139/ hariv postitus

Olen täiesti kindel, et postitus, mis siia täna potsatab, on nii mõnelegi inimesele hariv. Ka mulle endale. Niisiis, enne kui hakkan kirjutama, mida ma nädalavahetusel teinud olen, soovin ma valgustada nii naisi kui mehi erinevate inimtüüpide kohta.
Meeste puhul: tingimusteta sõbrad, enesekindlad sõjaväelased, lojaalsed sugulased, coolid baaripoisid, teresõbrad...Oh, neid tüüpe võiks siin loendada lõputult. Siia nimistusse ei pane ma meelega boyfriende..Ei pane ka gay'isid, kuigi kummagi tüübi vastu midagi pole, eriti esimese.
Nii.

1) tingimusteta sõbrad- sõnastus on ehk isegi vale aga kogu see postitus ja iseloomustused toetuvad mu isiklikele kogemustele ja tuttavatele, nii et..back off kui arvate, et mul õigus pole!
( huumor..). Tingimusteta sõbrad on sellised, keda kohtad ehk üliharva, kuid neil on alati sind hea meel näha. Isegi siis kui te pole kunagi üksteist sõpradeks pidanud on ta nõus sulle baaris välja tegema, sõbralikke kommentaare tegema ja kelleltki suitsu kerjama. Selliseid inimesi võiks rohkem olla, pole ärakasutamine vaid vastastikune sõbralik ja kasulik nö suhe.

2)enesekindlad sõjaväelased- kas juba nimi ei ütle piisavalt? Enesekindlad sõjaväelased on need, kes lähevad sõjaväkke, on sõjaväes ja pauside ajal külastavad metsasaunu, kus pidu panna, või tulid sõjaväest. Kõikidel juhtudel ei väsi see tüüp kordamast, et ta on sõjaväelane. Nende juuksed on alla sendi pikad ja nende silmad kilavad alkoholist, helkurit neil pole ning kasutavad seda vabandusena. Baaris või kuskil mujal on aga esimesed, kes laua taha magama jäävad.

3)lojaalsed sugulased- tegelikult pole selliseid inimesi üldse palju..ja lojaalsusega pole ehk suurt pistmistki. Igastahes, kui oled tüdruk ja on selline inimene, kellest sa tead, et ta ei jäta sind metsaveerele üksinda, ise oma soojas alfas istudes ja kes vajadusel sind koju viib või saadab, on elu poole ilusam. Miks ma üldse sellist tüüpi siin rõhutan, on ehk seetõttu, et ega sugulased omavahel ei suhtlegi väga tihedalt, jah on sünnipäevad ja kokkusaamised..aga noh, niisama..sõbra poolest? Hm..Lisaeelis on veel see, et kui soovid coolid baaripoisid, kellest tuleb juttu allpool, endast eemale hoida, tuleb pugeda lojaalse sugulase selja taha või kaissu, ja cool baaripoiss tunneb süüd, et hõivatud tšikile külge ajas. Alatu nipp aga mõjub alati. Sellist tüüpi tuleb võtta aga pigem sõbrana, on vabam suhelda. Kui tahad aga ähvardada millegagi, siis ütled : "ma räägin su emale ära!"..Mõjub samuti.

4)coolid baaripoisid- minu arvamuse kohaselt on see kõige nõmedam tüüp selles nimistus. See on selline tüüp, kes ei tea sinu nime, 10 minuti pärast ei mäleta su nägugi, aga kuskil piduses seltskonnas ajab ligi, nii mis mühiseb. Ei seisa ise eriti püstigi, aga sebima on kõva. Nüüd kuluks ära üks lojaalne sugulane. Ekstranõme tüüp on see baaripoiss ka seetõttu, et ka see tüüp magab hiljem koos sõjaväelasega laua taga.

5) teresõbrad- üldjuhul inimesed, kellega oled olnud mingil ajajärgul oma elus suht lähedane sõber ja ehk isegi enamat. Mingil põhjusel on aga eluteed laiali läinud ( õnneks) ja kohtad neid tänavatel, pubides, baarides, kus iganes. Vestlus piirdub terede ja headaegadega, vahest küsitakse ka käekäigu kohta. Üldiselt hakkavad need tüübid juba baaripoisistuma ja polegi nendega mõtet rohkem rääkida.


Nii.. viis põhitüüpi praegu. Mitte, et sellised viis tüüpi oleks kõige olulisemad minu jaoks. Need on lihtsalt need, kellega sai nädalavahetusel koos oldud. Ja kõigest juba pikemalt...

allpool...

Minu nädalavahetus algas reedel. Mõtlesin, et pean terve nädalavahetuse kodus passima, mis ei oleks eriti rõõmustav olnud, masendav ju, koolis ei käi, sittagi pole teha. Noo..aga ma olen vajadusel pealetükkiv inimene kui mul miskit vaja. Msn on üllatavalt hea sidevahend. Lappasin nimistuid, et kellega oleks tore midagi teha. Nii..Nimed..Mari, Malle, Kalle..Jüri, Jaan, Taavi...Ahaaa..Huvitav, mida Taavi teeb. ( tüüp nr 3). Taavil polnud plaane ning plaanid tuli käigupealt teha. Pakkus välja, et läheks Võtikverre, et Lauri (tüüp nr 1) peab sünnipäeva ja saab istuda ja olla seal. Taavi ise lubas kaine rool olla( ehk siis ainult kaks õllet). Viskasime veel paar piffi alfasse ja läksime metsa. Metsas on saun, kus tehtakse läbusid. Ühtlasi on see ka nagu..kõrge enesehinnangu keskus. Ma ei taha küll ego olla, aga ma tundsin end piitspeenikesena, ülikainena ja ilusana. See oli äraütlemata tore. Sai tantsida ja..natuke juua. Hästi natukene. Samuti kohtusin vana koolikaaslasega (tüüp nr 2), kes testis oma jõudu minu peal, tahtis tõsta...aga alkohol ( või minu kaal) tegid oma töö ja kukkusime põhimõtteliselt vastu pinki ja seina. Mina lõin oma põlve siniseks ja minu valge pusa kukkus maha ja sai porikäki staatuse. Kella kahe paiku öösel kurtis Lauri muret, et ta ei viitsi seal saunas enam olla, et need viimased naiskad, kes tulid, on liiga tüütud. (Loe: kõva naeru ja rasvavaruga). Tuli idee, et lähme vaatame, mis Torma baaris toimub. Torma baar on lihtsalt klassika. Selline koht lihtsalt, et hoia ja keela. Isegi alaealistel elu ilus. Põhimõtteliselt läksime meie Lauriga sisse ja Taavi viskas oma roosa alfaga ülejäänud piffid koju või kuskile metsa. Lauriga niikaua ootasime, et Taavi tagasi tuleks. Selle aja jooksul, mis me ootasime, nägin ma mitmeid vanu tuttavaid, keda saab ekspluateerida kui tarvis. ( tüüp nr 5). Möödaminnes "laenad ginipurki" või küsid tuld. Ega kui aus olla, siis reedel polnud baaris suurt miskit teha. Sulgemisaeg oli suht ligidal ja ..noh, uni peksis kah mõnel jalaga perse. Lauri laenas Taavilt veits pappi, mille eest ostis mulle gini ja Taavile energiajoogi. No Taavi oleks võinud ise kah välja teha, aga vähemalt selle maksab Lauri kinni nii et asi seegi. Noh, jah..see selleks. Natuke istusime seal, manustasime oma jooke. Kes gini, kes energiajooki, kes jäägrit, mis salaja baari sisse nihverdatud. Kaua me seal ei olnud ja Taaviga viisime Lauri jälle metsa ja sõitsime tagasi. Mõtlesime tükk aega, mida edasi teha. Aga kuna ta oli unine ja kaine, tuli halastada ja ta koju magama saata. Enne muidugi sain mina autoga koju, vestlesime pikalt. Andsin talle soovitusi, milliseid naistüüpe mitte sebida. Ka selle ma panen siia kirja. Naljakas oli ka see, et kui ma koduuksest sisse sain, oli kasuisa koridoris vastas, sest arvas, et keegi murrab sisse. No see selleks, see on kui tuled koju pool 5 hommikul.

Nii. Vestlus autos, mis puudutas naistüüpe, pani Taavi mõtlema, ta oli lausa hämmingus, et mina kui naine üldse sellist juttu ajan. Kui aus olla, oli see suht üks-ühele kuskilt autofoorumist võetud, aga tema seda ju ei teadnud. Netis oli kindlasti see jutt pikem aga noh..ma selline konkreetne.
On üliõpilased, on need, kellel kool läbi ja käivad tööl ja panevad pidu, ehk siis.. töökiisud? On kolmekümnendates-neljakümnendates naiskad, kellel mees olemas, kuid otsivad vaheldust, on ..No kui meelde tuleb, siis lisan. Ja siis nüüd pikemalt:

1) üliõpilased- tark autofoorum väitis, et üliõpilasi pole mõtet sebida, neil pole pappi ja nad on üleõppinud. Ja kui pole pappi, siis kes autole bena ostab kui tüübil endal pole? Vot tak..point taken.
2)töökiisud- tsikid, kes on lõpetanud kas ülikooli või ametikooli, see polegi nii oluline. Targem ehk isegi vaadata ametikooli omasid, nad ei ole kogu oma energiat õppimisse pannud ja lõpetavad kooli nooremalt, on veel värsked. Samuti käivad nad tööl, olgu siis Selver või mis iganes koht. Pappi on neil ka, sest jagab korterit sõbrannaga või elab kodus. Ehk siis roheline tuli. Sebi ja tee..
3) naiskad- pole nagu tüdrukud enam..vanus toksib selga või kuhu iganes. Oma mehel pole piisavalt aega, et naiste kapriise rahuldada või ükskõik mida..Naiska on nõus vallatlema ja ilma kohustuste ja piirangutega. Noorel kutil on ehk isegi lootus benapappi saada ja kohustusi eriti polegi, kuna naiska ju "õnnelikult abielus". Tüüp teeb temaga nii palju, kui südametunnistus lubab. Ehk siis jälle- roheline tuli, mine ja tee..mida iganes.

Mnjaa. Taavi teooria järgi on kõik naised sugulased, lesbid..või lihtsalt montsrumid. Mina pidin olema sugulasest lesbi aga mida rohkem alkot, seda rohkem heteroks ma muutun. Minu arvamuse kohaselt on aga kõik mehed sugulased, imelikku usku, niisama tropid või ma ei tea..On ka erandeid.

