Nii..Jõulutrall on läbi. Tegelikult olidki rahulikud jõulud suhteliselt. Veetsin jõulud Kuremaal, esimest korda oma elu jooksul ei olnud ma jõulude ajal kodus, äärmisel juhul vanaema juures. Aga see selleks, ei põegi väga.
Tulin teisipäeval, ehk siis päev enne nn jõululaupäeva, sest poleks hiljem saanud, bussid ju ei sõida pühade ajal. See selleks. Teed olid libedad ja üks auto sõitis kraavi kui tahtis bussist mööda saada aga noh..juhtub.
Samal päeval tulid Leelo ja Sarah ka maale. Jõululaupäeval tegime laadungitena süüa ja õhtul oli pakkide jagamine. Minul oli kõige suurem pakk, ulme kast, ajalehti täis ja nende vahel armas roosa iPod, mida ma tükk aega tahtnud olen. Mina jõulupakke ei jõudnud teha, as always..Aga kui Tartusse satun/satume, siis ma juba tean, mis ma Jakole ostan..Aaa..vanaema tehtud villased sokid sai Andres ja sussid sai Kai.
Millalgi käisid ka Andrese lapsed siin jõulutamas. Marge, Marianne ja Margus lastega.
Nüüd reedel oli Annika sünnipäev Sadukülas. Janar võttis minu varem peale ja käisime tema tüdrukul järgi Varal. Nad nägid hunti kah väidetavalt.
Nii.. ebamugav oli olla kuna Annika sünnal oli nõutud kleit ja ma ei ole harjunud olema mingi fancypancy.
Aga noh, üldiselt oli Annika sünna selline, et algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. Ei joonudki nagu suurt midagi aga ulme sitt oli olla hiljem..ja hommikul eriti. Nägin unes kah ainult veejoomist. Annika sünnal oli muidugi tore vanu tuttavaid näha. Kultuurišokk oli muidugi Varmo joomine ja suitsetamine aga suht suva, igaüks teeb, mida tahab.
Mis mul veel meelde tuli...Et nägin üksööse unes, et olin kuskil võõras kohas, mingi pidu oli. Ja siis mulle öeldi, et kui ma koju tahan, siis pean kohe kaasa minema, et peale kaheksat enam keegi ei sõida. Ja põhimõtteliselt kui asjad kokku panin ja õue jõudsin, olid kõik kadunud. Ja siis läksin häälega koju. Ja kohvimasinat nägin ka unes. Ja mis siis eile juhtus. No just..kõik need asjad. Oleks autoga otse koju saanud aga ei viitsinud nii vara ja lõpuks lõpetasin Jõgeval, sain hommikukohvi ja tulin häälega koju. Like.. how wierd is that?
See selleks..Igastahes ..dieedil olen ka. Olen blond, solaariumitibi, kes peab dieeti..Lahe. Olen veitsa alla võtnud. Tunne on hea ja usun endasse :)
laupäev, 27. detsember 2008
teisipäev, 23. detsember 2008
153/ Häid jõuluid :)
Today's fortune: We must be the change we wish to see
Kõik orkuti "õnnelaused" hakkavad ühte patta kiskuma. Pärast "Saladuse" nägemist on orkut segi läinud.
Aaa..tänane blogipealkiri on siis sellest, et õhtulehes töötavad šimpansid..ei kuramus. Solvang. Loomadele ma mõtlen..
Igastahes..seal oli mingi jõuluid- teema. Et jõulud ainduses ei ole neil jõul või muud sellist vaid jõuluu?
Ja olenevalt sellest, kus sõnas rõhk panna, saab igasuguseid totrusi kokku.
Ilusaid pühi.
Kõik orkuti "õnnelaused" hakkavad ühte patta kiskuma. Pärast "Saladuse" nägemist on orkut segi läinud.
Aaa..tänane blogipealkiri on siis sellest, et õhtulehes töötavad šimpansid..ei kuramus. Solvang. Loomadele ma mõtlen..
Igastahes..seal oli mingi jõuluid- teema. Et jõulud ainduses ei ole neil jõul või muud sellist vaid jõuluu?
Ja olenevalt sellest, kus sõnas rõhk panna, saab igasuguseid totrusi kokku.
Ilusaid pühi.
pühapäev, 21. detsember 2008
152/ võileivavõi õigel pool, juhus või..juhus?
Nii.. Täna juba pühapäev ja paar päeva pole kirjutanud. Nädalavahetusel paraku ei ole kas aega, viitsimist..või on liiga palju mõtteid ja tegemisi, et ei tea, kust alustama peaks. Täitsa..siin ei saa tühikuid panna..no okei. Elab üle. No põhimõtteliselt..Reedel käisin Tormas, Mell ja Taavi tulid Alfaga järgi. Hoiatasin mõlemaid, et kui nad mul silma peal ei hoia, kitun emmele ära. Nii. Me Taaviga läksime Andy juurde. No selles korteris on päris mitu läbu tehtud. Malvar ja Angela tulid ka..ja lõpuks veel igasuguseid. Egert, Dann, Henry. Nii..mis seal siis oli, lahendasime Angelaga siidri ära, siis tegi mingeid kokse seal. Millalgi tuli plaan baari minna, no..eri loll mõte or what. Pmst..ma ei teagi, milles värk on, mingi hetk andis Taavi, kes seisis minu kõrval, oma siidripurgi minu kätte ja läks mingit tüli lahendama..Hm. Nimelt Edu...on üks tüüp..ikka selline vanem natuke, tahtis Andyle peksa anda. Olidki lumes pikali ja kisklesid seal. Noh..lõpuks läksid närvi nii Andy sõbrad kui ka Edu omad.. selline möll.. ma sõimasin kah mõlemal näod täis ja lahutasin ja kiskusin neid lahti. Ise hüsteeritsesin, karjusin, kukkusin, lendasin, sain paar vopsu ..Aga noh, lõpuks nad surusid kätt ja leppisid ära. Nagu mismõttes? Mida kuradit see nüüd õpetama pidi? Taaviga hiljem arutasime, et kui mõelda, kes siinkandis üldse sõbrad on..no ..me räägime ikka väikestest numbritest. Ja miks me üldse tõmblema pidime, kui meid ei täna ju keegi? Mõtlesime, et meile aitab ja teeme hoopis järgmine päev filmiõhtu, joome teed ja mõnitame Frodot, see jäi aga ära, sest ei tulnud eile enam jutuks. Mõni teine kord siis. Tore kui on keegi siin, kes ainult alkoholist, suitsust ja teiste peksmisest