37 ( tegelikult on jah 37.)

Iga päevaga sind üha rohkem armastan. Jumalik olevus oled, kallis <3

35 / kolm on kohtuseadus

No kas täna laseb mul midagi siia kirjutada ja kenasti ära salvestada, tore oleks üldiselt nagu. Või siiski ei lase, kuramus, närvi ajab. Oh, midagi lasi...No kui see postitus üles jõuab, siis on salvestatud, vastasel juhul mitte, kas pole mitte loogiline.
Mul on juba ammuilma meelest läinud, mida ma üldse algselt kirjutasin. Teen siia lihtsalt sellise väikese kokkuvõtte toimunud asjade kohta...

Nii.. Möödunud nädal oli siis esimene koolinädal. Kooli koha pealt küll midagi erilist ei toimunud. Esimene nädal on harjumuspäraselt juba sissekohanemisaeg, teada värk. Esmaspäeval olin selline paha laps, et olin koolis vaid neli tunnikest, seejärel oli väike sissepõige Tartu linnakesse. Jako pidi minema sinna mingile asjale ning kutsus mind kah kaasa. See oli nimelt seminar "Euroopa noored", mis kokkuvõttes kulus ka mulle väga kasulikuks. (Kui meil Anniga see noortekavärk peaks käiku minema+ MTÜ). Teisipäeval olin oma mäletamist mööda Kuremaal, selline see traditsioon juba vaikselt on.(kallike, anna andeks, et seda täna rikkuma pidin). Kolmapäeva hommikul jäime bussist maha, mis ei ole kah midagi uut ( Muig). Üldiselt oli kogu see koolinädal selline ridiradiralla, et ei oskagi midagi kosta. Kolmapäeval oli mingi liiklusloeng näiteks, pärast seda ütles Korkmann, et nüüd pannakse isegi tagaistmel turvavöö kinni (NAGU PÄRISELT KA VÄ?!). Reede oli aga selline isemoodi päev. Kuupäevaliselt siis 11. Ja mis päev see oli?


õigus, see oli reede.

Heheh, just kiddin'. Tegelikult oli asi hoopis teistmoodi. Nimelt tibuga sai aasta koos oldud ning seda sai tähistatud väikese šampusega ning üksteise seltskonna nautimisega. Kuigi ma naudin igat hetke temaga...

Armastan, kallis :)

Ahaa, mis mul märkimata jäi. Vot see, et isegi minul on kunagi lootus tädiks saada. Mitte, et minu vanemad oleksid mingeid väikseid väänikuid sigitanud, vaid natuke teistmoodi.. Leidsin üles oma vanima poolõe, kelle olemasolust olin ma muidugi aastaid teadlik, kartsin aga, et tema minust midagi teada ei taha. Juhtus aga nii, et ka tema oli mind otsinud, nüüd siis aegajalt suhtleme, ehk saame isegi lähimal ajal kokku, ei tea veel...Tore on see siiski.

Ja Rikku ( ma tean, et sa seda ei loe, parem ongi)
"Elu oleks tunduvalt lihtsam, kui ei oleks sõpru, enesehinnang oleks null ja üldse oleks kõigest täiesti pohhui" - Lase käia kui oled endale sellise elumoto võtnud.

35 / närviii ajab

nii närvi ajas, ma kirjutasin pika pika sissekande, terve nädala kohta.. ja ma ei saanud seda üles panna, sest mingi jama oli, nett siin jamab või muud sellist. kurat, ma nägin vaeva ja silmad valutavad ja see on siis tasu. kuradile.

34

Niiih. Vaheaeg läbi, homme kooli. Jei hommikustele ärkamistele ja pikkadele pimedatele vangistusepäevadele. Hurraaa. Selle peale ei oska isegi midagi tarka kosta.

Harry Potteri viimase osa sain läbi. Lõppes igavalt. Volli sai surma ja siis raamatu lõpus räägib sellest, kuidas Potter 19 aastat hiljem koos Ginnyga lapsi Sigatüükasse saadab. Nad olidki abielus, vapsee. Jee.

Suva tegelikult.

33..You know shit, njääuuh.

Nii. Mis ma siis nüüd siia kirjutaks.
Pühad said läbi, hurreii.
See selleks.
Kohe peale pühasid läksin Kuremaale ära, võtsin kohe rohkem asju kaasa, et mitte edasi-tagasi sõitma hakata. Mõeldud tehtud. Neljapäeval sinna, reedel otse Annika sünnipäevale. Enne seda lillede ost, kaardi otsimine ja Varmo ootamine. Ja sõit võis alata.
Minul oli see auväärne ülesanne, et sain kinki pakkida. Lauamäng- Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju- pakitud suurte kasti ajaleherämpsu keskele.
Sünnipäev oli vahva. Meie ootasime oma kingiga südaööni, et seda ikka õigel päeval üle anda.
Ja juua oli, rahvast oli, pidu oli vahva. Nagu ikka. Tantsu sai keerutada ja üldse lõbutseda.
Järgmisel päeval põrutasin Kuremaale tagasi, natuke olin üleval ja siis keerasin magama. Mingid sugulased olid ka pidevalt seal, tiirutasid mitmel päeval. Suht huvitav. Päris mitmel päeval kui aus olla. 30.nda õhtul käisid Jako õde ja vend kaa külas, sai hõõveini juua ja taadi heietusi kuulata. Meie Jakoga piilusime silmanurgast aga "Hullumaja" ( hint hint : õudukas). Vana-aasta õhtu oli vägagi rahulik, selline pereringis istumine...teise pere ringis siis. Või ruudus. Neli meid oli. Ilutulestikku käisime vaatamas ja šampaklaasid lõime kokku ja oligi kõik. Viimased päevad olime Jakoga pikalt üleval, nelja- viieni. Ja mina muidugi magasin kah lõunani, nagu mul ikka tavaks. Täna tulin koju, kool hakkab ka varsti. Pealegi hakkasid mul nende pärdikute näod siin kodus juba meelest ära minema. Ja siin ma olengi, kodus. Kuigi ega siin põnevam pole. Pigem tudiks kellegi kaisus. Küll see keegi ise teab, et ma temast räägin. Tegelikult..Uni on.
Head uut kõigile! <3