Nii..See oli siis reede.

Laupäev, ehk siis eilne, oli teistmoodi veits. Madleen( endine klassiõde) kutsus filmile. "Üksinda kodus 2", no kas ma suudaks vastu panna? Eip.. ja just siis kui me hakkasime poodi minema, helistas Taavi ja küsis, mis ma teen. Ma ütlesin, et lähen filmile ja räägime kolme tunni pärast. Mina, Kati, Anni ja Madleen vaatasime filmi ja jõime veidike..Kes veini ja kes gini. Ma olin imelikul kombel gini peal. Kui film läbi, võtsin ühendust Taaviga ja natukese aja pärast tatsasin baari. Noh, eile jõudsime sinna vähemalt varem. Passisime väljas mõnda aega ja jälgisime mendibussi, kes oleks tahtnud kindlasti rämedalt sitta kaela tõmmata meile. Vedas seekord. Läksime sisse ja Taaviga hakkasime gine jooma, Lauri ja sõjaväelane olid ka, nemad olid sõbrad viina ja energiajoogiga. Muidugi jäi sõjaväelane aga hiljem laua taga magama. Õhtu oli aga rahulik. Vahepeal mingi cool baarikutt tõmbas vägisi mind tantsima, purjus ja idiootne tüüp, põgenesin "oma nö kuti" juurde. Sama baarikutt magas samuti hiljem laua taga. Mingi hetk otsustasime, et viitsi seal rohkem olla ja hakkasime kodu poole kõndima. Tähendab, Taavi saatis veidike ja siis kõndis oma kodu poole. Muidu need 5 gini ei teinud midagi, aga täna olid kõrvetised, mitte et kedagi mu tervis huvitaks. Horoskoop hoiatas mind küll..njh, nüüd tuleb mingi horoskoobimees ja ütleb: I fckn' told you so, suckeeeer! Ei, siis ma lööks seda tüüpi.

Pean mainima ka seda, et mõlemal päeval ärkasin 3-4 lõuna ajal ja käisin niikaua ööriietes, kuni keegi midagi välja pakkus. Olen aus ja ütlen ka seda, et nendel kahel päeval ma midagi kasulikku kodus ei teinud. Üritan ennast muuta, Aaaamen.

Täna, esimesel advendil, hakkasin ma parandustega pihta. Ärkasin kell kümme, otsisin ühele sugulasehakatisele vanad esseed, sõin hommikust, panin end riidesse ja tegin meigi isegi..ja läksime kasuisa ema sünnipäevale. Millalgi panen siia üles ka pilte ristiisa( kasuisa venna) väiksest tütrest, keda kõik terve sünnipäeva aja jõllitasid. No armas laps, mis teha. Kõiki kartis, sülle ei läinud...aga mulle tuli. No kõndis ise minu juurde ja istus süles mul. No polegi väiksed lapsed nii hullud või mis? Vanaema kinkis ka kõikidele oma lastele kahvlite-nugade-lusikate-väiksemate lusikate komplekti, mille ma tahaks millalgi piistu panna kui oma pleiss oleks. Ja siin ma nüüd olen, üksinda kodus ja kütan, ei viitsinud sinna jääda. Ehk järgmisel nädalavahetusel on kah midagi teha, oleks väga tore.

138/ ärge tehke nalja..

Nii.. midagi muusikasõpradele kõigepealt:

www.youtube.com/watch?v=BUjJ5XmV4tY

Mulle meeldis, kuidagi omamoodi. Läti või Leedu laulja, pole kindel.

Ja nüüd siis jutu kallale. Eile tulin koju, üle pika aja.( kolmapäeval )Varem ei saanud, lumi ja teed kinni, bussiliiklus häiritud. Eile ei teinudki suurt midagi. Õhtupoole tuli selline uni, et jäin arvuti taha magama, tund aega tukkusin, ema tuli lõpuks äratama. Aga siis oli uni läinud ja olin mingi kaheni üleval.

Nii..täna magasin kella neljani. Nägin niin jaburaid unenägusid ja pealegi..tuba oli nii pime, et ega eriti vahet ei ole, mis kell üles tulla. Jõin hommikutee ja rookisin lund ja kütsin sauna. Vaatasin seebikaid ja joonistasin veidike..Joonistamine on mulle alati meeldinud aga noh, osav ma selles eriti pole. Tegin ka riidekapi kontrolli, et mis seal on..mida kanda kõlbaks ja mida mitte. Millalgi hakkame vist mingit tapeeti kah panema.

Piret ütles täna, et meil jälle üks poolõde juures, kokku siis meid viis..saame varsti bändi teha ja teeme Jacksonite viisikule tuule alla nii mis koliseb. Või siis mitte..

Rääksin Jakoga kah msnis just, ütlesin, et leidsin igasugu vanu päevikuid, igast soppa ja nalja seal. Loeks nagu vanu ajalehti.

Silver saatis hea pildi ennem..sellega meenub kohe see, et kassile meeldib viimasel ajal minu toas magada. Siis vahepeal vaatab ta ennast peeglist ja karjub..ja istub arvuti taga. Üritab mind vist asendada..või tappa.
Ma ei tea..ta jääb siin nii väikselt..aga vähemalt ma tean, mis seal on. Haha.
Okei, kell hakkab saama neli hommikul..:) Peaks magama minema.

137/ ikka lumevangis

Jah, ma olen lumevangis. Teed nagu on lahti aga ühtegi bussi ei tulnud, ei saa ka täna koju. Ema ütles, et ehk siis kevadel näeme. Mitte ühtegi teadet ka kuskil pole, et teed kinni oleks..ajab närvi lausa, ootad pool tundi ja ikka ei midagi... Oeh, aga kaua ma ikka vingun. Over and out.

136/ Mh

Mh...tunnen end erakordselt nõmedalt, kui kellelgi on mure ja ma tahaks aidata aga mul ei lasta... Tavaliselt lükatakse lihtsalt eemale ja öeldakse, et "pole tuju" või "ma ei taha sellest rääkida." Nojaa..Aga miks peab nii olema, et hakatakse kellegagi rääkima, kui on midagi ülilahedat rääkida või vahest ka kurta, haletsuse eesmärgil. Eks me kõik ole ju sellised, ka mina ise...Teistmoodi ei saakski, häid asju tahad kellegagi jagada ja halbades asjades vajad nõu ..nagu öeldakse : jagatud mure on pool muret. Head sõbrad ongi need, kes on nõus seda koormat kandma. Ka ise vajan nõu..aga ei oskagi öelda, millises valdkonnas kindlalt. Igastahes, võiks midagi teha. On liiga kaua olnud nii, et pole midagi teinud. Liiga kaua.. Tahakski teada, mis saab edasi ja kuhu see tee viib. Tee, mida pole veel valitudki. Mnjh. Retooriline küsimus üldiselt. Lähen vist homme koju, kui bussiga valli kinni ei jää. Kui jään siis võiks vähemalt jääger või mingi muu sisemustsoojendav alkohoolne joogike jopetaskus olla. Kui mul jope oleks- see oleks vahva! Nagu ausalt..mul on vaid mingi õhuke jakike.. Aga see selleks- Anni, saame kokku, teeme midagi.

135/ lumevangis

Nohjah, niimoodi siis tuligi novembrinorm korraga alla. Pole midagi parata ja täitsa ilus isegi..ema aga ütles, et ma ei riskiks bussisõiduga ja jääks Kuremaale. Noh, siin ma olengi, pole probleemi, et õhtused sarjad vähemalt nägemata jääks.

Laupäeva õhtul tulid Jako sugulased ka siia, Kersti, tema poeg Mark ja tema tüdruk Marika. Tore tüdruk. Täna hommikul vara läksid ära, varem poleks saanudki, oleks arvatavasti lumevangi jäänud. Ema ütles ka ennem, et Priidu vanemad käisid Jõgeval ja tee peal tõmbas sahk kraavist autosid välja, enamus teid on lahti lükkamata ..suht selline talvine olukord.

Mmm..mis siis veel. Aaa..tegin süüa laupäeval, kõrbenud ahjukartuleid ja kapsast ja verivorsti. Polnud hullu isegi, ära söödi ju kõik. Hetkel polegi enam midagi kirjutada...

134/ midagi veel

Today's fortune: You cannot plan the future by the past.

Mõtlesin just enne, et ükskõik kuidas mingid asjad on plaanitud või kasvõi enesele paika pandud, ei lähe need kohe üldse nii, nagu sooviks. Ei tea milles asi, et ei võiks milleski tõsiselt vedada. Natukene oleks ju ikka seda ära teeninud..Ei? No olgu.

Mõtted läksid selle peale eilse päeva tõttu, pigem õhtu tegelikult. Kuidas keegi võib tõmmata kriipsu peale paljudele ootustele ja unistustele ja lihtsalt jätta mind lihtsalt tühja kestana õhku ahmima. See on ju väsitav, olla teistele meelejärgi, on väsitav olla eneselegi meelejärgi..Raskemgi kui teistele. See ei puutugi nii väga teemasse. Eilne õhtu siis, ei tahagi midagi konkreetset öelda, kuigi tean, et niisama mulli puhumine on täiesti bullshit. Ma ei oska..ma ei taha kedagi süüdistada aga iseennast ka ju ei taha.

Mulle lihtsalt ei meeldi, kui käiakse peale kellelegi, et jäta oma naine ja tule ja tee seda ja tee nii, sest nii oleks ainuõige..Mina tegin nii ja vaata kui vahva elu mul nüüd on. Natuke kahetsesin, nüüd on pohhui. Mulle käis närvidele, et mina olin nagu tühi koht kogu selles jutus ja nagu ma ei oleks kuskil oma panust andnud. Ma olen samamoodi pingutanud..Närveldanud ehk isegi rohkem kui keegi teine, sest mina ei usalda võhivõõraid inimesi ja tundub, et põhjusega, sest ma ei ole isegi soovitud..Mis teha. Suvel tööl käia kuskil täiesti pedes kohas, hommikust õhtuni, mõrra ülemuse alluvuses...Küsinud ja pidevalt uurinud, kuidas miski edeneb...Ja lõpuks saan lihtsalt vastu näppe nagu ulakas koolipoiss joonlauaga.