ei huvitu. Nii..täna käisime siis Priidu õe kuti sünnipäeval. Suguvõsa koos, joogid- söögid. Mulle meeldivad sellised sünnad, saab kõhu täis ja kuna suguvõsas meil kinke ei tehta on täitsa tore..Lund tuli ainult kuramuse palju. Heh..sinnaminnes mõtlesime, et oh, hea.. et Peedu ja Maire ei tule, selline lapsenännutamine ja ninnutamine käib siis.. kopp ees suht. Ja noh, mõni teine asjaolu ka..Ja muidugi olid nad kopsti kohal. Kõige kaugemalt aga ikka kohal. No see selleks.. Poleks me sellele mõelnud, poleks me oma energiat universumisse saatnud ja nad polekski tulnud. Vot.. Aga sarnane juhtum on ka minu vorstileivajuhtum. Leib hakkas kukkuma käest ja mõtlesin, et suva...või ei mõelnud midagi. Tavaliselt ma kohe mingi hakkan, et wtf ja kisan, enne kui leib maad puudutab. Alati kukub või allapoole. Täna aga kukkus käest ja ei mõelnud midagi, kukkus küljega diivanile ja põrkas õigetpidi. Nagu hallooo?? Mitte kunagi ei juhtu minuga nii. Aga näete mida suudad positiivne mõtlemine ja üldse mitte mõtlemine teha. Nii.. et siis jah, selline igav elu mul siis. Pluss veel miljon nägelemist Jakoga aga noh, ilma nendeta ka ei saa. Teisipäeval Kuremaale, sest pühade ajal busse ei sõida ja Annikal on sünnipäev ka reedel. Votnii:)
reede, 19. detsember 2008
neljapäev, 18. detsember 2008
150/
Pettume ootustes sageli vaid seetõttu, et ootame pettumust.
***
Selline tark mõttetera on mul seina peal. Märkasin seda eile. See paber on olnud seal pikalt, kuid alles eile mõtlesin selle peale. Nojah, samuti pani mõtlema ju ka see film, mida ma nägin hiljuti..aga nüüd see..
***
Try and fail, but don't fail to try.
***
Minu tänane orkuti nö õnnelause. Viimasel ajal tekivad sinna eriti veidrad laused.. Nagu, et sa oled see, kelleks sa end mõtled ( ära arva, et oled superkangelane ja lennata oskad). Jällegi õigus ju..Kuid miks ma siis ei suuda oma mõtlemist niimoodi kontrollida? Miks ei suuda mina positiivseid asju esiplaanile tõsta, kas negatiivne kaalub siis tõesti head asjad üles? Ei tea... Olen vist liiga palju olnud olukordades, kus lootes ja uskudes ikka kõik aia taha läheb. Ja vahest...kui ei mõtle, ei looda, ei usu, ei küsi küsimusi- laabub kõik. Kus on loogika?
***
I'm waiting for my moment to come
I’m waiting for the movie to begin
I'm waiting for a revelation
I'm waiting for someone to count me in
‘Cause now I only see my dreams
In everthing I touch, feel the cold hands on
Everything that I love
Cold like some, magnificant skyline
Out of my reach but always in my eyeline now
We’re tumbling down
We’re spiralling
Tied up to the ground
We’re spiralling
I fashioned you from jewels and stone
I made you in the image of myself
I gave you everything you wanted
So you would never know anything else
But everytime I reach for you
You slip through my fingers
Into cold sunlight laughing at the things
That I have planned
The map of my world gets smaller as I sit here
Pulling at the loose threads now
Did you wanna be a winner?
Did you wanna be an icon?
Did you wanna be famous?
Did you wanna be the president?
Did you wanna start a war?
Did you wanna have a family?
Did you wanna be in love?
Did you wanna be in love?
When we fall in love
We’re just falling
In love with ourselves
We’re spiralling
***
Selline tark mõttetera on mul seina peal. Märkasin seda eile. See paber on olnud seal pikalt, kuid alles eile mõtlesin selle peale. Nojah, samuti pani mõtlema ju ka see film, mida ma nägin hiljuti..aga nüüd see..
***
Try and fail, but don't fail to try.
***
Minu tänane orkuti nö õnnelause. Viimasel ajal tekivad sinna eriti veidrad laused.. Nagu, et sa oled see, kelleks sa end mõtled ( ära arva, et oled superkangelane ja lennata oskad). Jällegi õigus ju..Kuid miks ma siis ei suuda oma mõtlemist niimoodi kontrollida? Miks ei suuda mina positiivseid asju esiplaanile tõsta, kas negatiivne kaalub siis tõesti head asjad üles? Ei tea... Olen vist liiga palju olnud olukordades, kus lootes ja uskudes ikka kõik aia taha läheb. Ja vahest...kui ei mõtle, ei looda, ei usu, ei küsi küsimusi- laabub kõik. Kus on loogika?
***
I'm waiting for my moment to come
I’m waiting for the movie to begin
I'm waiting for a revelation
I'm waiting for someone to count me in
‘Cause now I only see my dreams
In everthing I touch, feel the cold hands on
Everything that I love
Cold like some, magnificant skyline
Out of my reach but always in my eyeline now
We’re tumbling down
We’re spiralling
Tied up to the ground
We’re spiralling
I fashioned you from jewels and stone
I made you in the image of myself
I gave you everything you wanted
So you would never know anything else
But everytime I reach for you
You slip through my fingers
Into cold sunlight laughing at the things
That I have planned
The map of my world gets smaller as I sit here
Pulling at the loose threads now
Did you wanna be a winner?
Did you wanna be an icon?
Did you wanna be famous?
Did you wanna be the president?
Did you wanna start a war?
Did you wanna have a family?
Did you wanna be in love?
Did you wanna be in love?
