No kas täna laseb mul midagi siia kirjutada ja kenasti ära salvestada, tore oleks üldiselt nagu. Või siiski ei lase, kuramus, närvi ajab. Oh, midagi lasi...No kui see postitus üles jõuab, siis on salvestatud, vastasel juhul mitte, kas pole mitte loogiline.
Mul on juba ammuilma meelest läinud, mida ma üldse algselt kirjutasin. Teen siia lihtsalt sellise väikese kokkuvõtte toimunud asjade kohta...
Nii.. Möödunud nädal oli siis esimene koolinädal. Kooli koha pealt küll midagi erilist ei toimunud. Esimene nädal on harjumuspäraselt juba sissekohanemisaeg, teada värk. Esmaspäeval olin selline paha laps, et olin koolis vaid neli tunnikest, seejärel oli väike sissepõige Tartu linnakesse. Jako pidi minema sinna mingile asjale ning kutsus mind kah kaasa. See oli nimelt seminar "Euroopa noored", mis kokkuvõttes kulus ka mulle väga kasulikuks. (Kui meil Anniga see noortekavärk peaks käiku minema+ MTÜ). Teisipäeval olin oma mäletamist mööda Kuremaal, selline see traditsioon juba vaikselt on.(kallike, anna andeks, et seda täna rikkuma pidin). Kolmapäeva hommikul jäime bussist maha, mis ei ole kah midagi uut ( Muig). Üldiselt oli kogu see koolinädal selline ridiradiralla, et ei oskagi midagi kosta. Kolmapäeval oli mingi liiklusloeng näiteks, pärast seda ütles Korkmann, et nüüd pannakse isegi tagaistmel turvavöö kinni (NAGU PÄRISELT KA VÄ?!). Reede oli aga selline isemoodi päev. Kuupäevaliselt siis 11. Ja mis päev see oli?
õigus, see oli reede.
Heheh, just kiddin'. Tegelikult oli asi hoopis teistmoodi. Nimelt tibuga sai aasta koos oldud ning seda sai tähistatud väikese šampusega ning üksteise seltskonna nautimisega. Kuigi ma naudin igat hetke temaga...
Armastan, kallis :)
Ahaa, mis mul märkimata jäi. Vot see, et isegi minul on kunagi lootus tädiks saada. Mitte, et minu vanemad oleksid mingeid väikseid väänikuid sigitanud, vaid natuke teistmoodi.. Leidsin üles oma vanima poolõe, kelle olemasolust olin ma muidugi aastaid teadlik, kartsin aga, et tema minust midagi teada ei taha. Juhtus aga nii, et ka tema oli mind otsinud, nüüd siis aegajalt suhtleme, ehk saame isegi lähimal ajal kokku, ei tea veel...Tore on see siiski.
Ja Rikku ( ma tean, et sa seda ei loe, parem ongi)
"Elu oleks tunduvalt lihtsam, kui ei oleks sõpru, enesehinnang oleks null ja üldse oleks kõigest täiesti pohhui" - Lase käia kui oled endale sellise elumoto võtnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar