Nädalavahetusel olin maal, üllatus üllatus. Meelise juures käib mingi ehitus, hommikust õhtuni mingi kopsimine. ühel hommikul sain magada kaua, teisel oli hommikul mingi lärm juba.
Käisime Rivo sünnipäeval, reedel vist. Selline vaikne, tema pere ja tüdruk ja veel kaks sõpra ja siis meie. Olin ehk natuke üleliigne aga samas väga seda tunnet ei tekkinud. Pärast tassisin oma purjakil mehe läbi pargi koju. Pesin hambad ja selle aja jooksul ta juba magas nagu ma olingi ennustanud. Aga noh, pole hullu, milleks siis ikka naised on kui meeste eest hoolitsemiseks. Ja vahepeal peab mees ka end lõdvaks laskma. Muidugi kahju, et ma nii tugev pole, et täitsa seljas oleks koju saanud tassida teda aga noh, enamvähem.
Ahjaa, neljapäeval kui musi ja Eints järgi tulid mulle, sain ma oma tähtkujupadja ja tähekujuline oli ta ka. Kui ütlesin, et armas ja nii hoolitsev, sai vastuseks, et odav oli. Naljakas. Hind pole oluline.
Keeleteaduste töö tulemuse sain ka teada, sain C õnneks, ei kukkunud läbi vähemalt. Hea. Soome-ugri eksami hinnet veel ei tea.
Laupäeval käisin kodus, sõin kodust toitu ja vahtisin Disney Channelit, kodus polnud netti millegipärast. Kudusin siis sokki ja õppisin midagi. Pühapäeva hommikul riisusin ja tegin sauna ka. Priidu ema tegi porgandipirukat, mille ma hiljem Meelise juurde viisin, sain vastu võid ja juustu linna kaasa, jei.
Nii.. siis esmaspäeval tulin linna, mõtlesin, et enam kirjandus- ja teatriteadust üle ei lase. Ei lasknudki. Huvitav oli isegi. Siis.. ostsin uue pluusi endale. Amm..mis siis veel. Vahepeal on saanud süüa teha ja..ma ei oskagi midagi muud kirjutada siia.
Olen sel nädalal kõikides loengutes käinud, tavaliselt olen selleks ajaks juba mingi 5 üle lasknud. Jei. Üritan tubli olla. Kultuuriloos vaatasime täna "Viimset reliikviat", kild film ikka.
"Kohe näha, et vanad sõbrad"
Silver on tööl, tuba minu päralt, saan netis passida jne, muidu segaks Silverit. Aga okei..peakski vist tuttu minema, Annil homme eksam, lubasin tema kah üles äratada.
Räägime Mannuga msnis meestest..igasuguseid on ikka sattunud meie teele, kes on lubanud ennast ära tappa, kes on tahtnud kassi üles puua ja muid veidrusi.. ja siis ma hakkasin mõtlema, et mulle hullult meeldivad suhte algused. Selline flirt ja ümbernurga jutt ja.. oi kui vahva. "Lähme kohvile?" ja siis räägid 5 tundi autos juttu jaa.. amm.. oeh. Nii nunnu igatahes. Oeh. Selles suhtes.. jhm, ja jõudsime arusaamale, et meile meeldivad klammerduvad mehed rohkem kui pohhuistid. Musi on klammerduv või noh, tahab koguaeg koos olla ja ma küsin talt ka tihti, et kas ma üle ei viska..et võib ju juhtuda.. aga tundub, et ta oleks nõus veel rohkem koos olema. Mmm..mõnus. Meeldib kui mind tahetakse. Ja täna ..kui kella vaadata, saab juba kaissu!!
teisipäev, 27. oktoober 2009
kolmapäev, 21. oktoober 2009
223/ let´s have a game with happy and sad music
Nädalavahetusel olin maal nagu tavaliselt. Mingi õhtu käisime Türil, Taavil oli autole käigukasti vaja. Kuna käisime õhtul, oli pime..aga mina tahtsin kududa, järelikult põles terve tee autos tuli, mis juhti, ehk siis Meelist, väga häiris. Aga mul oli missioon- kududa sokki.
Laupäeval jõudsin siis koju. Kus õppisin usinasti keeleteadusi ja kirjutasin ka soome-ugri slaide. Keeleteadustes oli esmaspäeval töö ja soome-ugris teisipäeval eksam. Mõlemad läksid mõnusasti perse. Vabandust väljenduse pärast. Merde.
Pühapäeval käisin ka valimas, lootuses, et meie vallas hakkavad asjad muutuma. Ma eksisin, kõige rohkem hääli saavad ikka vanad olijad ja neil on juba kindlad khm, persepugejad välja kujunenud. Minu hääl läks inimesele, kellele ma andsin selle hea meelega, kahjuks ta aga volikokku ei pääsenud. Siiski, mis sitasti, see uuesti, sellest vallavanemast tuleb küll lahti saada, kas ussi- või püssirohuga. Samad sõnad ka Savisaare pärast. Vabandan ette, kui olen poliitiliselt ebakorrektne, aga ta on ju jobu. Täielik..kuidas vanamutid temast läbi ei näe. No sellest ma saan aru, miks venelased teda armastavad aga kas vanemad inimesed kaotavadki vananedes mõistuse, kas see vastabki 100% tõele?? Nagu halvim muinasjutt ever told..
Esmaspäeval hakkas mul keeleteaduste tunnis telefon lõugama, otseses mõttes. Kuna aku oli vahepeal mul surnud olnud, siis muutis ta seadistusi, või olin ma ise hääle tagasi peale pannud..igatahes kõlas mingi laul :I wanna be where you are.. vms. Ilus mõte aga tere tali kui mark on ikka. Pealegi oli see võõras number, nii et ajas eriti närvi lausa. Olin kuri ja saatsin vastu sõnumi : Kes oled, mida tahad? Kuna see tundus liiga kuri, võtsin lause teise poole maha. Vastuseks sain: Photopoint. Võite oma digikale järgi tulla, kui olete Aveli Pärn." Ohoo, ja see ma ju olen, see on tõesti minu nimi! Järelikult ootab minu digikas mind, et ma ta koju viiks!!" Niimoodi ma mõtlesin kuni tunni lõpuni. Kuna mul tuju oli suhteliselt hea, läks ehk töö ka hästi. Loota ju võiks..Kartsin veel, et ei saa digikat kätte, kuna mul polnud paberit kaasas, mis mulle anti, et ma seda kätte saaks.. aga sellel kutil oli suva mis suva. Andis mulle digika ja ütles nägemist ( paar formaalsust ka aga nvm). Läks ikkagi garantii alla, jumal tänatud.
Enne kui digika kätte sain, trehvasin Silverit. Õigemini ta hiilis seljatagant ligi ja siis me läksime hiljem sööki šoppama. Kuna oleme säästlikud üliõpilased, ei šopanud me kaupsis vaid läksime Rimisse, kus ei olnud õige suurusega frikadelle.
Igatahes, tegime tarkasid ostusid, nagu võid ja piimad ja frikadellid ja friikartulid jnejne, no vajalikud asjad ju. Annile tegime ka šoppamisnimekirja, kahjuks täitis Silver sellest ise pool nii et Anni vist osadest asjadest pääses..Kuigi natu halb kui koormus ühe või kahe inimese peale jääb. Silveri peale kõige rohkem.
Õhtul keegi korralikku sööki teha ei viitsinud, minul oli vaja eksamiks õppida ja Silver siis tegi meile friikaid, mis ta ära kõrvetas, no kõhuhädadest peaksime priid olema vähemalt.
Teisipäeval oli siis soome-ugri vaheeksam, mis oli ..andke andeks- õudne! Loodan, et sain läbi vähemalt, kuna olen vaid kaks korda 14-st tunnist kohal käind oleks läbisaamine ilgelt armas.
Õhtul tegin makarone hakklihaga ja suppi. Supp oli hea aga mingi nali on- lusikad on kadunud. Komplektist, millest ma pooled kodust pihta panin, on pooled kadunud. Kolm väikest lusikat ja kolm suurt. Kõik väidavad, et ei tea midagi..ma ka ei tea midagi. Hm. Igastahes, lootus püsib siis sellel, et nad toovad kah kodust lusikaid, sest ma ei saa ju kodust kõiki nõusid ja asju ära tassida..
Täna, ehk siis kolmapäeval, ei viitsinud ma kooli minna. Ärkasin ühe aeg..sõin..istusin tuduriietes diivanil,vaatasin Simpsoneid, kudusin soki valmis, õppisin soome keelt ja eesti keelt..Siis millalgi roomasin pessu..tegin end ilusaks, lootuses õhtul klaabi hittida, sellest ei tulnud miskit välja. Kõik olid pidurid. No siis ma hakkasin jälle õppima.
Kirjutasin soome keele asjad arvutisse ja õppisin ortograafia raamatut pähe, kirjutasin keeleteaduste slaide vihikusse ja kudusin sokki, koristasin ka ennem..tolmuimejaga tõmbasin toad üle.
Homme..oeh,tegelikult siis täna, saab ju kojuuu! Musimusi juuurde, kaissu, kalli kalli jaaa! Nii hea.Okei, lapsik aga tõsi. Heahea, kuigi mulle meeldib linnas ka, on musi kaisus parim olla :)
PS: hetke lemmiklaul : Mt Eden Dubstep- Sierra Leone. Youtuubige ja kuulake.
Laupäeval jõudsin siis koju. Kus õppisin usinasti keeleteadusi ja kirjutasin ka soome-ugri slaide. Keeleteadustes oli esmaspäeval töö ja soome-ugris teisipäeval eksam. Mõlemad läksid mõnusasti perse. Vabandust väljenduse pärast. Merde.
Pühapäeval käisin ka valimas, lootuses, et meie vallas hakkavad asjad muutuma. Ma eksisin, kõige rohkem hääli saavad ikka vanad olijad ja neil on juba kindlad khm, persepugejad välja kujunenud. Minu hääl läks inimesele, kellele ma andsin selle hea meelega, kahjuks ta aga volikokku ei pääsenud. Siiski, mis sitasti, see uuesti, sellest vallavanemast tuleb küll lahti saada, kas ussi- või püssirohuga. Samad sõnad ka Savisaare pärast. Vabandan ette, kui olen poliitiliselt ebakorrektne, aga ta on ju jobu. Täielik..kuidas vanamutid temast läbi ei näe. No sellest ma saan aru, miks venelased teda armastavad aga kas vanemad inimesed kaotavadki vananedes mõistuse, kas see vastabki 100% tõele?? Nagu halvim muinasjutt ever told..
Esmaspäeval hakkas mul keeleteaduste tunnis telefon lõugama, otseses mõttes. Kuna aku oli vahepeal mul surnud olnud, siis muutis ta seadistusi, või olin ma ise hääle tagasi peale pannud..igatahes kõlas mingi laul :I wanna be where you are.. vms. Ilus mõte aga tere tali kui mark on ikka. Pealegi oli see võõras number, nii et ajas eriti närvi lausa. Olin kuri ja saatsin vastu sõnumi : Kes oled, mida tahad? Kuna see tundus liiga kuri, võtsin lause teise poole maha. Vastuseks sain: Photopoint. Võite oma digikale järgi tulla, kui olete Aveli Pärn." Ohoo, ja see ma ju olen, see on tõesti minu nimi! Järelikult ootab minu digikas mind, et ma ta koju viiks!!" Niimoodi ma mõtlesin kuni tunni lõpuni. Kuna mul tuju oli suhteliselt hea, läks ehk töö ka hästi. Loota ju võiks..Kartsin veel, et ei saa digikat kätte, kuna mul polnud paberit kaasas, mis mulle anti, et ma seda kätte saaks.. aga sellel kutil oli suva mis suva. Andis mulle digika ja ütles nägemist ( paar formaalsust ka aga nvm). Läks ikkagi garantii alla, jumal tänatud.
Enne kui digika kätte sain, trehvasin Silverit. Õigemini ta hiilis seljatagant ligi ja siis me läksime hiljem sööki šoppama. Kuna oleme säästlikud üliõpilased, ei šopanud me kaupsis vaid läksime Rimisse, kus ei olnud õige suurusega frikadelle.
Igatahes, tegime tarkasid ostusid, nagu võid ja piimad ja frikadellid ja friikartulid jnejne, no vajalikud asjad ju. Annile tegime ka šoppamisnimekirja, kahjuks täitis Silver sellest ise pool nii et Anni vist osadest asjadest pääses..Kuigi natu halb kui koormus ühe või kahe inimese peale jääb. Silveri peale kõige rohkem.
Õhtul keegi korralikku sööki teha ei viitsinud, minul oli vaja eksamiks õppida ja Silver siis tegi meile friikaid, mis ta ära kõrvetas, no kõhuhädadest peaksime priid olema vähemalt.
Teisipäeval oli siis soome-ugri vaheeksam, mis oli ..andke andeks- õudne! Loodan, et sain läbi vähemalt, kuna olen vaid kaks korda 14-st tunnist kohal käind oleks läbisaamine ilgelt armas.
Õhtul tegin makarone hakklihaga ja suppi. Supp oli hea aga mingi nali on- lusikad on kadunud. Komplektist, millest ma pooled kodust pihta panin, on pooled kadunud. Kolm väikest lusikat ja kolm suurt. Kõik väidavad, et ei tea midagi..ma ka ei tea midagi. Hm. Igastahes, lootus püsib siis sellel, et nad toovad kah kodust lusikaid, sest ma ei saa ju kodust kõiki nõusid ja asju ära tassida..
Täna, ehk siis kolmapäeval, ei viitsinud ma kooli minna. Ärkasin ühe aeg..sõin..istusin tuduriietes diivanil,vaatasin Simpsoneid, kudusin soki valmis, õppisin soome keelt ja eesti keelt..Siis millalgi roomasin pessu..tegin end ilusaks, lootuses õhtul klaabi hittida, sellest ei tulnud miskit välja. Kõik olid pidurid. No siis ma hakkasin jälle õppima.
Kirjutasin soome keele asjad arvutisse ja õppisin ortograafia raamatut pähe, kirjutasin keeleteaduste slaide vihikusse ja kudusin sokki, koristasin ka ennem..tolmuimejaga tõmbasin toad üle.
Homme..oeh,tegelikult siis täna, saab ju kojuuu! Musimusi juuurde, kaissu, kalli kalli jaaa! Nii hea.Okei, lapsik aga tõsi. Heahea, kuigi mulle meeldib linnas ka, on musi kaisus parim olla :)
PS: hetke lemmiklaul : Mt Eden Dubstep- Sierra Leone. Youtuubige ja kuulake.
teisipäev, 13. oktoober 2009
222/ teisipäev ja kolmapäev
Nii. Ma istun praegu Ülikooli peahoones ja ootan soome keele loengu algust. Enne hängisin kaks tundi linna peal, sest võtsin Annit kuulda ja lippasin linna viimasel hetkel. No see lõppes nii, et auditoorium oli rahvast täis ja ma ei viitsinud ennast sinna pressida. Siis ma kolasin natuke ringi, toppisin oma nina igasse käsitööpoodi ja küsisin, mis kriteeriumite alusel ja mis kogustes ja mis hinna eest nad kaupa sisse ostavad. Ühes poes antakse igale inimesele võimalus tuua oma käsitööd, teises olid kindlad tarnijad. Nojaa, eks ma siis pean selle mütsi- ja sokiäri jälle ette võtma, saaks raha teenida. Need summad, mille eest nad ju poodides müüvad, on kolossaalsed, ma arvan, et nad maksavad tegijatele ka normaalselt. Samas, see, kes toob saab pakkuda omapoolse hinna.. aga kuidas sa tead, kui palju ostja nõus on pakkuma. See, kes sisse ostab, ma mõtlen. Pakun mingi naeruväärse hinna aga tegelikult võiks saada kolm korda rohkem, see oleks ka ju naeruväärne. Siis ma istusin veidike aega lugemistoas, kus oli väga kuri mutt ja nõme koht üldse.. enam sinna ei lähe.
Okei, vahepeal oli paus. Nüüd on juba kolmapäev, ei saanud eile soome keele tunnis ära lõpetada seda sissekannet.
Igatahes, soome keele töö sain arvestatud. Seegi hea, kui oleks see ka F olnud, ma ei tea, ma oleks ikka väga vales kohas sel juhul ja peaksin minema kutsekasse ja õppima noh..müüjaks.
Soome keel on kohati nii keeruline, et tüdruk, kes mu ees istus, minestas ära. Võib-olla töö hinde pärast aga minu arvates ei ole ta soome keeles loll. Nii et.. ajame selle õhupuuduse kaela. Kui õhupuudusest rääkida, siis siin auditooriumis ei ole õhku. Hingame lihtsalt seda õhku ja süsihappegaasi, mis siin ringleb. Mõnusalt "lõhnab" nagu poiste duširuumis keska ajal.
Nii. Täna (kolmapäeval) pole nagu midagi erilist olnudki. Hommikul ma ei viitsinud maailmakirjandusse minna ja tulin kaheks loengusse.( Enne seda tegelesin iluprotseduuridega- duši alla ja siis kreemitama, kulmud ja värgid särgid, juustesirgestamine ja nii edasi. )Kaheksani peaks täna olema aga kmon, ei viitsi. Lähen koju ja loodan, et silver teeb mulle süüa nagu ta lubas. Armas temast, kui ta tõesti mulle süüa teeb. Muidugi ma olen ju talle ka teinud.
Homme saab jälle maale. Koolinädalad lähevad ikka nii kiiresti.
Mainisin eile Meelisele, et kursaõed tahavad võib-olla neljapäeval teha kordamisõhtu keeleteadusteks, mis võttis ta ikka väga mossitama. No eks näis, mis siis saab. Vast saan ka ise need asjad enamvähem selgeks aga siiski, kambas on parem. Kinnistub kuidagi paremini.