When we fall in love
We’re just falling
In love with ourselves
We’re spiralling
esmaspäev, 15. detsember 2008
149/ ulme
Asi kisub ulmeliseks. Hakkan muutuma selliseks inimesed, milliseid oli mul tavaliselt komme kritiseerida ja maha teha. Käin klubides ja täitsa meeldib isegi, joon kokteile ja võrgutan kellegi ära, et jooke saada. Värvisin juuksed enamvähem blondiks ja täna käisin sollis. Einoh, varsti võin kirjutada käsiraamatu: kuidas muutuda selliseks, milline sa pole kunagi tahtnud olla. Aga peale sollis käiku on mul üks silm valus. Mis on imelik. Aga jah.. ja Kuremaa Ujulas on väga ebad töötajad. Välja arvatud Jako ema, teised on küll..ma ei tea, kuul pähe. Aga jätkan nüüd oma teeõhtut. Homme lähen koju ja käin võib-olla isegi Maarja-Liis Ilusa kontserdil ja siis hakkan mõtlema projektide ja asjade peale, käin Torma koolis küsimas, et mida nad asjast arvavad. See selleks. Hetkel kõik.
Aaa..ikka ei ole ka kõik. Tahaksin kirjutada ka ühest filmist, mida me vaatasime eile vist. Nimi on "The Secret". See ei ole mingi ulmefilm ega komöödia. Pigem nagu õnnesaladuse film. Seda saladust ma aga ei avalda. Vot.
Aaa..ikka ei ole ka kõik. Tahaksin kirjutada ka ühest filmist, mida me vaatasime eile vist. Nimi on "The Secret". See ei ole mingi ulmefilm ega komöödia. Pigem nagu õnnesaladuse film. Seda saladust ma aga ei avalda. Vot.
laupäev, 13. detsember 2008
148/ KLUBILAKS!
Üldiselt..ma olin varem klubide suhtes väga skeptiline ja umbusklik aga see hakkab tasapisi kaduma. Miks? No lahedaid klubisid on lihtsalt.
Eile läksime Kriss, mina, Jako ja Ketu Tallinna, et midagi lahedat teha. See ei olnud muidugi lahe, et me olime tund aega mingis ummikus, kuna kuskil oli mingi liiklusõnnetus. See selleks.
Kõigepealt käisime Lalli juures. Martin on siis Jako ja Krissi vana tuttav ja ma tean kah teda juba mõnda aega. Tsekkasime üle, mis ta teeb ja niisama olime seal veidike ja siis liikusime Krissi juurde. No offence aga see korter on peldik. Ta teab seda muidugi ise ka ja ütles, et tõmbab sealt uttu, see selleks. Tõime asjad tuppa ja enam vähem tegime korda kõik ja läksime piljardit mängima. Minu ja Ketu jaoks oli see midagi täiesti uut, sest meie pole kunagi piljardit mänginud, erinevalt kahest isasest, kes seal võidu laksisid. Mehed aga õpetasid ( loe: kritiseerisid ) ja hakkasime aru ka saama. Asi polegi niiväga arusaamises kui pallile pihtasaamises ja ..noh, vahet pole. Seal olles tegime sooja õlle ja rummikoksidega. Kui paar tundi sai seal oldud, maksid mehed laua kinni ja läksime Krissi juurde tagasi. Vahetasime riided, käisime poes ja saatsime Ketu tagasi, sest ta alaealine. Siis bounce'isime kolmekesi Urban House'i. Hetkel küll lemmikkoht, kuhu ma sattunud olen.
Kõik saime tasuta sisse, sest poisid saatsid oma nimed mailile ja naised said niigi südaööni tasuta. Soojenduseks võtsime õlled, siis mingid likööriga koksid ja paar suitsu.
Huvi oli suur aga selle vastu, et millal tuleb DJ-pulti Keith Lawrence. Kopin siis siia info klubilehelt, et teised ka teaks, millega tegemist oli.
No igastahes.. Huvi oli suur ja lõpuks ma läksin lihtsalt küsisin sellesama Keithi enda käest, et millal ta alustab ja mis muusikat ta mängib. Kriss arvas, et ma olen mingi imelik,et ma niimoodi lampi võõrastele ligi hüppan. Minu arvates aga normaalne.
Ta lasi nagu ulmehead muusikat, paras promill oli ka sees ja tantsulka oli tore. Ei kritiseeri midagi. Kui siis ainult veidraid eitesid, kes Taldrikule külje alla pugesid. See oli nagu wierd.
Millalgi olime üleval suitsuruumis ja keegi, kes seal sees oli luges sissetulijaid üle. Ma olin number 7. Küsisin, et mis ta teeb pärast mingi loosi ka? Ütles, et võib teha, auhinnaks on jook omal valikul. Kokku lepitud. Ütles, et kell pool 2 karjub alumisel korrusel kellegi numbrit ja kui numbri omanik kuuleb, saab tasuta joogi. Ma olin täiesti kindel, et mina võidan.. või noh, jah. Läksime allakorrusele tantsima jälle, mingi aja pärast näen sedasama tüüpi mingi turvaga rääkimas ja kell oli pool 2. Mõtlesin, et äkki karjus ja turva tuli ligi aga mina oleks öelnud, et ma kuulsin ka. Läksin ligi ja turva läks minema. Küsisin, et mis nüüd siis oli- selgus, et oli luba küsinud, et kas ta tohib karjuda. Ja karjus üle klubi- NUMBER SEITSEEE! Ja ma olin ju kohe seal kõrval ja sain tasuta joogi omal valikul, pluss veel suitsupaki ka. Poisid olid samuti rõõmsad, sest Krissi suitsud olid otsas. Margus ( see, kes välja tegi) ütles mulle täna, et purjuspeaga ta teebki selliseid lollusi. Noh, vähemalt ei üritanud ära sebida vaid oli sõbralik. Jei. Arvestades, et odavaim jook ja kokteil oli seal Urbanis 50.- ei kujuta ma ette, palju see, mis mina sain, maksis. Pole oluline ka.
Hiljem olime suitsuruumis ja Keith tuli ka sinna. Küsis suitsu ja rääkisime seal niisama juttu. Samal ajal oli seal üks ulmeliselt tüütu tsikk, kes ilmselgelt noris tüli. Mingi rääkis, kes teda õpeta nud on ( tantsima väidetavalt) ja kui lahe jne..Blabla. Bullshit, kala tantsib ka paremini (surnud kala). Igastahes, sitaks tüütu oli. Keithile panime thumbs up 4 the show loomulikult ja oli selline väike vestlus.
Peo lõppedes läks Keith uuesti pulti ( vahepeal oli DJ Quest) ja siis ta lasi sellist rahulikku reggaet ja muud sellist...Mõnus oli. Lihtsalt olime kolmekesi tantsuplatsil ja olime lahedad. Viimased kes lahkusid.