Kuhu ma oma jutuga välja tahan, ei tea..tiirleb see siin nagunii oma kujutletava telje ümber, ehk sellel lõpp-punkti pole. Kui aus olla- tahaks elama hakata. Kasvõi täiesti tavalist elu. Ei pea olema mingi ülepakutud fiction. Ma ei jõua lihtsalt kauem fantaasiates elada, on aeg veidike reaalsust kah katsuda. Tahaks alustada puhtalt lehelt. Kuid ei oska...Ei oska nii, et saaks meelejärgi olla. On paar varianti, kuid kardan neidki..Mida teha kui hirm on suur. Pea liiva alla peita?

See jutt tuli siiski mull, sest konkreetne ma ei saa olla kedagi solvamata. On aga asju, mis ma peaks enda seest välja saama..Sest niimoodi ei saa ju elada.

Kes saab aru, saab aru. Olen suht kindel, et keegi ei saanud aru.

Aitäh kuulamast.

133/ kuidas Aveli Jõgeval käis

Täna hommikul ärkas Aveli varem, et minna suurde linna hängima. Ei tahtnud ta ikka üldse soojast voodist välja ronida..Aga tuli ikkagi ja läks pärast hommikusööki ka kenasti bussipeale. Bussist maha jõudes avastas ta, et müts ja kindad on kadunud. See oli räme šokk, sest üldiselt ta hajameelne pole.( huiatki). Nojaa..draama. Silveriga nad siis rändasid Jõksis ringi, mõtlesid kuidas mütsi ja kindaid kätte saada..Cargobus oli kinni ja muud ideed ei olnud, hiljem mõtles ta bussiinfosse helistada. Sõites linnas ringi, nägid nad seda sama bussi, millega Aveli Jõgevale oli läinud. Buss seisis mingil väiksel tänaval. Bussijuhti polnud, eriti nõme, kui näed seda bussi ja tead, et asjad on sees ja kätte ei saa. Nojaa..Kuna oli vaja ka dvd-toorikuid, läksid Aveli ja Silver Klicki. Otsides rahakotti, avastas Aveli, et kotis on ka müts ja kindad, salli all, mille ta Silverile kudus. Vaat kus ime! Päev oli kohe rõõmsam. Muidugi ei teinud meelt rõõmsaks see, et mingite dvd-e peale jälle pappi läks aga minu armas müts oli vähemalt alles. No aga ausalt, Aveli võis vanduda, et 10 minutit tagasi neid asju seal ei olnud. No tõesõna. Siis läksid nad Silveri juurde kohvile. No õigemini, Aveli jäi kohvi jooma, Silver läks linna arstile. Silveril oli arvutis peaaegu kõik Futurama osad, mida Aveli niikaua vaadata sai. Jee. Hiljem tuli ka Mart, Aveli sai teada, et Mart paneb samamoodi tühja nagu Mart..ei kooli ega tööd. Kohe näha, et enamvähem samal ajal sündinud, laisad ja lollid ühtemoodi. Selline oli siis Aveli hommik.

Selle pildiga, mis ma nüüd siia panin, tuli meelde jook, mida ma ükskord Panges jõin. Mingi lusikatäis Pisangi ja ülejäänud oli lihtsalt jää ja siis oli see kokteilikirss peal. No nagu vesil. Enam seda ei telli...Mingi alkoga jäätisekokteil oli way better.

Okei..see selleks. Nüüd ma siin istun ja mõtlen teleka ees..Igasugu asju. Rikku ütles, et ma olen katkine sumpa. Like wtf? Ja tirtsuke ja et ma plärtsun, raisk. Ja siis kui ma olen viisakas, siis kah ei sobi. Nagu kammooon...Ei..tegelikult..jah..lahe.

132/ mineviku kummitused

Tänase sissekande nimi on üllatavalt sisule sobilik..tavaliselt ma panen pealkirjaks ükskõik mida.. Oeh. Noh, normaalne päev oli täna kuni praeguseni.

Rääkisin Birgitiga msnis ( lapsepõlvesõbranna, kes elab Pajustis, kus elavad minu vanavanemad ja kus ma isegi sündisin) ja ta rääkis mulle midagi imelikku. Minu isa ( ainult bioloogiliselt) ja tema vend Sass ( kes on ka tropp) käisid täna neil. Üritasid Steinile mingit kahtlast äri kaela määrida, milles nad õnneks vedu ei võtnud. Arvasin, et nad istuvad kuskil kinni, kuradi kriminaalid ja pätid nagu nad on. Aga ei..käivad ringi ja üritavad võimalikult paljude inimeste elu põrguks teha. Nagu nad seda juba piisavalt paljudel pole teinud. Aga jah...väidetavalt oli "isa" isegi küsinud, et kuidas mul ja emal läheb ja kas nad meiega ühendust kah hoiavad ..Birxu ema oli siis küsinud, et miks ta seda ise ei küsi, mille peale oli vastus kohe nagist võtta, et tema ei taha oma nina meie asjadesse toppida. Ja ega keegi tema nina meie asjadesse ei tahagi! Kunagi oli mu konkreetselt perse saatnud, et teda minu heaolu ei huvita, samamoodi nagu Pireti ja Raneli ja kes kurat tal veel kuskil ripakil on...

Ja mineviku kummitused nad mõlemad ongi. Seda nö isa nägin viimati kümme aastat tagasi ja Sassi veel rohkem. Ega ei olegi neist kuulnud ega midagi, kuni tänaseni, nüüd on mida homme emale rääkida..

Tropid.

131/ nii...

Okei..minu otsustusvõimetus arvatavasti väljendub ka selles, et ma vahetan oma blogi pealkirja/ fotot..Panin piibelehe, kuna igatsus kevade järgi on lausa räme ja pingviin...noh, nad on armsad aga mitte kevadised. Meeldivad nad mulle ikka.

Igastahes, ma tean ühte head kohta, kus kevadeti on palju piibelehti, kui kellelgi soovi metsa minna, andku teada.

Ah, minge ise metsa!

Nali..ma pole kuri.

Või siiski..

Nää.


Tähendab..peaks midagi tegema, lähen vist learnin spanishit, Jako leidis kah tegevust, ehitas minirämbi. Ma juba hoiatasin, et kui ta nii jätkab, hakkab tulevikus riiuleid ja nukumajasid ehitama..ja hälle ja pinke ja asju. Aga noh, see oleks ju lahe.

130/ pole üldse naljatuju, ei ole

Miks mulle tundub, et inimesed, kes on mu parimad sõbrad vms, teavad minust kõige vähem..ma ei hakka nimesid nimetama aga mõnele peab iga kord uuesti seletama hakkama midagi..Umbes nagu see kui üks inimene küsib kümme korda, et kus ma koolis käin kuigi ma ei käigi kuskil.

Imelik on ka see, et olen mitu korda näinud und, et olen rase või nii..pidi see tähendama head tervist ja rahulikku meelt. Kumbagi pole aga ligiduses näha, rahulikust meelest on asi meremiilide kaugusel ja ankruga kuskil lahepõhjas. Muidugi näen ka seda, et kasuisa tahab mind tappa aga see on võrreldes raseduseunenägudega isegi naljakas.


Igastahes, täna ajasime oma persed varakult voodist välja, eile sai suure masendusega magama mindud ja und ei tulnud tükk aega.. Muidugi vedelesin veel ööriietega mitu tundi teleka ees aga siiski, enne kahtteist..mis..enne kahte..voodist välja, hämmastav ju! Kokkasime ka täna, tegime lasanjet ja kooki, iiri kohvi ka. Üllatavalt söödav lasanje tuli, nämm nämm :) Et noh, niimoodi saab aega veeta ja lähevad muud asjad vahest meelest, mis meelehärmi teevad...



Oeh, tänaseks siis jälle kõik.

129/ lumiii tuli mahaaa jaa..

...sitaks läks tuju. Mulle ei meeldi talv, ma ei tea miks aga ei meeldi..No sel aastal tean küll miks ei meeldi.. aga noh, varemgi. Lumi on kuidagi..Märg.

Oijah, täna hommikul see lumi küll süvendas minu eilseõhtust masendust. Ega sisimas vist ei kao see lähiajal kuskile..enne kui midagi paika ei saa. Ma tean, et ma selle kurtmise ja vingumisega ei tee teiste elugi kergemaks..aga noh, sooviks kordki ju täiesti normaalset ning probleemideta elu. Aga see on vist liiga palju palutud...

See selleks, muud ma ei tahtnudki öelda.

Esimene lumi sulab alati ära.

128/ midagi teistsugust ka...

Ema täna helistas ja ütles, et sai mendiautos istuda. No kõik peavad selle ju kunagi ära proovima. Ole veel ämmale abiks ja aita tapeetida. Tuled pimedas tagasi, kohe võtavad rajalt maha..Õnneks trahvi ega midagi ei teinud, andsid helkuri isegi. Naljakas lihtsalt, sest see oli mingi paarkümmend meetrit enne meie maja. Aga noh, kõigiga juhtub, kandke ikka helkurit :)

127/ kahevahel, otsustusvõimetu ja niisama võimetu..

Oeh. Jah, nii ta on. Olen kahevahel, otsustusvõimetu ja niisama võimetu. Kahevahel selles suhtes, et ma ei tea tõesti mida teha. Täiesti kõrini on sellest päevast- päeva passimisest ja ootamisest. Lootes, uskudes ja oodates mingit asja, mille üle endal puudub igasugune võim ja.. noh, puudub igasugune võim. Otsustusvõimetu just seetõttu, et ma ei tea ja ei suuda otsustada, mida ma tahan. Võimetus võiks siis need kaks asja kokku võtta. Kuidagi väga mõttetu on, ausalt. On saanud nii palju loota ja unistada pidevalt, et ei oska ju seda kah kohe peast välja visata, et kammoon, hakkame nüüd reaalselt elama. Aga elamine oleks väga teretulnud asi praegu. Sest mis praegu toimub, teiste kulul elamine, nii mul kui Jakol..Oma vanemate laps küll..no mina olen ka..aga mulle on selgeks tehtud, et niipea kui oled võimeline end ise üleval pidama, tuleb seda ka teha. Nojah..aga see ei ole ju praegu võimalik kui me mõlemad ootame kellegi kolmanda märgusõna: läks! Mida ei pruugigi tulla.. Teine variant on ju panna see raha tõesti korteri peale, leida töö ja minna kevadel kooli pabereid sisse viima ja elama nii nagu seda paljud teevad. Tundub mõistlik,kuigi samas eriti lame..Kuna mulle on nt lubanud toetust vanaema, tädi, kesiganes..samas on ka skeptikuid, kes on sellised plaanid ja mõtted juba eos mutta tallanud..ei tahaks näidata, et neil on õigus, sest seda näägutamist tuleks eluaeg kuulata ja samas võiks ennast ju niisama oksa tõmmata..Mnjaa..mis siis veel. No ja eks ka endal oleks ju pettumus kui tead, et oled võimalusest ilma jäänud.. Et reisida, maailma näha, mida iganes. Aga millal see võimalus tuleb, elan mingi kokkuhoiupoliitika järgi, ei julge ripsmetuššigi osta, sest iga sent on nii igaksjuhuks arvel, no kurat..kaua..kevadeni või?

Sorry, aga ma olen väsinud. Ma olen nii väsinud sellest tegevusetusest ja passimisest.. See tekitab masendust, sita tuju, nähvamise..Ja lisaks kõigele on ka unegraafik megasassis.

Nii..see oli siis minu tänane masenduserohke sissekanne.

126/ nii ja naa

Eile oli Krissi sünnipäev ning pidasime seda ujulas, oli renditud privaatsaun ja basseinidki olid meie päralt. Jooke oli algse vaatluse põhjal vaat, et liiastki, samuti toitu. Esialgsed vaatlustulemused muidugi hiljem paika ei pidanud aga sellest juba veidike hiljem.
Igastahes rahvast oli piisavalt, vahelduva eduga alla kolmekümne. Sellises suures seltskonnas on aga suurem võimalus selleks, et tekivad mingid lahkarvamused ja nägelused, ehk isegi käsikähmlused. Nojaa..Krissi lootused, et tema sünnipäeval midagi ei juhtu, pidasid peaaegu paika, peaaegu...
Taavi ja Tanel, kes on vennad, hakkasid üksteisega tüli norima Taneli tüdruku, Reelika, pärast. Eriti lapsik kuna mõlemad olid väga purjus ja Tanel muutus lihtsalt armukadedaks kuna Taavi tema tüdrukuga tantsis. Lõpuks oli mulgi tunne, et lähen neile kättpidi kallale, Taneliga oleks äärepealt kättpidi külge läinud küll. Keegi ei ütle mulle sitasti ja ei mulise minu suhte kallal kui enda suhteid hoida ei oska. Tüübil oli julgust mulle öelda, et mina mängin Jakoga, et küll tema juba teab. Küll ta siis oleks seda kah teadnud, kui mu rusikas oleks tal silmas olnud. Keegi ei tule minule näkku sellist kuradi laimu ütlema. See oli küll liiast, olin ikka väga vihane. Lisaks sellele nägin unes midagi imelikku. Et Jako sõbrad ütlesid mulle, et tegelikult Jakole ma ei meeldi ja olen lihtsalt naeruväärne ja nali jne.. Ja põhimõtteliselt Jako naeris seal unes ja mind vedasid sealt ära tuttav õpetaja ning kasuisa õde, mis ei ole ju üldse loogiline..Mingi nutsin ja hüsteeritsesin..Aga noh, ei tea küll, mis tunne mind valdaks kui tegelikult nii juhtuks. Ma oleks täitsa läbi omadega..No ükspäev nägin unes, et olen kuuendat kuud rase, einoh...megaarmas. Noot. Ei oska rohkem siia kirjutada ka, Jako läks Põltsamaale, olen üksi ja..noh, vanemad on tal kodus aga ikkagi..Oeh. Tuleb vist magama tagasi minna...

125/

Midagi nendele, kes sooviksid kiirelt uinuda, olen teile abiks. :)

Takistused eluteel. Milleks?

Oleme jõudnud ajajärku, kus vaimsusest vaimustumise periood on lõppemas ja aeg on toimunust järeldused teha. Tuntud eesti vanasõna ütleb, et iga inimene on ise oma õnne sepp ja tundub, et see väide om täiesti õige. Eriti valusaid õppetunde on saanud kõikvõimalikud ravitsejad ja sensitiivid. Miks see siis nii on?

Tuletan meelde, et eksisteerib põhjuse ja tagajärje seadus. Inimestele, kes omavad võimet näha energiaid, on selle kingituse tasakaalustamiseks kaasa antud ka kõrgendatud vastutus. Need inimesed on vaimse maailma avastamise eesliinil käijad ja võtavad tahtmatult enda kanda ka esmased tagasilöögid. Virtuaalmaailma ilu ja harmoonia on tegelikult samamoodi nagu mateeria üks osa armastuseenergia väljendusvormidest, ainult tegemiste tasandid ja tagajärjed on tuntavalt keerukamad ja jõulisemad. Vaba tahte seaduse kohaselt on kõigil ja kõigel võrdväärne õigus elule.

Püha kolmainsuse (üks mõistmise tasand) nähtav pool on valgus, mis koosneb sinisest (mees), punasest (naine) ja kollasest (võim) toonist. Vaatleme inimese tšakraid:

1. juur (punane, maa, naine, olemasolev, minevik)

2. sakraal (oranž, seks, mehelik majandamine)

3. päikesepõimiku (kollane, võim, raha)

4. südame (roheline, armastus, tunded, olevik suunaga tulevikku)

5. kurgu (sinine, taevas, mees, suhtlemine, suhtumine)

6. otsmiku (lilla, tunnetuslik nägemine, kolmas silm)

7. kroon ( valge, tulevik, side välismaailmaga)

Sakraaltšakra värvus tuleneb naisenergia ja võimuenergia segunemisest. Südametšakra värvus tuleneb aga meesenergia ja võimuenergia segunemisest. Otsmikutšakra värvus tuleneb mees- ja naisenergia segunemisest. Valge ehk kroontšakra tuleneb kolme värvi – punase, sinise ja kollase tasakaalustatud koosolemisest. Siit üks võimalikke inimese tasakaalus olemise ehk tervise diagnostikameetodeid. Samas vaadeldes tšakrate asetuse loogilisust, võime tunnetada, et inimene on oma olemuselt terviksüsteem, kuhu on koondatud loendamatul hulgal omavahel sõltuvuses olevaid energiakanaleid. Inimene tunneb ennast hästi, kui need kanalid on puhtad ja terved. Iga kanal on ette nähtud kindla võnkesagedusega energia läbilaskmiseks. Probleemid tekivad siis, kui kanal ummistub, laguneb, laieneb, rebeneb, kitseneb jne. Selle üheks põhjuseks on inimese enda mõte. Inimese mõte omab magnetiseerivat jõudu, see omakorda kas siis suurendab või vähendab energia läbivoolu ja kvaliteeti temast enesest. Mõtte kvaliteedi määrab ära suhtumine heasse ja halvasse. Sümboolselt on valgus hea ja pimedus halb.

Miks kardetakse paaniliselt tumedaid jõudusid? Kuna neid ei tunta. Samas aga teatakse, et pimedus omab tõepoolest tohutut energiat ja varem või hiljem tekib inimesel kiusatus seda proovida. Inimene ütleb, et hirmus, aga see-eest ka kole põnev.

Oli aeg, kus ma umbes kuu aega järjest, niipea kui teleri lahti tegin, sattusin saatanateemalistele filmidele. Mu sisetunne ütles, et ei ole võimalik, et üks tegija võib nii halb olla, kui teda kujutatakse. Otsustasin siis härra Luciferiga, saagu mis saab, ühendust võtta. Oma üllatuseks avastasin umbes 30-aastase saleda Texase-stiilis härrasmehe hallis ülikonnas ja halli kaabuga. Nii muhedat ja elurõõmsat isikut annab inimeste seast otsida. Ta tutvustas omaloodud põrgudimensiooni ja rääkis selle vajalikkusest. Lühidalt öeldes on põrgu mõistuse ja keha kahene dimensioon, kus puuduvad südameenergia ja tunded. Sinna satuvad need inimesed, kes oma elu jooksul on trampinud üle teiste südamete ehk ei ole südamearmastust millekski pidanud. Kuna elus enne edasi ei saa, kui teatud õppetund on õpitud, siis võimaldatakse neil inimestel endal kogeda, mida tähendab elu ilma südameta. Tuleb välja, et Saatana ettepoole keeratud äärmusliku tumeda poole taga on suur valgus. Kes otsib, see leiab! Siit ka järeldus, et tegelik teadmine asub pimeduses.

Teoreetiliselt on kosmoses avastatud nn. mustad augud, mis omavad tohutut jõudu ja massi. Kas me avastame kunagi ka mustade aukude filosoofilise tähenduse?

Inimesed, kes on jõudnud oma arengus sellele tasemele, et nad on põhimõtteliselt valmis elama avatud kolmanda silmaga, sisenevad tasapisi paralleelmaailmadesse, sealhulgas ka virtuaalmaailma. Esialgne vaimustus ja arvamine, et kui ma kõike näen, küll siis on hea elada, taandub aga kiiresti, sest peagi teadvustab inimene seda, et kellele palju antud, sellelt ka palju nõutakse. Samas suureneb teadmine ka sellest, kui vähe me tegelikult teame.

Inimese üks suuremaid komistuskive on hea tagaajamine. Tuletan meelde, et me elame duaalses maailmas, kus on võimalik head ja halba näha, aga mitte neid teineteisest lahutada. Ainuõige tee head saavutada on halva tundmaõppimine - siis muutub halb ise heaks. Selleks et halba tundma õppida, tuleb õppida oskust halvaga samastuda. Et halvaga samastuda, on vaja teadlikult õppida halva sisse minemist. Esialgu tundub see lausa hullumeelse julgustüki ja enesehävitamisena, aga võin oma kogemustest öelda, et ellujäämise võimalus on nii toimides palju suurem. Esiteks seetõttu, et iga uue tundmatu äraõppimine laiendab sinu tegutsemisruumi, sellega koos kasvab sinu oskus valitseda ja jagada. Teiseks oled sa selle probleemi kiiresti ja põhjalikult ära õppinud ning sisemiselt vaba järgmisteks saavutusteks. Kolmandaks vabaned tasapisi hirmudest ja hakkad aru saama, et elu oma kirevuses ja keerukuses on elamist väärt. Läbi selle õpid järjest rohkem elu armastama ja koged, et elu vastab sulle samaga.