Kurat, kael jääb siin valusaks. Usk on valus ( olen usundiloo loengus.)
Lisan siia juurde ka mõned pildid Anni sünnipäevast.
Igatsen oma väikest suslikut.
221/ tegemistest
Nii. Neljapäeval läksin koju, nagu tavaliselt. Tähendab, mitte küll enda koju aga peaaegu. Peaaegu nagu kodu...
Ja siis olin seal ka reede. Hea on nii.. hea kui on, kui saad kõndida paar sammu ja kedagi head ja armsat kallistada. Hea on, kui on kellegagi lolle fraase vahetada, viib kõik halvad mõtted peast ära.
Laupäeval läksin koju, tegin vahvleid ja lõikusin porgandeid, sii käisin poes rummi järgi ( nädal aega olen nüüd näljas aga pole hullu) ja lippasin Anni juurde. Anni sai nüüd maasikaealiseks ja see juba on midagi. Mina olen alles pisi pisi aga mis ta üksi seal Maasikas ikka teeb. Muig. Küll ta meid järgi ootab.
Pidu oli tore, kuigi ma vajusin suht ruttu ära, uputasin oma telefoni kraanikaussi ja pidin hommikul purjus Annit äratama, sest meil oli kepikõnniüritus.
See läks ka korda, rahvas oli rahul ja ilm pidas. Külm oli aga ei sadanud. Sai süüa ja juua ja inimestel oli põhjus kokku tulla. Jälle. Ja nii teinekordki. Kell on nüüd palju, pean tuttu minema.
Tahaks hoopis kaissu.. nagu musi ennem messis: Kus sa oled?? Sa pead siin minu kõrval olema!
Head ööd.
Ja siis olin seal ka reede. Hea on nii.. hea kui on, kui saad kõndida paar sammu ja kedagi head ja armsat kallistada. Hea on, kui on kellegagi lolle fraase vahetada, viib kõik halvad mõtted peast ära.
Laupäeval läksin koju, tegin vahvleid ja lõikusin porgandeid, sii käisin poes rummi järgi ( nädal aega olen nüüd näljas aga pole hullu) ja lippasin Anni juurde. Anni sai nüüd maasikaealiseks ja see juba on midagi. Mina olen alles pisi pisi aga mis ta üksi seal Maasikas ikka teeb. Muig. Küll ta meid järgi ootab.
Pidu oli tore, kuigi ma vajusin suht ruttu ära, uputasin oma telefoni kraanikaussi ja pidin hommikul purjus Annit äratama, sest meil oli kepikõnniüritus.
See läks ka korda, rahvas oli rahul ja ilm pidas. Külm oli aga ei sadanud. Sai süüa ja juua ja inimestel oli põhjus kokku tulla. Jälle. Ja nii teinekordki. Kell on nüüd palju, pean tuttu minema.
Tahaks hoopis kaissu.. nagu musi ennem messis: Kus sa oled?? Sa pead siin minu kõrval olema!
Head ööd.
reede, 9. oktoober 2009
220/ jeah..
Ma armastan sinus seda, et me saame üksteist norida...Ma armastan seda, kuidas sa mind kaissu võtad ja siis mulle selja keerad ja ütled : "kaissu!" ..ja siis pean mina sinu kaissu võtma. Sest sa oled lõvi ja lõvi sõna maksab. Mind ajab naerma see, kuidas me võime kommenteerida koos naisi, et kes on ilus ja kes mitte.. aga kui ma ütlen mingi kuti kohta kobe, on kohe :"mismõttes?!"..Ja see on nii naljakas:) Ja pärast klubiskäiku ma räägin sulle, kuidas ma kõik mehed ära sebisin ja kuidas kõik mind tahtsid, ja sa hõõrud mulle seda tükk aega nina alla. Sa oled nii armsalt armukade, sest sa tahad mind ainult endale hoida.. ja see meeldib mulle. Sa tuled mulle järgi täpselt siis, kui mul tunnid lõppevad, et ma saaksin sinu juurde maale, et ma saaksin sind mitu päeva oma kaisus hoida, sest nii on hea... Meil on koos tore, kaspole..:) Ja järgi sa tuled mulle sellepärast, et sa ei suuda minuta kauem olla, nii ongi.
Okei, aitab jutust, tuli lihtsalt selline moment peale, sest ma lihtsalt istun siin ja vaatan Sind.
Okei, aitab jutust, tuli lihtsalt selline moment peale, sest ma lihtsalt istun siin ja vaatan Sind.
teisipäev, 6. oktoober 2009
219/
Juhuu, minu telefoniarve maksti ära ja üür kanti ka täna..Nii et ma maksin üüri ja kommunaalid ka ära. Ja nüüd ma hakkan vaatama, kuidas ma siis ülejäänud kuu üle elan. Kuus on palju päevi..
Kell on pool neli..vaatan veel paar minutit Simpsoneid ja siis lähen soome keele tööd tegema, loodan, et see läheb paremini kui eesti keele töö hommikul läks.
Musi, igatsen..:)
Kell on pool neli..vaatan veel paar minutit Simpsoneid ja siis lähen soome keele tööd tegema, loodan, et see läheb paremini kui eesti keele töö hommikul läks.
Musi, igatsen..:)
218/ armastusväärne
Armastusväärne inimene.
` nough said.
armas oled.
Bla bla ja suhkrumannavahune möga, millal ma selliseks ninnunännerdiseks hakkasin. Jälle.
Üldiselt ma vist ei olegi ninnunännerdis eriti.. olen vist muutunud veidike iseseisvamaks, või siis kõvasti. Okei, see ei lähe siia arvesse, et ma ei sõida ükski nädal bussiga, sest mul on ju nii palju asju ja ma olen liiga armas, et bussiga sõita. See ei lähe ka arvesse, et ma tööl ei käi. On ka teistmoodi iseseisvusi. Ja see on minu jaoks suur asi, et mul on pleiss linnas, kuhu crashida. Ka mu emotuurid sellega seoses on möödunud. Vähemalt nii kauaks, kuni ma küttearve kätte saan, tänasest pani küte järgi ja ma istun köögis täitsa pluusi väel ja ma ei värise!