Kui siin kirjutada, ei tundu see pidu üldse midagi erilist, aga see oli lahe. Tõesti. Teinekordki.
Võtsime hiljem Statoilist kuuma koera ja jalutasime tagasi magalasse. Magama ei jäänud muidugi tükk aega, sest kõrvus vilises.
Täna käisime veel mingis Aasia kohas söömas- Chopsticks. Enamvähem nagu Pang aga mitte nii hubane ja noh..midagi nagu oleks ikka puudu. Kõhu sai aga ropult täis. Võtsin enamuse kaasa ja sõin kodus.
Aga noh, ja oligi kõik, sõitsime tagasi, mingit imelikku teed pidi aga koju saime. Jako aga läks kohe Põltsamaale lauda sõitma ja ma jäin siia.
Peaks magama ära minema nüüd..
Eile läksime Kriss, mina, Jako ja Ketu Tallinna, et midagi lahedat teha. See ei olnud muidugi lahe, et me olime tund aega mingis ummikus, kuna kuskil oli mingi liiklusõnnetus. See selleks.
Kõigepealt käisime Lalli juures. Martin on siis Jako ja Krissi vana tuttav ja ma tean kah teda juba mõnda aega. Tsekkasime üle, mis ta teeb ja niisama olime seal veidike ja siis liikusime Krissi juurde. No offence aga see korter on peldik. Ta teab seda muidugi ise ka ja ütles, et tõmbab sealt uttu, see selleks. Tõime asjad tuppa ja enam vähem tegime korda kõik ja läksime piljardit mängima. Minu ja Ketu jaoks oli see midagi täiesti uut, sest meie pole kunagi piljardit mänginud, erinevalt kahest isasest, kes seal võidu laksisid. Mehed aga õpetasid ( loe: kritiseerisid ) ja hakkasime aru ka saama. Asi polegi niiväga arusaamises kui pallile pihtasaamises ja ..noh, vahet pole. Seal olles tegime sooja õlle ja rummikoksidega. Kui paar tundi sai seal oldud, maksid mehed laua kinni ja läksime Krissi juurde tagasi. Vahetasime riided, käisime poes ja saatsime Ketu tagasi, sest ta alaealine. Siis bounce'isime kolmekesi Urban House'i. Hetkel küll lemmikkoht, kuhu ma sattunud olen.
Kõik saime tasuta sisse, sest poisid saatsid oma nimed mailile ja naised said niigi südaööni tasuta. Soojenduseks võtsime õlled, siis mingid likööriga koksid ja paar suitsu.
Huvi oli suur aga selle vastu, et millal tuleb DJ-pulti Keith Lawrence. Kopin siis siia info klubilehelt, et teised ka teaks, millega tegemist oli.
DJ Keith Lawrence (UK)
| Ürituse tüüp | Pidu & Klubi | ||
| Sissepääs | Naistele kella 24ni sissepääs TASUTA!; Flaieriga 100 EEK; Pilet 100 EEK, pärast südaööd 125 EEK | ||
| |||
No igastahes.. Huvi oli suur ja lõpuks ma läksin lihtsalt küsisin sellesama Keithi enda käest, et millal ta alustab ja mis muusikat ta mängib. Kriss arvas, et ma olen mingi imelik,et ma niimoodi lampi võõrastele ligi hüppan. Minu arvates aga normaalne.
Ta lasi nagu ulmehead muusikat, paras promill oli ka sees ja tantsulka oli tore. Ei kritiseeri midagi. Kui siis ainult veidraid eitesid, kes Taldrikule külje alla pugesid. See oli nagu wierd.
Millalgi olime üleval suitsuruumis ja keegi, kes seal sees oli luges sissetulijaid üle. Ma olin number 7. Küsisin, et mis ta teeb pärast mingi loosi ka? Ütles, et võib teha, auhinnaks on jook omal valikul. Kokku lepitud. Ütles, et kell pool 2 karjub alumisel korrusel kellegi numbrit ja kui numbri omanik kuuleb, saab tasuta joogi. Ma olin täiesti kindel, et mina võidan.. või noh, jah. Läksime allakorrusele tantsima jälle, mingi aja pärast näen sedasama tüüpi mingi turvaga rääkimas ja kell oli pool 2. Mõtlesin, et äkki karjus ja turva tuli ligi aga mina oleks öelnud, et ma kuulsin ka. Läksin ligi ja turva läks minema. Küsisin, et mis nüüd siis oli- selgus, et oli luba küsinud, et kas ta tohib karjuda. Ja karjus üle klubi- NUMBER SEITSEEE! Ja ma olin ju kohe seal kõrval ja sain tasuta joogi omal valikul, pluss veel suitsupaki ka. Poisid olid samuti rõõmsad, sest Krissi suitsud olid otsas. Margus ( see, kes välja tegi) ütles mulle täna, et purjuspeaga ta teebki selliseid lollusi. Noh, vähemalt ei üritanud ära sebida vaid oli sõbralik. Jei. Arvestades, et odavaim jook ja kokteil oli seal Urbanis 50.- ei kujuta ma ette, palju see, mis mina sain, maksis. Pole oluline ka.
Hiljem olime suitsuruumis ja Keith tuli ka sinna. Küsis suitsu ja rääkisime seal niisama juttu. Samal ajal oli seal üks ulmeliselt tüütu tsikk, kes ilmselgelt noris tüli. Mingi rääkis, kes teda õpeta nud on ( tantsima väidetavalt) ja kui lahe jne..Blabla. Bullshit, kala tantsib ka paremini (surnud kala). Igastahes, sitaks tüütu oli. Keithile panime thumbs up 4 the show loomulikult ja oli selline väike vestlus.
Peo lõppedes läks Keith uuesti pulti ( vahepeal oli DJ Quest) ja siis ta lasi sellist rahulikku reggaet ja muud sellist...Mõnus oli. Lihtsalt olime kolmekesi tantsuplatsil ja olime lahedad. Viimased kes lahkusid.
Kui siin kirjutada, ei tundu see pidu üldse midagi erilist, aga see oli lahe. Tõesti. Teinekordki.
Võtsime hiljem Statoilist kuuma koera ja jalutasime tagasi magalasse. Magama ei jäänud muidugi tükk aega, sest kõrvus vilises.
Täna käisime veel mingis Aasia kohas söömas- Chopsticks. Enamvähem nagu Pang aga mitte nii hubane ja noh..midagi nagu oleks ikka puudu. Kõhu sai aga ropult täis. Võtsin enamuse kaasa ja sõin kodus.
Aga noh, ja oligi kõik, sõitsime tagasi, mingit imelikku teed pidi aga koju saime. Jako aga läks kohe Põltsamaale lauda sõitma ja ma jäin siia.
Peaks magama ära minema nüüd..
147/ Pärnumaa kajastus
Ma ei oskagi millestki alustada. Tahaks kohe klubiskäigust rääkida aga teeme ikka järjekorras eksole. Eelmine kord jäi postitus tegemata, nii et seekord pean siis ekstrapika jutu tegema.
Kolmapäeva õhtul sõitis Erika siitkaudu Torma ja läksin temaga kaasa. Ma ei maganud öösel silmatäitki, kuigi oleks pidanud ennast korralikult välja puhkama. Neljapäeva varahommikul pidime nimelt bussile minema, et sõita Pärnumaale. Sõit läks lahti väga vara, poole seitsme aeg hommikul. Rahvast oli veel Mustveest, Vaiatust, Põltsamaalt ja Jõgevalt. Alguses vaatasin, et no midaaa...noori polnud ju ühtegi, olin ainuke, kel vanust alla kahekümne. See sellest, ma ei lasknud ennast sellest häirida ja mõtlesin, et magan terve tee Pärnusse, mida muidugi ei juhtunud. Mul ei olnud telefonil kõrvaklappe ka. Ma tõesti ei viitsinud ühe muti mula kuulata, kuidas ja millal ta Pärnus elas ja siis ta rääkis igast majast ..istus minu ees ja mul oli tõesti siiber sellest. Aga lõpuks ma vist harjusin, imelik oleks olnud näiteks karjatada: JÄÄ JUBA ÜKSKORD VAIT!
Esimene koht, mis meie päevakavasse kuulus oli mingi vene näidistalu, kuhu pidime jõudma kümneks aga kuna see koht oli kuskil metsa sees põhimõtteliselt, no mitte just täpselt aga raske oli üles leida, siis venis sinnajõudmine tükkmaad pikemale. Ljuba juba ootas meid küpsetiste ja samovari teega. Väga positiivne oli see, et eesti keelt rääkis ta täiesti arusaadavalt ja tal oli selline armas vene nüanss ikka juures. Ta rääkis oma esivanematest ja kuidas tekkis idee see näidistalu rajada. Küsis minult vene keeles, mis mu nimi on. Tahtsin öelda, et ei oska vene keelt aga nii palju ma ikkagi oskasin ja sain ennast tutvustatud küll. Kui hakkasime minema oli ta väga rõõmus, et mina kui noor olin samuti seal käinud.
Järgmine sihtpaik ei olnud samuti kaugel, Audru kandis olid mõlemaks kaks esimest kohta. Meie järgmine punkt oli siis Audru külaseltsi punker. Loomulikult polnud see punker, see oli suur hoone. Külaseltsi eestvedaja rääkis, kuidas nad on saanud rahasid, et enda asju korraldada ja ajada ja miks nad seda üldse teevad. Inimesi seal palju ei käi, sest enamustel on töö ja see on väike koht ka. Töö kõrvalt on aga tihti raske aega leida muude tegemiste jaoks. Seal anti meile jälle süüa. Kartulid, kastmed, kalkuniliha, tarretist vahukoorega ja nii edasi...
Ostsin sealt ka ühe klaasimaali..või tegelikult pudel, millele on lilled peale joonistatud. Osad ostsid mingeid pilliroost tehtud imevigureid, mida lakke riputada. Isiklikult pean neid asju suht mõttetuteks. Külaseltsi liider mainis ka seda, et nende kohalike noorte MTÜ kutsub meid kanuutama. Ehk siis meie kohalikke noori. Muidugi grupp peaks olema väga väike..5-6 inimest. Kirjutasin neile juba ja ütlesin, et kindlasti on see idee arutamist väärt.
www.laukamari.ee
See on siis nende kodukas.
Järgmine koht oli mingi avatud noortekeskus ja muid igasuguseid vabaajategevusi toimub seal samuti. Vana koolimaja, mis jäeti seisma, kuna ehitati kõrvale uus. Nüüd tegutseb seal ruumides aga noortekas, saab mängida piljardit, karoonat ja muid mänge. On ka mingi kaminaga ruum, kus saab telekat vaadatam sünnipäevasid pidada ja nii edasi. Kahjuks lõi just seal olles sisse see magamatuse faktor ja ma vahepeal magasin lihtsalt peaaegu laua taga..Teate ju küll seda tunnet kui üritate üleval püsida aga keha ei suuda ja siis te võpatate lihtsalt pidevalt. Suht naljakas oli.
Viimane sihtkoht oli samuti üks külaseltsi hoone. Mis oli selle juures aga erilist- see oli algusest peale ehitatud rahadega, mis on projektide või annetuste teel saadud. Hoone ise oli vahva, kahekordne ja selline..hubane. Isegi jõulukuusk oli seal. Seal saime jälle kohvi ja mingit pirukat. Pean mainima seda, et nii seal vene külas kui viimases kohas saime mingit kapsapirukat. Nagu mismõttes...Viimases kohas olime me päris mõnda aega. Räägiti kuidas tekkis idee, et seda seltsimaja teha ja kust tulid rahad ja mis probleemid on. Põhiprobleem- vallavanem on üks suur tropp.
Selle aja jooksul kui me ühest kohast teise sõitsime, sain ma ikka osade inimestega jutusoone peale kah. Näiteks sellega, kes minu kõrval istus. Ma ei teagi kui vana ta on..võib-olla 23-24...midagi sellist, arvasin alguses, et 17 heal juhul. Selline kogukam neiu...naine. Lapsega. Tähendab -..laps oli kodus aga vähemalt olemas. Ja siis me temaga ikka rääkisime igasuguseid asju..Kui kaks naist leiavad jutusoone siis oh seda jutuvada. Aga seda ma ei hakka siia kirja panema, et millest me rääkisime.
Kokkuvõttes oli käik hariv. Nägime kuidas mujal hakkama saadakse ja kust tulevad rahad, ideed ja teostused. Kindlasti on vaja nüüd ka meil midagi käima lükata. Erika pakkus välja, et ma kirjutaksin projekti. Ma siin mõtlen, et kui ma koju lähen, siis teen kohalikus koolis küsitluse ja ehk väikse loengu kui loa saan ja siis on näha, mida noored tahavad. Mitte, et hakkame huupi laksima. Nii..sellest küljest siis praegu kõik.