Abisaaja tuleb iga ravitseja ja nägija juurde kui õpetaja juurde. Õpetamise kõige võimsam väljund on sõna. Kui õpetaja “võtab” õpilase probleemi ära, siis võiks seda toimingut tegelikult lausa kuriteoks nimetada. Elu on meile tõestanud, et ükski kuritegu ei jää karistamata. Tavaliselt öeldakse, et ükski heategu ei jää karistamata. Selles ütluses peitub kibe tõde. Probleem on selles, et seesama “teadja” ei tea kõige olulisemat - seda, et iga inimese häda on tingitud ennekõike tema valest mõtlemisest. Teise inimese probleemi äravõtmine ja kuhugi panemine (tavaliselt jääb see probleem ravitseja enda energiavälja) ei tee hädasolijat karvavõrdki targemaks. Ta jätkab samamoodi kui enne ja õige varsti on häda uuesti, kuid suuremal ja tihti keerulisemal kujul tagasi. Ravitsejal või teadjal oleks õigem esmalt probleemi olemus lahti mõtestada ja hädasolija jaoks uus suund selle probleemi olemuse õppimiseks kätte näidata. Tihti on tegelik abi teise august väljaaitamiseks hoopis vastupidine - teise uuesti sinna lükkamine. Varem või hiljem ollakse teile selle eest tänulik.

Iga süsteem on niikaua hea, kuni sellest on midagi õppida. Näitena toon siin feng šhui, reiki, heliteraapia, kristluse, budismi, meditsiini, astroloogia, värviteraapia, Castaneda õpetuse, šamanismi jne. Kõigi õpetuste üldmoraal on see, et miski pole lõplik ja täiuslik ehk igale eelnevale süsteemile järgneb uus ja täiuslikum süsteem. Näiteks feng šhui süsteem tunnistab ka ise, et mõnele elukõlbmatule alale on osa inimesi immuunsed. Lähemal uurimisel selgub, et need inimesed on siiralt uskunud, et nende jaoks on kõnealused paigad head. Sellest võib järeldada, et ainuüksi suhtumise energia on suuteline kahjuliku energia isiku jaoks neutraliseerima. Samamoodi võib teie suhtumine rikkuda teie jaoks kasulikku energiat. Tegelikus elus toimub ju pidev energiate segunemine.

Kohtate näiteks oma ammust tuttavat, keda pole ise aastaid näinud, küll aga olete temast palju kuulnud. Kuuldu põhjal on teie mõtetes tuttavast kujunenud põhimõtteliselt uus inimene. Kui sellest inimesest on teile räägitud palju halba ja te olete pimesi rääkijaid uskunud, siis kindlasti on teie arvamus sellest inimesest halvem, kui teie tuttav tegelikult on. Arvamus kujundab suhtumise, suhtumine omakorda suhtlemise. Teie ammune tuttav ütleb teile südamest tuleva tervituse, aga kuna südame ja kõrvade vahele jääb suhtlemise tšakra, siis see tervitus sellisena kohale ei jõua, sest teie enda suhtumine mürgitas tervituse ära. Samas arvate, et see mürgine tervitus on tuttavalt pärit. Või lihtsam näide: inimesel on mädane igemepõletik. Kas on võimalik väita, et toit, mida ta sööb, on mädanenud? Niimoodi lihtsustavate võrdlussüsteemide abil on võimalik aru saada tunduvalt keerulisematestki protsessidest.

Reiki praktiseerijatel on vaja enesele selgeks teha, milliste energiatega ja miks nad seda üldse teevad. Kui õppida nägema ja tunnetama ehk aru saama sõnumitest, mida need energiad sisaldavad ja need sõnumid patsiendile arusaadavasse keelde tõlkida, siis on nii selle energiaga opereerija kui ka patsiendi edasiarenemine kiire ja põhjalik. Lihtsalt käte pealepanemine ilma probleemi olemust patsiendile valgustamata viib patsiendi sammukese lähemale idiootistumisele. Ta satub sellest energiast sõltuvusse ja tahtmine, et keegi ta elu heaks teeb, aina kasvab.

Kuni jätkub heategijaid, pole vaja ka oma probleemide kallal ajusid vaevata. Paraku on elus nii, et see, mida vaja pole, hävineb. Idiooti iseloomustabki mõttevaegus. Sellest omakorda järeldub, et igast heast on midagi halba õppida.

Palju inimesi on sõltuvuses astroloogilisest ennustusest. Iga planeedi eksisteerimisel on oma mõte, igal planeedil on oma kindel energeetiline väärtus ja vajalik jõud. Põhimõtteliselt annavad nad inimesele võimaluse osaleda elu kõigis arengufaasides. Kui astroloog avastab, et täna on võimalikud inimestevahelised konfliktid, siis on arukas just täna neid lahendada, mitte neid olukordi vältida. Samamoodi inimestevahelised sobivussuhted. Lõpuks võiks ju teadvustada, et mida erinevamad inimnatuurid koos on, seda värviküllasemaks ja rikkalikumaks kujuneb nende kooselu. Hirm, et me kokku ei sobi, blokeerib suhte. Teadmine, et praegu on astroloogiliselt võimuinimestele soodus aeg ja et polegi tänu sellele mõtet pingutada, võtab inimeselt ära tegutsemise jõu. Tegelikult on just praegu soodus aeg õppida võimuinimeste olemust ja nende inimeste olemust, kes lasevad enda üle võimutseda.

Kord ühel kenal päikesepaistelisel päeval imetlesin päikese võimsust ja tema olemuse neutraalsust. Püüdsin päikesega samastuda. Äkki ütles ta mulle: “Ole rahulik, kunagi olin ka mina samasugune poisike nagu sina praegu”. Päris lahe tunne oli!

Duaalsüsteemi sügavamaks tunnetamiseks annan edasi ühe vaimuinimeste seas leviva anekdoodi. Kord kutsus Looja enda juurde kohvile omaenese Varju. “No nii, armas Vari! Sa oled aegade jooksul nii palju halba ja paksu pahandust kokku keeranud, et seda ei suuda mitte keegi enam läbi seedida. Karistuseks saadan sind asustamata territooriumile.” “Kallis Looja,”vastas Vari, “ükskõik kuhu sa mind ka ei saadaks, igal pool oled sina juba ees”.

Kirikutegelastel on vaja endile teadvustada, et inimese jaoks on kõige tähtsam inimese sisemine pühakoda, mida nimetatakse südameks, altariks on inimese Kõrgem Mina ja kirikuks inimese keha. Püha valguse keskne allikas on inimese enda süda, mis on ühenduses Looja valguskanaliga. Mis kasu on laternast, kui teda väljastpoolt valgustada? Arvamus, et jumal inimese õndsaks teeb, kui inimene ennast eitades ja maha salates jumala rüppe heidab, on visa kaduma. Kas teate, kellel on kõige õndsam olemine? Vaadeldes elatanud naisterahvaid, kes oma usuhulluses pead vastu kiriku põrandat peksavad, ei teki kahtlust, et tegemist on idiootistumisprotsessiga.

Üks pühamaid toiminguid inimese jaoks on tema sellesse ilma sündimine. Kuidas on siis võimalik, et juba siis on ta patune? Kas kirik oskab inimesele lahti seletada patu olemust? Kust võtab kirik õiguse öelda, et Saatan on halb ja Jumal on hea. Kui Jumal tõesti nii hea ja võimas on, miks ta siis Saatanat ära pole hävitanud? Samalaadseid küsimusi võiks esitada lõputult.

Püüan siinkohal lahti seletada palve olemust. Esitades palve, kujutab (visualiseerib) inimene teatud ruumi osasse (territooriumile) ette sellise olukorra, sündmuse või struktuuri, millisena tema seda hetkel soovib. Selle tulemusena luuakse üks kindel energeetiline algmudel ehk vorm. Mõttega selle vormi ümber või sees liikudes magnetiseerib ta selle. Mida rohkem kordi palve esitatakse, seda rohkem see vorm magnetismi ehk sisulist jõudu omab. Kuna peenenergia tasandil sarnane tõmbab sarnast, siis see soov hakkab ümbritsevast ruumist enda poole tõmbama ja endaga liitma põhimõtteliselt samasugust energiat. Nüüd oleneb soovi täitumine juba sellest, kui palju on inimene selle täitumiseks (lisamagnetiseerimiseks) andnud aega, kuidas on see soov kooskõlas teiste inimeste, paralleeldimensioonide või kõrgemalseisvate üksuste tegevusega. Kui see soov on kooskõlas (puudub vastasseis) Universaalse Vaimu üldhoovusega ja inimene ise oskab maa-ala selle soovi ümber puhastada, siis võib kindel olla ka selle soovi täitumises. Palvetades Jumala poole, tuleb arvestada sellega, et Jumalal on piisavalt arukust selleks, et lasta inimesel endal areneda ja ülenduda. Ainult sel juhul, kui inimene puutub kokku selliste jõududega, millega ta pole veel küps rinda pistma, käivitub inimese sisemine kaitsesüsteem (kundalini). Tuleb tõdeda, et Looja on ka selliste struktuuride eest hoolt kandnud.

Rituaalide toimemehhanism on põhimõtteliselt sarnane palvemehhanismile. Ei ole vahet, kas me ehitame kaitseseina tellistest või energiast, igal juhul on see püsistruktuur seni, kuni teised jõud seda ei lammuta. Oht seisneb selles, et rituaalide põhieesmärk on saada head (või teha hea nimel halba). Sellest momendist, kui hea on ära tarbitud ja kaitsesüsteem lagunenud (kui selle eest ei hoolitseta ehk selle jaoks lisaenergiat ei kulutata), saavad rituaalis osalejad kätte selle energia vastandpooluse ehk halva.

Kord tuli üks mari rahvusest noor neiu minu juurde sellise probleemiga, et aeg-ajalt oli ta energiast pakatav ja suutis hõljuda pilvedes, hetke pärast võis teda valitseda totaalne must masendus, mis väljendus hullumeelses silmadepööritamises ja tundes, et kohe hüppab ta aknast alla. Energeetiline pilt oli minu jaoks jahmatav. Ümber maride territooriumi oli ehitatud energeetiline kaitsesein, millest naljalt miski läbi ei pääsenud. Ühendatud peredega tehti lõkke ümber kohustuslikku rituaali. Veel õudsem pilt oli see, kui tütre vanemad panid nende arvates mittesobiliku väimehe jaoks ehitatud voodi (väimees elas teises külas) linade vahele suguelundite kohale roostetanud naela. Mis selle noormehega toimus, võite igaüks ise ette kujutada. Rääkides seda, mida ma nägin, ei osanud see neiu ette kujutada, kuidas on võimalik ilma rituaalideta elada. Õpetasin teda, kuidas sellest nõiaringist vabaneda.

Muusikateraapia kasutab inimese puhastamiseks ja värskendamiseks helivõnkeid, mis mõjuvad inimkehale kas stresse lahtiraputavalt või „tühemikke“ täitvalt. Nii nagu helide skaala jaotub vikerkaarevärvideks, on lood ka teistes sagedus-skaalades.

Vikerkaare värvide järjestus kattub inimese tšakrate värvide järjestusega. Iga tšakra arenemiseks on 10 aastat, mis teeb kokku 70 eluaastat. Ületades selle vanuse, hakkab inimene ette õppima oma järgmise eluastme õppetunde (kindlasti olete märganud, et isik üle 70 on kui väike laps). Iga heliredeli oktaav kattub nähtava valgusspektri värvitooniga.

Helispektrile vastavad värvuste keskväärtused on:

16 – 2896 Hz – punane (0- 10 aastani)

2896 – 5776 Hz – oranž (10-20 aastani)

5776 – 8656 Hz – kollane (20-30 aastani)

8656 – 11536 Hz – roheline (30-40 aastani)

11536 – 14416 Hz – sinine (40-50 aastani)

14416 – 17296 Hz – lilla (50-60 aastani)

17296 – 20176 Hz –valkjasviolett (60-70 aastani)

Numeroloogidele on siin huvitav vihje: kõigi esitatud numbrite lõppväärtus on seitse. Kas tabelit vaadeldes on võimalik järeldusi teha, miks teismelistele “läheb peale” tümpsumuusika, keskealistele armastusteemad ja vanemale eale klassika ja kirikumuusika? Miks sobib peaaegu kõigile sümfooniline armastusteemaline rock (näiteks Vanessa Mae ja Metallica)? Miks tekivad paljudel muusikakuulajatel kõikvõimalikud värvilised visioonid, erinevad tunded, pisarad, heldimus jne. Miks öeldakse, et inimene elab välja? Miks öeldakse, et inimene maandab ennast? Miks öeldakse, et see stress on raske?

Inimese mõtteaparaat on kui kahepooluseline magnet, mis vastavalt magneti suunamisele (arusaamadele) tõmbab või tõukab head või halba. Kui arusaam on neutraalne, jäävad magneti poolused tasakaalu ja inimene ei oma energiale, milles ta mõttes surfab, ei tõmmet ega tõuget. Selline olukord tekib siis, kui inimene oskab antud situatsiooni head ja halba tervikuna, ilma emotsioonideta, näha. Niikaua kui suhtumine on hea või halva suhtes erapoolik (juhin tähelepanu sõnadele era ja poolik), tahetakse head saada ja halvast lahti saada. Ikka ja jälle saada, aga kes siis saadud osa tasakaalustab? Pöörates oma magneti positiivse pooluse hea suunda, tekitab inimene enda ja hea vahele energeetilise välja, mis omab magnetismi ehk külgetõmbejõudu. Energia liigub selle poolega eespool, millele mõju avaldatakse. Inimesel tekib mulje, et ta sai ainult head. Hea äratarbimisel jääb aga halb alles, sest väli, mille inimene tekitas, on ju alles. Energial on aga mass ja inimene tunneb, et tal hakkas raske. Enamik inimesi hakkavad olemasolevat raskust uue heaga tasakaalustama, tihendades halba veelgi (muutes raskemaks). Nüüd tahetakse sellest raskusest lahti saada, kasutades kõikvõimalikke nippe meditsiinist kuni parapsühholoogia ja jumalakummardamiseni välja. Tegelikult piisab vaid suhtumise muutumisest halvasse ja heasse. Sellega pööratakse oma sisemine magnet neutraalasendisse, “lülitatakse välja” väli ja raske energia imetakse inimesest väljaspool asuvate sarnaste väljade poolt ära. Inimesel tekib kergendustunne.

Kõikvõimalikud teraapiad, rituaalid, energiapunktides olemised, massaažid, käte pealepanemised, mantrad jne. on energiate liigutamised, kasutades tugevama välja külgetõmmet: suurem tõmbab enda poole ja seob endaga väiksema. Nende tehnikate hea pool on see, et nad aitavad inimesel aja maha võtta ja mõelda, miks just tema sattus sellesse olukorda ja mida tal sellest õppida on.

Energiad, olenevalt oma tihedusest, omavad massi, seega ka inertsi. Kui vaadelda inimese energiavälja, siis keha kiire paigaltnihkumisega on näha keha energiavälja hetkeline nihkumine keha suhtes. Sellist efekti tunnetavad inimesed näiteks kusagilt alla hüpates, kiirel liikumisel suuna muutmisel (kurvides), lõbustuspargis “ameerika mägedes”, lennusõidul õhuaukudes, ehmudes, hirmutavates olukordades jne. Inimene kirjeldab seda efekti kui õõnsat tunnet. Sel momendil, kui keha on oma energiaväljast eemaldunud, satub peremeheta jäänud energiaväli mõne teise keha energiavälja mõju alla ja osa energiat liitub teise keha energiaväljaga. Näitena võib tuua jalgpalli, kus niinimetatud heitenergia uueks omanikuks saab Maa. Samas asuvad jalad esimese tšakra, seega majandusprobleemide ja elus edasijõudmise energia mõjuväljas. Pole siis mõtet imestada, miks jalgpall nii populaarne on ja paljud ennast läbi selle hästi välja elavad ja oma pingeid maandavad.

Raske rocki taluvuse piirini ülesvõimendatud (valjud, intensiivsed) helivõnked aitavad noortel vabaneda oma vanemate ja ümbruskonna materiaalse maailmanägemise surve alt ja tunnetada kasvõi lühiajaliselt vabaduse väärtust.

Spontaanse muusikateraapia väljenduseks on norskamine, hammaste krigistamine, peeretamine, röhitsemine, kiljumine, möirgamine, jalgade järele lohistamine, nohistamine, luristamine, ohkamine, ohkimine ja muud värvikad tegevused.

Maa energiaväljas on kõigi sagedustega energiaid. Tuletan meelde, et inimese mõte omab võimsat magnetiseerivat jõudu ja vastavalt mõtte iseloomule on meie võimuses Maa energeetikat kas siis reostada või puhastada. Arvatakse, et kui ma mõtlen kellegi suunas hävitavalt, alandavalt, vihkavalt, haun kättemaksu jne. ja kui seda näha pole, siis pole ka tegu tehtud. Miks siis teine inimene selle ära tunneb? Kõige madalama võnkega energiad neelduvad Maa sisemusse (ka asjadesse). Samas ei muutu stressid olematuks, vaid ladustatakse Maa sisemusse kuni küllastumiseni. Küllastumispiiri ületamist nimetatakse maavärinaks, ja eriti suured “patused” neelab Maa endasse. Kõrgemad stressid neelduvad vette, veel kõrgemad atmosfääri, eriti kõrged ionosfääri. Taoliste energiate küllastumispiiri ületamine tasakaalustatakse vastavalt kas üleujutuste, vesipükste, tornaadode, rahe, tormide, äikese vm. näol. Ei saa väita, et kõik need kataklüsmid on inimeste tegevuse tagajärg, küll aga on inimese osa selles märkimisväärne. Teadmiseks veel niipalju, et Maa hing ülendub inimeste kaudu. Seega inimene, ülendudes ise, ülendab ka Maad.

Kuni ei osata põhjusi näha, tegeldakse tagajärgede kõrvaldamisega, eemaldamisega, tõrjumisega, hävitamisega, olematuks mõtlemisega jne. Midagi läbi kogemuste õpib ka sellest, aga aega läheb palju kaotsi.

Stresside kui vaimolenditega on äärmiselt huvitav suhelda ja neid on võimalik ka šokeerida. Kord arutasin endas elava nelja või viie erineva stressiga maailma asju ja lõpuks, kui olin enda jaoks vajalikust infost aru saanud, andsin neile vabaduse. Tore oli vaadata, kuidas nad kambana kaugenesid ja kuulata minemise sahinaid ja kahinaid. Äkki tuli mulle meeletu mõte, mille ma kohe ka täide viisin. Lasin stresside ja enda ümber kukkuda kõrge metallist piirdeaia ja hüüdsin neile mõttes, et kusagile ma teid ei lase. Sellist haudvaikust, mis sellele järgnes, pole ma varem kuulnud…

Kord tuli raadiost mõnusat rütmilist tantsumuusikat. Vaatasin enda kahte kõige tegusamat stressi ja tulin mõttele paluda neil näidata, kuidas nad tantsida oskavad. Ausalt öeldes oleks puunukud sellise ülesandega paremini toime tulnud. Lõpuks kergelt häbenedes istusid nad toolil ja lõid jalaga takti…

Kord tundsin huvi, kuidas stressid reageerivad kindlatele teadmistele. Meisterdasin mõttes umbes samasugused haamrid, mida kohtunikud kasutavad, aga materjaliks valisin kummi. Haamritele graveerisin: lollakas, saamatu ja vastik (nii nagu inimestel on kombeks teisi tituleerida). Kutsusin siis enda ette kolm tõsist ja vägagi arvestatavat stressi. Võtsin siis haamrid ja lõin igaühele vastava templijäljendi otsa ette. Kõik kolm võpatasid… Olen tunnetanud, et iga stress on kui inimene, kellel on oma teadmine. Tema armastamise väljundiks on enda teadmise üleandmine inimesele. Probleem on selles, et inimene ei oska seda vastu võtta. Põhimõtteliselt on stress kui õpilase eest vastutav õpetaja, kes teab, et tema õpilase edasine areng ilma selle konkreetse teadmiseta on võimatu.

Karmast on palju räägitud ja kirjutatud. On jõutud koguni selleni, et inimesele lubatakse tema halb karma ära võtta. Nagu kõik protsessid siin ilmas koosnevad minevikust, olevikust ja tulevikust, nii on ka karmaga. Karma mineviku osaks on kõik eelnevad elud olevikuni välja. Võlaks on valed järeldused õpitud õppetundidest, mis tuleb varem või hiljem ära õppida. Ometi on nii, et elu kulgemisprotsessis suunab meie vaim meid järjest keerukamatesse olukordadesse, mis tagavad automaatselt sellised õppetunnid, mida me varem pole kogenud. Vigade eest pole aga keegi kaitstud. Seega jääb karma võlg igaveseks, ainult selle vahega, et ta on pidevas muutumises nagu elu isegi. Karma tuleviku osa võib nimetada inimese eluteeks, mille keerukuse ja suuna valib inimese vaim kooskõlas Looja plaanidega. Teisiti öeldes on inimese elutee inimese jaoks veel õppimata, kuid vajalik arengusuund. Arvamus, et inimene on läinud valele teele ja et üks tee viib tupikusse, hävingusse, põrgusse ja on halb ning teine tee viib taevasse, igavesse õndsusesse ja on hea, on nii sügavalt juurdunud kollektiivsesse alateadvusesse, et hakka või appi karjuma. Kõik teed (olukorrad), kus inimene asub, on sellele inimesele vajalikud ja ainuõiged. Arvatakse, et tähtis on vaid leida õige tee ja hea on seal, kus mind pole.