Kell on pool 1 ja ma lõpetasin natuke aega tagasi soome keele konspekti tegemise. Mis ei tähenda muidugi seda, et mul kõik selge oleks ...oh ei.Mul on lihtsalt 30 lehekülge konspekti. Haige, lihtsalt haige. Mul on veel eesti keel ka õppida aga selle konspekti ma tegin mingi päev valmis. Kuid kui aus olla, valitseb minu õppetöös või selle puudumises siiski täielik süsteemitus. Pooli aineid ma pole viitsinud väisatagi, veel vähem siis õppida. Näiteks nagu sissejuhatus soome ugri keelte ja eesti keele uurimisse. Ups aga puruigav, samamoodi on täiesti surmavalt igav maailmakirjandus aga raisk on kohustuslik. Loen kindlasti Kerli kirjutatud konspekti järgmiseks korraks läbi, ehk siis neljapäevaks. Ja soomeugri jama õpin ka, skaudi ausõna. ( kas seda tohivad ainult skaudid öelda..?)
Nii. See seosetu jutt siis selleks ja nüüd natukene minu nädalavahetusest ka.
Nagu teada, algab minu nädalavahetus juba neljapäeviti, mis on ülimalt meeldiv.Meeldiv on ka see, et mul on selline suurepärane meheraasuke, kes mulle punktipealt ukse taha järgi tuleb, kui ma vaid ütlen. Loomulikult ei ole asi minu suurepärastes moosimisoskustes vaid selles, et ma olen nii igatsusväärne inimene ja ta lihtsalt ei saa minuta üldse olla. Ta ise noogutas selle jutu peale, ausalt, ta ei oska valetada!
Neljapäeval oli ka Tormas Huvikodade ruumide avamine, mis muudkui lükkus ja lükkus. Oma suurepäraselt kokkukomponeeritud tunniplaani tõttu õnnestus mul sinna kohale jõuda, küll väikese hilinemisega aga siiski. Meelis oli küll natukene pettunud, et ma kohe mingile üritusele lippama pean aga sisse ta ei olnud ka nõus tulema, vaid läks koju ja tuli mulle hiljem järgi. Avamise kohta siis nii palju, et sellises pidulikus valguses tundus ta täitsa vahva ja kogu seda tegutsemist väärt. Nüüd muidugi pole saanud nii palju kätt külge lüüa kui tahaks, sest ka kool nõuab oma aja, aga mingi panus on seal kindlasti ka minu poolt. Kui ma kohale jõudsin, kiideti siis mind ka, mis oli iseenesest väga tore. Šampaklaas pihku ja noh.. nii mitu korda järjest. Ja muidugi väikseid võileivakesi ka- vürtsikilu ja vutimunaga. No kõht sai nii šampat ja muud head kraami täis, et mõnus oli kohe. Olingi pool päeva näljas ka olnud.
Tegin Meelisele väikese mälestusasja ka, selle puupõletiga tegin väikese puuplaadikese peale Aveli + Meelis, aint that cute or what? Tema nimi tuli suurem, põhjenduseks ütlesin, et tema on tähtsam, tegelikult hakkas vist käsi värisema. Nurka tegin tähe, mitte südame..sest süda noh, on armastus. Ja me ei ole ..olnud rääkinud sellistest asjadest. Ja siis teise nurka tegin KALLIS. Sest ta on kallis ja hea, hoiab mind ja ninnutab nännutab. Me mõnitame ka suht üksteist, ema vaatab tal imelikult ja vend tal ütleb, et meiega on raske. Anneli itsitab ka, kui ma Meelist paika üritan panna ja üldse on nalja kui palju. Loomulikult me ei mõtle igasuguseid lolle asju tõsiselt.. häid asju küll. Mulle meeldivad head asjad, sest mulle meeldib olla õnnelik. Head asjad teevad mind õnnelikuks. Paar viimast lauset on nagu kolmeaastase kirjutatud aga mind üldse ei huvita ka.
Nii.. reedel pidin koju minema aga noh, läks teisiti. Eini oli Meelisega neljapäeval rääkinud reedel Tallinnasse minekust. Ja Meelis nii muuseas mainis, et ma ka olen tema juures, et ma tulen ka kaasa. Noh, ta ei suuda üldse must vist eemal olla. Ja põhimõtteliselt oligi nii, et läksin nendega Tallinnasse kaasa mööda autopoode ja asju lippama. Noh, ma siis istusin autos. Mingil kellaajal läksime Anneli juurde, kes pidi ka meiega maale tulema. Meie kõhud olid tühjad nagu soomlase rahakott, pärast eesti bordellide külastamist. ( no võrrelge meie hindu muu maailmaga!) Anneli, va armas piiga, oli teinud meile võisaiu ja kohvi ja marineeritud kurke oli ja vahukomme ja veel mingeid küpsiseid. Oh, me õgisime, mis õgida andis,sest noh, kõht oli tühi ja nälg ei anna häbeneda. Hessi me ei pidanudki minema, kuigi me Meelisega olime sellest pool Tallinnas oleku aega unistanud, sest hommikune toitumine jäi kesiseks. Igatahes.. mingi õhtupoole saime kodumaile tagasi aga koju ma minna ei viitsinud. Meelis ei lubanud ka. Hehee..
Laupäeval.. Ma vist käisin kodus isegi. Ahjaa, käisin jaa. Ma isegi kütsin sauna. Tähendab emme küttis tegelikult. Selline varajane saun oli, sest noh..äkki tuleb õhtul kuskile minna? Õige!
Meelis ja Taavi ja Eini läksid Viljandisse mingit autot ostma, Daihatsu Applause, kui ma ei eksi, et sealt siis 1.6-st mootorit saada jääraja Daihatsule. No, tingisid seal mingite juutidega ja kuulasid muinasjutte, kui super see auto ikka on.