Kolmapäeva õhtul sõitis Erika siitkaudu Torma ja läksin temaga kaasa. Ma ei maganud öösel silmatäitki, kuigi oleks pidanud ennast korralikult välja puhkama. Neljapäeva varahommikul pidime nimelt bussile minema, et sõita Pärnumaale. Sõit läks lahti väga vara, poole seitsme aeg hommikul. Rahvast oli veel Mustveest, Vaiatust, Põltsamaalt ja Jõgevalt. Alguses vaatasin, et no midaaa...noori polnud ju ühtegi, olin ainuke, kel vanust alla kahekümne. See sellest, ma ei lasknud ennast sellest häirida ja mõtlesin, et magan terve tee Pärnusse, mida muidugi ei juhtunud. Mul ei olnud telefonil kõrvaklappe ka. Ma tõesti ei viitsinud ühe muti mula kuulata, kuidas ja millal ta Pärnus elas ja siis ta rääkis igast majast ..istus minu ees ja mul oli tõesti siiber sellest. Aga lõpuks ma vist harjusin, imelik oleks olnud näiteks karjatada: JÄÄ JUBA ÜKSKORD VAIT!
Esimene koht, mis meie päevakavasse kuulus oli mingi vene näidistalu, kuhu pidime jõudma kümneks aga kuna see koht oli kuskil metsa sees põhimõtteliselt, no mitte just täpselt aga raske oli üles leida, siis venis sinnajõudmine tükkmaad pikemale. Ljuba juba ootas meid küpsetiste ja samovari teega. Väga positiivne oli see, et eesti keelt rääkis ta täiesti arusaadavalt ja tal oli selline armas vene nüanss ikka juures. Ta rääkis oma esivanematest ja kuidas tekkis idee see näidistalu rajada. Küsis minult vene keeles, mis mu nimi on. Tahtsin öelda, et ei oska vene keelt aga nii palju ma ikkagi oskasin ja sain ennast tutvustatud küll. Kui hakkasime minema oli ta väga rõõmus, et mina kui noor olin samuti seal käinud.
Järgmine sihtpaik ei olnud samuti kaugel, Audru kandis olid mõlemaks kaks esimest kohta. Meie järgmine punkt oli siis Audru külaseltsi punker. Loomulikult polnud see punker, see oli suur hoone. Külaseltsi eestvedaja rääkis, kuidas nad on saanud rahasid, et enda asju korraldada ja ajada ja miks nad seda üldse teevad. Inimesi seal palju ei käi, sest enamustel on töö ja see on väike koht ka. Töö kõrvalt on aga tihti raske aega leida muude tegemiste jaoks. Seal anti meile jälle süüa. Kartulid, kastmed, kalkuniliha, tarretist vahukoorega ja nii edasi...
Ostsin sealt ka ühe klaasimaali..või tegelikult pudel, millele on lilled peale joonistatud. Osad ostsid mingeid pilliroost tehtud imevigureid, mida lakke riputada. Isiklikult pean neid asju suht mõttetuteks. Külaseltsi liider mainis ka seda, et nende kohalike noorte MTÜ kutsub meid kanuutama. Ehk siis meie kohalikke noori. Muidugi grupp peaks olema väga väike..5-6 inimest. Kirjutasin neile juba ja ütlesin, et kindlasti on see idee arutamist väärt.
www.laukamari.ee
See on siis nende kodukas.
Järgmine koht oli mingi avatud noortekeskus ja muid igasuguseid vabaajategevusi toimub seal samuti. Vana koolimaja, mis jäeti seisma, kuna ehitati kõrvale uus. Nüüd tegutseb seal ruumides aga noortekas, saab mängida piljardit, karoonat ja muid mänge. On ka mingi kaminaga ruum, kus saab telekat vaadatam sünnipäevasid pidada ja nii edasi. Kahjuks lõi just seal olles sisse see magamatuse faktor ja ma vahepeal magasin lihtsalt peaaegu laua taga..Teate ju küll seda tunnet kui üritate üleval püsida aga keha ei suuda ja siis te võpatate lihtsalt pidevalt. Suht naljakas oli.
Viimane sihtkoht oli samuti üks külaseltsi hoone. Mis oli selle juures aga erilist- see oli algusest peale ehitatud rahadega, mis on projektide või annetuste teel saadud. Hoone ise oli vahva, kahekordne ja selline..hubane. Isegi jõulukuusk oli seal. Seal saime jälle kohvi ja mingit pirukat. Pean mainima seda, et nii seal vene külas kui viimases kohas saime mingit kapsapirukat. Nagu mismõttes...Viimases kohas olime me päris mõnda aega. Räägiti kuidas tekkis idee, et seda seltsimaja teha ja kust tulid rahad ja mis probleemid on. Põhiprobleem- vallavanem on üks suur tropp.
Selle aja jooksul kui me ühest kohast teise sõitsime, sain ma ikka osade inimestega jutusoone peale kah. Näiteks sellega, kes minu kõrval istus. Ma ei teagi kui vana ta on..võib-olla 23-24...midagi sellist, arvasin alguses, et 17 heal juhul. Selline kogukam neiu...naine. Lapsega. Tähendab -..laps oli kodus aga vähemalt olemas. Ja siis me temaga ikka rääkisime igasuguseid asju..Kui kaks naist leiavad jutusoone siis oh seda jutuvada. Aga seda ma ei hakka siia kirja panema, et millest me rääkisime.
Kokkuvõttes oli käik hariv. Nägime kuidas mujal hakkama saadakse ja kust tulevad rahad, ideed ja teostused. Kindlasti on vaja nüüd ka meil midagi käima lükata. Erika pakkus välja, et ma kirjutaksin projekti. Ma siin mõtlen, et kui ma koju lähen, siis teen kohalikus koolis küsitluse ja ehk väikse loengu kui loa saan ja siis on näha, mida noored tahavad. Mitte, et hakkame huupi laksima. Nii..sellest küljest siis praegu kõik.
neljapäev, 11. detsember 2008
146/ Pärnu
Käisin täna Pärnumaal. Ei viitsi sellest hetkel eriti kirjutada, sest peaks magama minema.
Panen mõned märksõnad enda jaoks : kaks külaseltsi, vene näidistalu, avatud noortekeskus või mingi selline...reisikaaslased. Edasised mõtted.
Aga sellest juba mingil muul ajal.
Panen mõned märksõnad enda jaoks : kaks külaseltsi, vene näidistalu, avatud noortekeskus või mingi selline...reisikaaslased. Edasised mõtted.
Aga sellest juba mingil muul ajal.
145/ filmielamused
Mainiks ka seda, et nähtud on nüüd sellised filmid nagu "Mina olin siin" ja "Magnus". Esimest on ehk praeguseks juba paljud näinud..kui ei ole- seda saab tõmmata kuskilt. Ehk liiga raamatulähedane..minu jaoks, sest ma ikka puurisin seda raamatut põhjalikult. Ja jumal tänatud, et ma sinna filmi ei saanud. Minust oleks ju saanud kas lits, venna poolt läbitõmmatav alaealine ori või siis..Einoh, Hele Kõrega poleks konkureerima hakanudki. Ta nägi välja nagu 17 seal. Aga jah..
"Magnus" oli aga masendav film. Arvan, et enamus pole seda näinudki, see ju keelatud. Aga ega seal midagi erilist pole kah. Kasearu fännidele - ta tõmbab end seal oksa ja on niisama lahe. Kõik.
"Magnus" oli aga masendav film. Arvan, et enamus pole seda näinudki, see ju keelatud. Aga ega seal midagi erilist pole kah. Kasearu fännidele - ta tõmbab end seal oksa ja on niisama lahe. Kõik.
144/ keda lollitan mina, kes lollitab mind
Miks selline pealkiri- selgub mõne aja pärast, jääge meiega.
Eelmise kuu lõpu poole potsatas minu postkasti kiri, mis loomulikult oli kahtlane aga noh, kirjutasin sellele vastu. Kopin selle kirja siia.
I am the above named person from Kuwait . I am married to Mr Benson Williams, who worked with Kuwait embassy in Ivory Coast for nine years before he died in the year 2004. We were married for eleven years without a child. He died after a brief illness that lasted for only four days.
Remain blessed in the Lord.
Yours in Christ,
Mrs Rebecca Williams.
Siis ma mingi kirjutasin talle vastu: Are you serious??
Ja siis ma sain järgmise kirja..mingi mõnda aega tagasi juba aga alles täna märkasin.:
Please, I want you to understand that this benevolence is in fulfilment of the desire and decision of my late husband which I am persuaded to actualize,this fund is desiginated for humanitarian and Charity services with special emphasis, which must be disbursed with every appropriation, accountability and prudence to the glory of God.
Meanwhile,i could have donate this money here in my country,but the reason is that before the death of my late beloved husband he warned me not to let his relatives know about this money because they are unbleilvers ( muslim) and he don't want an atom of this money to be use in anything Islamic,and i don't intend to disobey him even in death.
I will want you to send to me your full names and address to enable me swear an affidavit on oath on your behalf that will officially and legally approve you as the new beneficiary to this fund, so that even if i am no more, your claim to the fund will not be in doubt. I will be sending you the certificate of deposit of this fund immediately after the affidavit is ready.
I will want you to kindly be fast on your arrangement on how the fund will be transfered to you before the fall of the crises in Ivory Coast, since the political affair has affected their economy. Infact, the saints have been fasting and praying for peace for the country since the attacked of the rebels.
Ensure you reply this letter and the needed information immediately for the proccess of this transaction on your behalf.
Thanks and may God bless us all.
Sister Rebecca Williams.
Note: I have attached the photo of me .I will be glad to have yours if possible
Kirjutasin talle vastu, et kuidas ma saan sellist juttu uskuda ja nii edasi. Enda andmeid ega midagi ei saaatnud, ega ka pilti.
Pärast kirja saatmist tegin veidike guugeldamist ja mis selgus oli see, et toda kirja on saadetud juba mitmetele ja on mingi pettus, just nii nagu ma arvasin.
Nii, et kui keegi sellist paska saab, saatke ta otse perse. Aitäh.
Ja noh, mis ma siis veel tegin täna.. Aaa...Rikkuga tõmbasime mingil türgi pervil perse lohku. Rikku oli mu kaksikõde Ameli ja siis rääkisime kolmekesi..Seda juttu ma siia ei kopi, liiga..jah. Aga naerda sai. Türksele hakkas Rikku rohkem meeldima kuna tal oli mingi blondi tsiki pilt dp-ks. Masendav. Nüüd see tüüp unistab minust ja peksab pihku. Noh..jah. Nii võib kah elada. Armas ju.
Homme hommikul..ei tegelikult täna, mingi nelja tunni pärast või nii, tuleb bussi peale minna ja Pärnu sõita. Erika kutsus mind kaasa, et näha kuidas noortekad toimivad ja midagi oli veel. No miks ka mitte. Polegi targemat teha. Reede hommikul siis Kuremaale tagasi ja Tallinna minek. Kluppi ja kuhugi. Aga olgu, seekord kõik.
Eelmise kuu lõpu poole potsatas minu postkasti kiri, mis loomulikult oli kahtlane aga noh, kirjutasin sellele vastu. Kopin selle kirja siia.
From Mrs Rebecca Williams
N?[38 Rue Des Martyrs Cocody
Abidjan, Cote d'Ivoire
ATTN:
DEAREST ONE OF GOD
DEAREST ONE OF GOD
I am the above named person from Kuwait . I am married to Mr Benson Williams, who worked with Kuwait embassy in Ivory Coast for nine years before he died in the year 2004. We were married for eleven years without a child. He died after a brief illness that lasted for only four days.
Before his death we were both born again Christian. Since his death I decided not to remarry or get a child outside my matrimonial home which the Bible is against. When my late husband was alive he deposited the sum of $2. 5 Million (Two Million Five Hundred U.S. Dollars) in the bank here in Abidjan in suspense account.
Presently, the fund is still with the bank. Recently, my Doctor told me that i have serious sickness which is cancer problem. The one that disturbs me most is my stroke sickness. Having known my condition I decided to donate this fund to a church or individual that will utilize this money the way I am going to instruct herein. I want a church that will use this fund for orphanages, widows, propagating the word of God and to endeavour that the house of God is maintained.