Elatunud saarlase käest küsis kord üks mööduja: “Kuhu see tee viib?” “Kallis pojake,” vastas saarlane, “olen siin oma kohvri otsas juba mitu tundi istunud, aga pole ta mind kuskile viinud”. Eluteega on samamoodi, et elada, tuleb siin ja praegu olla olemises ja tegemises. Ehk kui sa sellel tundmatul teel oled, siis sellel teel kulgemine aitab sul selle tee iga lõigu väärtust tundma õppida. Kui me oleme endale eesmärgi püstitanud, siis sellele eesmärgile lähenedes ja ainult sellele keskendudes ei näe me teed ja selle ümbrust, millel ise liigume. Tulemuseks on see, et me seda teed ei tunne ja järgmisel korral võime sattuda samale teele, saamata aru, et me oleme seda juba käinud. Niimoodi jätkates tiirleme kui orav rattas ja võimegi imestama jääda, miks me kuhugi ei jõua. Sümboolselt võib sellist ringi nimetada maagiliseks ringiks, millest ei saa enne välja, kui oled õppinud selle maagiat ehk külgetõmmet enda külgetõmbejõuga samastama, kui õpid aru saama, miks sa selle vang oled.

Inimorganismi energiakanalid on inimesse kinnistatud (dubleeritud) materiaalsete ainetega, mis omavad igaüks kindlat energeetilist võnget ja seega ka kindla võnkesagedusega välja. Mõte genereerib välja sageduse, tahe selle intensiivsuse, suhtumine annab suuna. Iga energiakanali jaoks on inimkehas olemas kindel ruumiosa (territoorium), mis tasakaalus olemise korral ei pretendeeri naaberterritooriumi osale. Iga energiakanal on ette nähtud vastava energia läbilaskmiseks. Kui me ei oska seda energiat enesest läbi lasta ehk tahame teda enda omaks pidada, siis jääb see energia meisse kinni, luues kanalile lisamagnetismi, mis liidab kanali olemasolevatele füüsilistele ainetele väljastpoolt manustatavaid samasuguseid aineid. Niimoodi toimib inimese energiakanali füüsiline ummistumise protsess. Kui inimene ei oska mõttetasandil paindlik ehk elastne olla, siis ta muudab selle kanali rabedaks ja jäigaks, mis võtab ära võimaluse kanali laienemiseks. See omakorda võtab ära võimaluse lisaenergiat mahutada, mis sest, et selle kanali laienemine toimuks teiste kanalite territooriumite arvelt. Jäiga teadmisega, et see oli, on ja jääb nii, nagu mina ütlen, põletab inimene kõik sillad enda ümbert, võtab endalt ära taganemise tee, seega ka puhverdamistsooni. See omakorda ei anna inimesele võimalust aega maha võtta, kui ta saab kuskilt ootamatu löögi. Tulemuseks on kanali katkemine. Kas oskate paralleelnäidetena lahti mõtestada juuste rabedaks muutumist, katkemist, väljalangemist, luumurde? Ei teata seda, et tegelikult on kõik vajalik olemas, vaja on vaid õppida olemasolevat tasakaalukalt kasutama, korras hoidma ja edasi arendama.

Püüdes elu aspekte erinevate mätaste otsast vaadelda, võime igast tegevusest leida situatsioonikoomika, mis tekitab vabanemise tunde. See omakorda annab jõudu elus edasiminemiseks. Sarnase tunde annab ka paradokside leidmine, mis tõestab, et kõik ringid on kinnised. Näiteks tingimusteta armastuse ainus tingimus on tingimusteta armastus. Või kui eeldada, et materiaalne maailm on illusioonide maailm, siis peaks ka inimese keha olema illusioon. Kõrgemalt teadmiste tasandilt vaadeldes tundub, et see tõesti nii ka on. Kui kaks inimest võitlevad omavahel mingi asja pärast, siis võib öelda, et illusioon kempleb illusiooniga illusiooni pärast. Kõrvalt on seda päris kosutav ja naljakas vaadata.

Mateeria on Looja palvel vabatahtlikult vangis olev armastus, mille mõte on armastuse avardamine. Mida rohkem me mõttega mateeriat enda omaks teeme, seda rohkem me vangistatust tunneme. Olles ametis oma vangide valvamisega ei märka me ei ilu ega elu enda ümber ja sees ning arvame, et seda polegi. Kui me teadvustame endale, et oleme ise vabalt valinud materiaalse eksistentsi selleks, et anda oma panus armastuse avardumisse ja olla osanik selles ülivõimsas ülendavas mängus, siis tunneme, et kõik teed meie ees avanevad ja mida sa hing veel elult tahad. Siit moraal: tee, vaatle ja anna käest ära neile, kes seda vajavad; ehk materialiseeri, saa kogemus ja mine edasi; ehk vangista, tee järeldus ja lase vabaks.

Kirjutatud suvel 2001

124/ einojah, loota ju võid :)

Leidsin kaardi-aukirja, mis ema lõpetamiseks kinkis, einoh, vähe puusse või.

Aveli Pärn'ale

on täna välja antud

Toreda inimese

AUKIRI

Sest ta on :

* heasüdamlik

* hooliv

* töökas

* naerusuine

ja kes kunagi ei :

* ei ütle pahasti

*ei ole isekas

* ei virise pisiasjade pärast

Välja antud: 21/06/2008.a

Like...wtf , sellisest minust unistab jah igaüks. Not gonna happen...

123/ Méduse'i parv

Sellist raamatut loen ma hetkel nagu pealkirjas mainitud. Seda võiks küll igaüks lugeda, kellel on alkoholiga mingi kokkupuude olnud. Annab päris hea kokkuvõtte alkohooliku päevast. Panen siia paar lõiku. Hea meelega kirjutaks terve raamatu ümber aga pole aega ja ei jõua isegi seda läbi lugeda..:) Selle on kirjutanud Jaan Tangsoo ja nimeks siis, nagu juba mainitud, "Méduse'i parv"

pohmakast:

tööd ei saanud neil päevil absoluutselt teha. mida sa teedki, kui arvutiekraan väriseb ees nagu tallesaba ja ühelegi klahvile pihta nagunii ei saa. isegi mitte rusikaga. käed värisesid nii, et ma ei julgend oma ninagi sügada. muidu mine tea, torkan endal veel silma välja. kunagi ma nägin, kuis üks sell endale pohmaka ajal kahvliga põske torkas. tahtis lihatükki suhu torgata aga äsas mööda.
nii et pohmaka ajal pole iseenda vardasseajamine mingi ime. sellega peab arvestama.

ma ei tea, mis kuradi jama see on, aga pohmaka ajal kardad sa absoluutselt kõike. möödasõitvaid autosid, kärbseid, krampe, linde, inimesi ; ei julge teinekord peeglissegi vaadata. lähed näituseks peeglist mööda, näed silmanurgast iseenese möödalibisevat varju ja paugupealt on niske tunne, et karga või aknast välja. närv on kikkis vahetpidamata. muudkui ootad kusagilt mingit pauku.

aga kui asja nüüd nii-öelda sügavuti vaadata, ega siis oma hirmudest saagi vist iial lahti. ma olen üldse niisugune kartlik inimene, kardan absoluutselt kõike. krampe,iseennast, nais, naftakriisi, mingit globaalset katastroofi, seda, et ma enam midagi kirjutada ei suuda, et tervis võib üles öelda- tõtt-öeldes on neid asju siin ilmas, mida ma ei pelgaks, suhteliselt vähe.

olen vahel mõelnud, et tegelikult on vist meie kõikidega nii. me elame pidevas hirmus, mõistame seda ainult nii teiste kui ka iseenese eest varjata.



joomakrampidest:

joomakrambid on niisugused asjad, mis on omased paljudele medüüslastest. ma tean kümneid mehi, kes nendega kimpus on olnud ja ma tean ka mitmeid, kes nendega kasti on läinud. neil kastiminekuil on tavaliselt mitu põhjust. esimene on niisugune, et krambihoo ajal kukutakse ennast surnuks. pikali maha, peaga vastu kivi ja kogu moos. või pannakse autoga hunnikusse. ja teine põhjus : krambid on sedavõrd rängad, et viivad koomasse ja kui sulle siis paugupealt kiirabi ei kutsuta , oledki kutu
suve alguses läks üks vend niimoodi ära. võeti viina, aeti möla, sell hakkas äkitselt tõmblema. keegi ei tulnud nagu selle pealegi, et kiirabi kutsuda. no hüva- tõmbleb, siis tõmbleb. paneme ta diivanile ja viskame teki peale, küll ära tüdineb. vend siples pool tundi ja otsustas siis ära minna...ja läkski, kui teised mehed teda pärast hakkasid üles ajama, selgus et tüüp oli kutu.

Kirjutatud on see hästiloetavalt, mitte mingi nagu täitsa joodikupäevaraamat või nii..aga see peaks selle tüübi enda elust olema.

Tagumisel kaanel oli veel selline tekst :

Eranditult kõikide siin kujutatud isikute taga on reaalsed inimesed, keda oled tundnud oma elu erinevatel etappidel.
Enamik neist on surnud. Kusjuures suur osa neist muutus niinimetatud korralike inimeste silmis elavateks laipadeks enne oma bioloogilist lõppu.
Neid nimetatakse jätisteks, aga mina nii ei arva. Pigem vastupidi. Pigem on jätised need, kelle poolt on loodud kommunistlik või kapitalistlik põrgu, kus mõned ei pea lihtsalt vastu ja valivad enda jaoks tee, mida nimetatakse kergemaks vastupanuks. Mõni nende seast on tõepoolest olnud lurjus. Paljud siin teoses kujutatud isikud on aga olnud oma inimlike omaduste poolest sedavõrd kõrgel tasemel, et maailma papid, kindralid ja poliitikud pole väärt nende juuksekarvagi.
Tavaliselt leitakse säherdustest inimestest kõneldes, et nende koht on hullumajas.
Aga kummal pool aeda on hullumaja?