Meelis helistas mulle siis, kui ta selle valge iludusega Jõgeval oli, et ta võtab mu peale.. No I rest my case, ma olen üliigatsusväärne ikka. See selleks. . siis ma jäin veel koju. Saunatama jne.
Millalgi hiljem tuli Meelis mulle ikka järgi ja nägin tema uue auto ka ära. Nagu mingi takso ja limusiini hübriid. Naljakas.
Mingi natuke aega sain õppida Meelise juures aga siis neil tuli napakas plaan mäkketõusu vaatama minna Kikivere karjääri, oli vist. Tartu ligidusse jääb. Ma ei viitsinud alguses üldse minna, mõtlesin et õpin kenasti ja lähen normaalsel ajal tuttu. Aga mulle öeldi, et kui ma vabatahtlikult ei lähe, keeratakse mind lihtsalt vaiba sisse ja visatakse pagasnikusse. Konks siis selles, et see oli öine mäkketõus. Lõppes mingi südaöö kandis ja ilutulestik ja värki oli kaa. Üritus muidu oli tore. ( Jaa, sellest võite järeldada, et ma läksin vabatahtlikult). Lõpupoole hakkas ainult vihma sadama, mis võttis isegi läbi lumelauajope, ikka sitaks külm hakkas. Lõpus me Meelisega istusime autos ja ootasime ilutulestikku seal.. ilus oli. Osad raketid nagu lendasid täpselt meie kohale.. Kui see läbi, põrutasime Tartusse Mäkki. Ohjah, mul tekivad lausa süümekad, saan tasuta sõita ja tasuta süüa. Aga keegi ei käsi mind ju kaasa võtta. Onju?
Millalgi enne nelja saime voodisse ja suht minuti pealt magasime kah kohe, võtsin Meelise kaissu ja noh..kuna me magasime juba autos ( arvatavasti Meelis ka roolis, väitis küll, et poolt sõitu ei mäletanud), kustusime me silmapilgselt.
Pühapäev... mingi õhtuni lebotasin ma julgelt. Millalgi tuli Dagmar reforminänni jagama. Siis tegime piipu, Rivo oli ka ..ja vaatasime Family Guyd, Simpsoneid ..mingeid eriti absurdseid osi. Siis millalgi läksin koju ja olin veidike seal. Siis ütlesin, et ma lähen pool 9 ära ( linna siis..), mida tegelikult ei olnud..vaid läksin Meelise juurde. Aaahhh..ma pean õppima temata ka olema. Einoh..ei oska, selline harjumus. Pühapäeval pea valutas jubedasti sellest laupäevasest vihmast.
Nii. Esmaspäeva hommikul läks Meelis emaga koos tööle.. Ta ärkas mingi enne kaheksat juba..tuli kümne aeg korraks, mind äratama. Julmal viisil, hüppas voodisse ja raputas. Naljakas... ja siis natukese aja pärast lippas ta uuesti minema..postiringi. Tulin ka siis voodist välja ja mõtlesin, et miks nii vaikne on..muusikat polnud, telekas ei mänginud, köögis raadio kah ei mänginud. Anneli oli seal, jõi kohvi ja tegi võisaia.Imelik..nii vaikne. Aga noh, voolu polnud. Ja päris pikalt polnud. Me siis sõime ja jõime Anneliga tükk aega. Rääkisime igasugustest asjadest. Lastest ja korteritest. Muig, mis mul pähe tuli. Meie nimed temaga on suht sarnased..Anneli ja Aveli ja tema kutt on ka Meelis. Oh, naljakas natukene ju. Aeg-ajalt piilusin kella, et kas nad töölt ikka jõuavad õigeks ajaks tagasi. Aga Meelis hoolitses selle eest omamodi. Piitsutas ema takka, et kella kaheks tuleb tagasi olla.. tal oli meeles, et kella kolmeks peaks ma linnas olema, et neljasesse loengusse jõuda. Vot, selline on armas mees..
Ja nad olid isegi varem tagasi, Meelis oli väidetavalt kõikidest teeaukudest tuimalt ja kiirelt üle sõitnud. Jõudsime veel piipu teha ja siis sõitma hakata. Ja vot, ta viis mind isegi Näituse tänavale, sest vihma sadas ja ma tegin kurba nägu. Aga üles leidis, kui oled ikka pidevalt haige, siis tead kus tänavatel mingid arstid on. Selle järgi ta selle tänava üles leidiski. Kasulik natuke, kui mööda arste pead käima, õpid linna tundma. Nii..
Loengus tehti tunnikontroll ja õigevastus oli: suhteline. Jah,tubli, istu, viis pluss.
Siis kõndisin kodupoole. Trehvasin sebra juures Silverit ja kõmpisime Salme tänavale.Siis sõitis Jako must peaaegu mööda, arvas, et ma ignosin tema smsse ennem aga pole kreda lihtsalt. Siis tuli ta külla, pakkusin kohvi ja lohutasin, et mingi tsikk teda ahistab. No minu lohutamine on selline mõnitamisemaiguline millegipärast.. aga see selleks. Kui ta ära läks, unustas ta oma kaustiku siia.
Mul on hea meel, et me hästi läbi saame. Läks kuidas läks, me oleme mõlemad täiskasvanud inimesed ja peaksime omavahel läbi saama. Okei..kell on üle ühe, peaksin nüüd eesti keele käsile võtma.
Igatsen oma musii, varsti näeb. Ta enne juba ütles, et neljapäeval ja kuidas lõvi ütleb, nii ka on.
( pigem väike armas kiisupoeg)
` nough said.
armas oled.
Bla bla ja suhkrumannavahune möga, millal ma selliseks ninnunännerdiseks hakkasin. Jälle.
Üldiselt ma vist ei olegi ninnunännerdis eriti.. olen vist muutunud veidike iseseisvamaks, või siis kõvasti. Okei, see ei lähe siia arvesse, et ma ei sõida ükski nädal bussiga, sest mul on ju nii palju asju ja ma olen liiga armas, et bussiga sõita. See ei lähe ka arvesse, et ma tööl ei käi. On ka teistmoodi iseseisvusi. Ja see on minu jaoks suur asi, et mul on pleiss linnas, kuhu crashida. Ka mu emotuurid sellega seoses on möödunud. Vähemalt nii kauaks, kuni ma küttearve kätte saan, tänasest pani küte järgi ja ma istun köögis täitsa pluusi väel ja ma ei värise!
