vaatle ja anna käest ära neile, kes seda vajavad; ehk materialiseeri, saa kogemus ja mine edasi; ehk vangista, tee järeldus ja lase vabaks.

Kirjutatud suvel 2001