Jaan Tangsoo

No veidike mõtlemist..

122/ megairv

No kui vaja ennast lõbustada siis rate.ee on selleks täiesti sobiv. Vähemalt sellisele järeldusele me Maarjaga jõudsime. Seal on mingi tutvumismäng ja saab lolle küsimusi küsida..hämmastab, millised idioodid on Eesti poisid/mehed. No paneb kohe mõtlema, et kui vedanud mul on, et ma olen leidnud endale täiesti tip-top meheraasu:) (kellest ma ka juba puudust tunnen, lähen teda varsti terroriseerima).

Oijah..me Mammuga naersime kõht kõveras, kuidas üks tüüp kiitles, et ta rahuldab aastaks ära. Nojaa.. seda suudab igaüks, tuleb nii sitt olla lihtsalt, et keegi sinuga aasta otsa voodisse ei roniks. Ega kuhugi mujale.

Täna tegin jälle kooki, kreem ei tulnud seekord nii hea aga kook kokkuvõttes küll. Nammnamm.

See selleks, igatsen oma kallikest, üksinda on igav.

Laupäeval peame Krissi sünnipäeva. JEI.

121/ ei mäleta enam, aga meenutan..

No...Ei mäleta kõike, mis ma eile öösel telefoni kirja panin, et mida siia kirja panna..Unustasin nimelt eile blogida, parandan selle vea siis nüüd. Üritan vähemalt.

Usinamad ja ainsad minu blogi lugejad on kindlasti märganud, et blogi on lähima aja jooksul oma nime muutnud mitu korda..tal on nimelt identideedikriis. Samamoodi nagu on blogiomanikul paremaid ja halvemaid aegu, on ka sellel virtuaalsel märkmepaberil.

See pilt aga võiks näidata seda, et ma tõesti olen nagu pingviin. Jhm, vaatate seda pilti ja mõtlete : üksik, kurb ja suitsiidimõtetega? Ei, mitte seda..Pingviinid on nimelt sotsiaalsed linnud..Nad ju elutsevad suurtes kommuunides koos ja ei pelga inimestki väga. See on aga seetõttu, et paljud pingviinid elavad suhteliselt rahulikku elu, ilma mingi silmnähtava ohuga neid varitsemas. Inimestega on samamoodi..Otsivad lähedust ja omavad karjatunnet ning- instinkti, kuid oma tähtsamad otsused ja tõmbed-lükked elus teeb igaüks siiski ise. Nii ka mina, ma arvan... Ma ei tea, kas keegi sellest jutust siin aru saab aga see polegi oluline, peaasi, et ma ise seda mõistaks.

Tahaksin kirjutada oma tervisest ja oma kassist. Käisin igaksjuhuks küsisin ema käest kassi nime..ei jää meelde muidu. Nööbitsast räägin teile. Nööbits on selline loom, kellele emps oleks eile äärepealt tule otsa pand, sest kass oli pliidi alla pugenud ja kui emps hakkas halgu alla panema siis tuli vastu sealt mjäu ja kiisupea. Mõtlesime talle panna mingi harja hammaste vahele ja lasta tal kõik lõõrid ja asjad läbi joosta. Vahva ju. Mis oli veel veider, et öösel..enne kui ma magama läksin, koputas kass minu uksele ja tegi mjäu. Kõik magasid ja kass oli tuppa jäetud, külmkapi otsas olemisest sai tal aga siiber, saan temast täiesti aru, ega endalegi ei meeldiks istuda, jäätükk perse all. See selleks..lasin ta oma tuppa, ta luusis veits ringi ja siis hüppas toolile ja tõmbas end kerra. Tõstsin ta endale aga voodi peale, arvasin, et ta ei jää sinna..aga võta näpust, nurrus ja keeras end mõnusasti magama. Kuramuse kitsas oli mul sinna ära mahtuda aga kuidagi mahtusin.

Magama ma eriti ei jäänud kuna sees olid veidrad valud ja unetus piinab mind mitmendat päeva ( hah, nüüd on mingid unerohud olemas, take that, unemati, kes ei tea minu aadressi, viib vist Kuremaale liiva kuigi ma pole seal.. stupid). Siis mõtlesin, et mingi selline ütlus on, et kui kass tuleb jalgade peale magama siis on see halb märk, hakatakse surema või muud sellist..aga mul ei olnud see nii täpselt meeles nii et ma arvasin, et ma suren nii või naa, sest kass tuli minu voodisse magama, aga noh..ei surnudki. Üks kass kunagi tuli mu jalgade peale magama..aga suri ise ära. ( Sorry, Kratt..).

Hommikul oli äratus suhteliselt varajane, kuna käisime Pajustis vanaema juures... tädil juubel ja mõtlesime viisakad olla, pealegi meie volksutõugu monstrum polnud seal veel käinud. Mnjaah.. muidu oleks täitsa tore olnud aga mul kõrvetas sees ja süüa ei saanud ma ei võileivatorte, kooke..sinihallitusjuustu, viinamarju..juua sampust ja olla lahe.. Selle asemel keerasin end teki alla kerra ja kirusin kõrvetisi. Nüüd olen sisse võtnud mingit soodajooki, kaks nospad, ibumaxi ja enne magamaminekut võtan mingeid rahusteid kah.. Perfect. Kõrvetab tegelikult praegu ka, helistasime ennem juba tuttavale arstile ka, et mida teha..soovitaski nospad või kiirabi..Mõlemad variandid on head, kaspole. Jumal tänatud, et meil maorohtusid oli..korraks lõi leebeks nagu.. Aga noh, elan üle, peaasi, et sondi neelama ei peaks. See oleks isegi minu jaoks liig.

Mis ma siis eile tegin....No ma tegin torti, vanaema retsepti järgi tegin keedukreemi ja vahele panin maasikamoosi, värsket, sügavkülmast, mitte mingit magusat asja.. Ja see tuli nii hea. Namm namm. Esimese korra kohta supernämma. Teen homme uuesti. Võtan selle oma firmaretseptiks. Kuigi see on vanaema oma. Aga kes seda teada saab, eksju..teie ju ei räägi?Kui kooki tahate siis vaikite! Õmblesin osad asjad ka eile ära, Anni koti, oma ühe pusa ja midagi oli veel.. Aga muud mul nagu meelde ei tulegi, nii igav see eluke mul ongi. Tsäupläu for now.

120/ mul on imelik mälu

See juba kolmas sissekanne, sest tuli meelde : Jeee, Obamaaa! :) Olime neljani üleval ja jälgisime netist, kuidas hääletus kulgeb ja hommikusöögi kõrvale vaatasime ka CNN-i ja BBC-d. Tore.

119/

ära sära nii palju ses öös, nõnda ei saa ma und. ära tee ära nii palju sa tööl, sest palk jookseb sul per tund. ära söö nii palju sa rasva, nõnda ujumisrõnga saad. ära rohkem pikemaks sa kasva, nii pikka ei taha ka NBA. Hahaa..kui haledad mõtted südaööl..Shoooot me, pleasee...

118/ I'm really bored.

I really am bored. Hm.. vale keel..See selleks.( Ja kuna firefox ei lasknud mind blogisse sisse, siis olen netis Arese kaudu ja ma ei saa siin lõikude vahele vahesid panna, parandan selle millalgi hiljem. )

Nii. Mida ma siis sooviks öelda.. nendele, kes seda blogi loevad, hm.. toredaid koolinädalaid? Ei..nii kuri ma ei ole. Kui aus olla tahaks ise kah koolis käia praegu.. selline seisak on, et ei oska midagi teha. Kaua ma ikka koon või õmblen või pannkooke teen ( eile öösel tegin pannkooke, retsept nii peas lihtsalt). Olen ka praktiseerinud juba hakklihakastmega ja olen ise ka muffinitaigent teinud, mulle meeldisid. Tegin ka kaeraküpsiseid..aga noh, pask mis pask.

Täna tulin koju. Läksime Jõgevale, et ma saaks sealt Alekseiga koju, kilplane eksole. Aga säästsin 17 krooni, selle raha eest saan uuesti Kuremaale. Kilplane mudu sellepärast, et kell 15.16 oleks ka Kuremaalt buss sõitnud, aga see teeb selliseid tiire metsade ja liivateede vahel ja peal.. Soooo pointless. See selleks. Olen kodus nüüd ja põrand on riidetükke täis ja õmblusmasin ootab laua peal.. Ei teagi, mida teha.. Koti pean ära õmblema, tegin Annile, pluusi pean ära õmblema, samuti traksidega seeliku. Mõtlesin ka käterätte tegema hakata. Tulevikus ehk vaja. Mul on veel ka pingviiniriiet!! ( need, kes teavad, on arvamusel, et olen peast segi..lemmiloom on mul nimelt pingviin.. Lolo ja Pepe olid armsad..ja omaette laulan : Olen väike pingviinike jee jee.. täna laulsin muidugi, mina olen Barni, kes sina oled? Mina olen Barniiii.. ja niimoodi lauldes läksin sauna aga see selleks).

Mul on igasuguseid asju, näiteks on mul kaks pakki kunstküüsi ja isegi küüneliimi, lahe kaspolee.. Mina arvan, et ..NOOOT! Hispaania keele õpik ootab ka mind..nii palju asju ootab.. loodan, et see soe maa, mis mind ootab, mind ka vastu jõuab võtta..sest ma olen juba sellest sombusest maarjamaast väsinud... Aga jah..elu on imelik ning täis keerdkäike ja ma ei oska midagi kosta, mis kuidas läheb. Jama. Okei..mul polegi siia tegelikult midagi lisada.

Aaaaa..on küll. Noh..kas teie olete sellised inimesed, kes pöörduvad vana tuttava poole selleks, et oma kurba elu kurta, teie otsuseid kritiseerida ja siis tv ette kaduda? No..mina sattusin täna sellise otsa. Nimetame teda Mr X-ks. Oleme tuttavad aaaaaastaid. Kõvasti. noh..natuke. Ja täna ta hakkas minuga rääkima selleks, et ma küsiksin temalt, kuidas tal läheb, et ta saaks öelda, et halvasti..kuna läks tüdrukust lahku. Ja kui jutt läks selle peale, millega mina tegelen vms, siis oli..oi kuuule..mul on kiire vms. Hallloooo? Ja mingi whine'imine, miks paljud Hispaaniasse tahavad minna, halloooo????Okei, nüüd on kõik:)