Kell on pool 1 ja ma lõpetasin natuke aega tagasi soome keele konspekti tegemise. Mis ei tähenda muidugi seda, et mul kõik selge oleks ...oh ei.Mul on lihtsalt 30 lehekülge konspekti. Haige, lihtsalt haige. Mul on veel eesti keel ka õppida aga selle konspekti ma tegin mingi päev valmis. Kuid kui aus olla, valitseb minu õppetöös või selle puudumises siiski täielik süsteemitus. Pooli aineid ma pole viitsinud väisatagi, veel vähem siis õppida. Näiteks nagu sissejuhatus soome ugri keelte ja eesti keele uurimisse. Ups aga puruigav, samamoodi on täiesti surmavalt igav maailmakirjandus aga raisk on kohustuslik. Loen kindlasti Kerli kirjutatud konspekti järgmiseks korraks läbi, ehk siis neljapäevaks. Ja soomeugri jama õpin ka, skaudi ausõna. ( kas seda tohivad ainult skaudid öelda..?)
Nii. See seosetu jutt siis selleks ja nüüd natukene minu nädalavahetusest ka.
Nagu teada, algab minu nädalavahetus juba neljapäeviti, mis on ülimalt meeldiv.Meeldiv on ka see, et mul on selline suurepärane meheraasuke, kes mulle punktipealt ukse taha järgi tuleb, kui ma vaid ütlen. Loomulikult ei ole asi minu suurepärastes moosimisoskustes vaid selles, et ma olen nii igatsusväärne inimene ja ta lihtsalt ei saa minuta üldse olla. Ta ise noogutas selle jutu peale, ausalt, ta ei oska valetada!
Neljapäeval oli ka Tormas Huvikodade ruumide avamine, mis muudkui lükkus ja lükkus. Oma suurepäraselt kokkukomponeeritud tunniplaani tõttu õnnestus mul sinna kohale jõuda, küll väikese hilinemisega aga siiski. Meelis oli küll natukene pettunud, et ma kohe mingile üritusele lippama pean aga sisse ta ei olnud ka nõus tulema, vaid läks koju ja tuli mulle hiljem järgi. Avamise kohta siis nii palju, et sellises pidulikus valguses tundus ta täitsa vahva ja kogu seda tegutsemist väärt. Nüüd muidugi pole saanud nii palju kätt külge lüüa kui tahaks, sest ka kool nõuab oma aja, aga mingi panus on seal kindlasti ka minu poolt. Kui ma kohale jõudsin, kiideti siis mind ka, mis oli iseenesest väga tore. Šampaklaas pihku ja noh.. nii mitu korda järjest. Ja muidugi väikseid võileivakesi ka- vürtsikilu ja vutimunaga. No kõht sai nii šampat ja muud head kraami täis, et mõnus oli kohe. Olingi pool päeva näljas ka olnud.
Tegin Meelisele väikese mälestusasja ka, selle puupõletiga tegin väikese puuplaadikese peale Aveli + Meelis, aint that cute or what? Tema nimi tuli suurem, põhjenduseks ütlesin, et tema on tähtsam, tegelikult hakkas vist käsi värisema. Nurka tegin tähe, mitte südame..sest süda noh, on armastus. Ja me ei ole ..olnud rääkinud sellistest asjadest. Ja siis teise nurka tegin KALLIS. Sest ta on kallis ja hea, hoiab mind ja ninnutab nännutab. Me mõnitame ka suht üksteist, ema vaatab tal imelikult ja vend tal ütleb, et meiega on raske. Anneli itsitab ka, kui ma Meelist paika üritan panna ja üldse on nalja kui palju. Loomulikult me ei mõtle igasuguseid lolle asju tõsiselt.. häid asju küll. Mulle meeldivad head asjad, sest mulle meeldib olla õnnelik. Head asjad teevad mind õnnelikuks. Paar viimast lauset on nagu kolmeaastase kirjutatud aga mind üldse ei huvita ka.
Nii.. reedel pidin koju minema aga noh, läks teisiti. Eini oli Meelisega neljapäeval rääkinud reedel Tallinnasse minekust. Ja Meelis nii muuseas mainis, et ma ka olen tema juures, et ma tulen ka kaasa. Noh, ta ei suuda üldse must vist eemal olla. Ja põhimõtteliselt oligi nii, et läksin nendega Tallinnasse kaasa mööda autopoode ja asju lippama. Noh, ma siis istusin autos. Mingil kellaajal läksime Anneli juurde, kes pidi ka meiega maale tulema. Meie kõhud olid tühjad nagu soomlase rahakott, pärast eesti bordellide külastamist. ( no võrrelge meie hindu muu maailmaga!) Anneli, va armas piiga, oli teinud meile võisaiu ja kohvi ja marineeritud kurke oli ja vahukomme ja veel mingeid küpsiseid. Oh, me õgisime, mis õgida andis,sest noh, kõht oli tühi ja nälg ei anna häbeneda. Hessi me ei pidanudki minema, kuigi me Meelisega olime sellest pool Tallinnas oleku aega unistanud, sest hommikune toitumine jäi kesiseks. Igatahes.. mingi õhtupoole saime kodumaile tagasi aga koju ma minna ei viitsinud. Meelis ei lubanud ka. Hehee..
Laupäeval.. Ma vist käisin kodus isegi. Ahjaa, käisin jaa. Ma isegi kütsin sauna. Tähendab emme küttis tegelikult. Selline varajane saun oli, sest noh..äkki tuleb õhtul kuskile minna? Õige!
Meelis ja Taavi ja Eini läksid Viljandisse mingit autot ostma, Daihatsu Applause, kui ma ei eksi, et sealt siis 1.6-st mootorit saada jääraja Daihatsule. No, tingisid seal mingite juutidega ja kuulasid muinasjutte, kui super see auto ikka on.
Meelis helistas mulle siis, kui ta selle valge iludusega Jõgeval oli, et ta võtab mu peale.. No I rest my case, ma olen üliigatsusväärne ikka. See selleks. . siis ma jäin veel koju. Saunatama jne.
Millalgi hiljem tuli Meelis mulle ikka järgi ja nägin tema uue auto ka ära. Nagu mingi takso ja limusiini hübriid. Naljakas.
Mingi natuke aega sain õppida Meelise juures aga siis neil tuli napakas plaan mäkketõusu vaatama minna Kikivere karjääri, oli vist. Tartu ligidusse jääb. Ma ei viitsinud alguses üldse minna, mõtlesin et õpin kenasti ja lähen normaalsel ajal tuttu. Aga mulle öeldi, et kui ma vabatahtlikult ei lähe, keeratakse mind lihtsalt vaiba sisse ja visatakse pagasnikusse. Konks siis selles, et see oli öine mäkketõus. Lõppes mingi südaöö kandis ja ilutulestik ja värki oli kaa. Üritus muidu oli tore. ( Jaa, sellest võite järeldada, et ma läksin vabatahtlikult). Lõpupoole hakkas ainult vihma sadama, mis võttis isegi läbi lumelauajope, ikka sitaks külm hakkas. Lõpus me Meelisega istusime autos ja ootasime ilutulestikku seal.. ilus oli. Osad raketid nagu lendasid täpselt meie kohale.. Kui see läbi, põrutasime Tartusse Mäkki. Ohjah, mul tekivad lausa süümekad, saan tasuta sõita ja tasuta süüa. Aga keegi ei käsi mind ju kaasa võtta. Onju?
Millalgi enne nelja saime voodisse ja suht minuti pealt magasime kah kohe, võtsin Meelise kaissu ja noh..kuna me magasime juba autos ( arvatavasti Meelis ka roolis, väitis küll, et poolt sõitu ei mäletanud), kustusime me silmapilgselt.
Pühapäev... mingi õhtuni lebotasin ma julgelt. Millalgi tuli Dagmar reforminänni jagama. Siis tegime piipu, Rivo oli ka ..ja vaatasime Family Guyd, Simpsoneid ..mingeid eriti absurdseid osi. Siis millalgi läksin koju ja olin veidike seal. Siis ütlesin, et ma lähen pool 9 ära ( linna siis..), mida tegelikult ei olnud..vaid läksin Meelise juurde. Aaahhh..ma pean õppima temata ka olema. Einoh..ei oska, selline harjumus. Pühapäeval pea valutas jubedasti sellest laupäevasest vihmast.
Nii. Esmaspäeva hommikul läks Meelis emaga koos tööle.. Ta ärkas mingi enne kaheksat juba..tuli kümne aeg korraks, mind äratama. Julmal viisil, hüppas voodisse ja raputas. Naljakas... ja siis natukese aja pärast lippas ta uuesti minema..postiringi. Tulin ka siis voodist välja ja mõtlesin, et miks nii vaikne on..muusikat polnud, telekas ei mänginud, köögis raadio kah ei mänginud. Anneli oli seal, jõi kohvi ja tegi võisaia.Imelik..nii vaikne. Aga noh, voolu polnud. Ja päris pikalt polnud. Me siis sõime ja jõime Anneliga tükk aega. Rääkisime igasugustest asjadest. Lastest ja korteritest. Muig, mis mul pähe tuli. Meie nimed temaga on suht sarnased..Anneli ja Aveli ja tema kutt on ka Meelis. Oh, naljakas natukene ju. Aeg-ajalt piilusin kella, et kas nad töölt ikka jõuavad õigeks ajaks tagasi. Aga Meelis hoolitses selle eest omamodi. Piitsutas ema takka, et kella kaheks tuleb tagasi olla.. tal oli meeles, et kella kolmeks peaks ma linnas olema, et neljasesse loengusse jõuda. Vot, selline on armas mees..
Ja nad olid isegi varem tagasi, Meelis oli väidetavalt kõikidest teeaukudest tuimalt ja kiirelt üle sõitnud. Jõudsime veel piipu teha ja siis sõitma hakata. Ja vot, ta viis mind isegi Näituse tänavale, sest vihma sadas ja ma tegin kurba nägu. Aga üles leidis, kui oled ikka pidevalt haige, siis tead kus tänavatel mingid arstid on. Selle järgi ta selle tänava üles leidiski. Kasulik natuke, kui mööda arste pead käima, õpid linna tundma. Nii..
Loengus tehti tunnikontroll ja õigevastus oli: suhteline. Jah,tubli, istu, viis pluss.
Siis kõndisin kodupoole. Trehvasin sebra juures Silverit ja kõmpisime Salme tänavale.Siis sõitis Jako must peaaegu mööda, arvas, et ma ignosin tema smsse ennem aga pole kreda lihtsalt. Siis tuli ta külla, pakkusin kohvi ja lohutasin, et mingi tsikk teda ahistab. No minu lohutamine on selline mõnitamisemaiguline millegipärast.. aga see selleks. Kui ta ära läks, unustas ta oma kaustiku siia.
Mul on hea meel, et me hästi läbi saame. Läks kuidas läks, me oleme mõlemad täiskasvanud inimesed ja peaksime omavahel läbi saama. Okei..kell on üle ühe, peaksin nüüd eesti keele käsile võtma.
Igatsen oma musii, varsti näeb. Ta enne juba ütles, et neljapäeval ja kuidas lõvi ütleb, nii ka on.
( pigem väike armas kiisupoeg)
pühapäev, 4. oktoober 2009
217/ süütu, kuni tegu on tehtud
Ma tean, et selle postituse nimi on loogiline, loomulikult sa oled enne teo tegemist süütu. Olenemata sellest, mis teost jutt käib. Nii et seda lauset saab kasutada mitmes kontekstis. See selleks, jällegi niiöelda siseringinali, millest keegi ei peagi aru saama.
Tellimine:
Postitused (Atom)