The Bible made us to understand that blessed is the hand that giveth. I took this decision because I don?t have any child that will inherit this money and my husband relatives are not Christians and I don?t want my husband?s efforts to be used by unbelievers. I don?t want a situation where this money will be used in an ungodly way. This is why I am taking this decision. I am not afraid of death hence i know where I am going. I know that I am going to be in the bosom of the Lord. Exodus 14 VS 14 says that the Lord will fight my case and I shall hold my peace.
I don?t need any telephone communication in this regard because of my health hence the presence of my husband?s relatives is around me always I don't want them to know about this development. With God all things are possible. As soon as I receive your reply I shall give you the contact of the bank here in Abidjan . I want you and the church to always pray for me because the Lord is my shepherd. My happiness is that I lived a life of a worthy Christian. Whoever that wants to serve the Lord must serve him in spirit and Truth. Please always be prayerful all through your life.
Contact me on the above e-mail address for more information?s, any delay in your reply will give me room in sourcing another church or individual for this same purpose. Please assure me that you will act accordingly as I Stated herein. Hoping to receive your
reply.
reply.
Remain blessed in the Lord.
Yours in Christ,
Mrs Rebecca Williams.
Ja siis ma sain järgmise kirja..mingi mõnda aega tagasi juba aga alles täna märkasin.:
Dearest In Christ ,
Greetings to you in the mighty name of our Lord Jesus Christ, i am very happy for your response to my mail, well i am not afriad of the death because i knows where i am heading to, my only problem is to see the desire of my late husband come to accomplishment now that i am alive, so dearly one in Christ i want you to assure me that you will never let the trust i have in you down, that you will use the fund accondingly to the will of the Almighty God.
I know you are surprise in receiving this letter, but as a servant of the living God, you should know that our ways is not his ways, my Bible tells me that God works in many ways and all things works out for good to them that believed in Christ Jesus, all i need from you is to assure me that you will never betray the trust i am trying to entrust in your hand for the work of God, you may asked me how i got across your email, the bilbe said that who is me is greater than who of the world, the Holy Spirit that leads me to you will never let us down only if you can beleive with faith.
Please, I want you to understand that this benevolence is in fulfilment of the desire and decision of my late husband which I am persuaded to actualize,this fund is desiginated for humanitarian and Charity services with special emphasis, which must be disbursed with every appropriation, accountability and prudence to the glory of God.
Meanwhile,i could have donate this money here in my country,but the reason is that before the death of my late beloved husband he warned me not to let his relatives know about this money because they are unbleilvers ( muslim) and he don't want an atom of this money to be use in anything Islamic,and i don't intend to disobey him even in death.
I will want you to send to me your full names and address to enable me swear an affidavit on oath on your behalf that will officially and legally approve you as the new beneficiary to this fund, so that even if i am no more, your claim to the fund will not be in doubt. I will be sending you the certificate of deposit of this fund immediately after the affidavit is ready.
I will want you to kindly be fast on your arrangement on how the fund will be transfered to you before the fall of the crises in Ivory Coast, since the political affair has affected their economy. Infact, the saints have been fasting and praying for peace for the country since the attacked of the rebels.
Ensure you reply this letter and the needed information immediately for the proccess of this transaction on your behalf.
Most Important: I will like this to be so confidential and sincerelity, also bear in mind that can not call you on phone, all our comminucation will be via-email because of my late husband relatives.
Thanks and may God bless us all.
Sister Rebecca Williams.
Note: I have attached the photo of me .I will be glad to have yours if possible
Pärast kirja saatmist tegin veidike guugeldamist ja mis selgus oli see, et toda kirja on saadetud juba mitmetele ja on mingi pettus, just nii nagu ma arvasin.
Nii, et kui keegi sellist paska saab, saatke ta otse perse. Aitäh.
Ja noh, mis ma siis veel tegin täna.. Aaa...Rikkuga tõmbasime mingil türgi pervil perse lohku. Rikku oli mu kaksikõde Ameli ja siis rääkisime kolmekesi..Seda juttu ma siia ei kopi, liiga..jah. Aga naerda sai. Türksele hakkas Rikku rohkem meeldima kuna tal oli mingi blondi tsiki pilt dp-ks. Masendav. Nüüd see tüüp unistab minust ja peksab pihku. Noh..jah. Nii võib kah elada. Armas ju.
Homme hommikul..ei tegelikult täna, mingi nelja tunni pärast või nii, tuleb bussi peale minna ja Pärnu sõita. Erika kutsus mind kaasa, et näha kuidas noortekad toimivad ja midagi oli veel. No miks ka mitte. Polegi targemat teha. Reede hommikul siis Kuremaale tagasi ja Tallinna minek. Kluppi ja kuhugi. Aga olgu, seekord kõik.
laupäev, 6. detsember 2008
143/
Nii..Mis mul siis täna siin öelda...
Neljapäeva varahommikul tulin bussiga Kuremaale. Õigemini-lasin jalga, sest ega ma kellelegi ei öelnud ..polnud tahtmist ja ei tundnud kohustust. Kodus on lihtsalt nii pingeline ja mul pole absoluutselt mingit soovi vaimuhaiglasse närvide tõttu minna aga kodus olles on selline tunne, et see haigla ootab mind avalisüli. Mnjh, kellele on kodu kindlus, kellele ükskõik mis muu koht. See selleks. Olin siis hommikuni üleval, esimese bussini, ehk siis poole seitsmeni ja sõitsin Kuremaale. Ega kodus ei näe isegi normaalseid unenägusid..Mingis asjas alateadvuses on mingi paras kiiks sees. näen pidevalt unes, et mu kasuisa üritab mind tappa, ei tea ..veider. Aga noh, tavaliselt ma nagu saan unes temast jagu, viimati sain aga noa ribide vahele, ehk see oli mulle nagu märk, et LASE KODUST JALGA!Ei tea.. Aga jah, tulin Kuremaale, sõime hommikust ja olime niisama. Õhtul läksime Tartusse, Krissi ja Lauraga klubilaksu tegema-Club Illusion. Suht tore, sissepääs tasuta ja õlu oli odav. Kokteilid on ka seal normaalsed, muidugi tükkmaad soolasema hinnaga, mitte enam 25. Aga jah, oleks Laura juures magamiskohti olnud, oleks õhtu täitsa edukas olnud. Mäkk on ka tore..raha läks ainult piisavalt..kuna Jako oli rahakoti kuskile jätnud ja lõpuks tuli see autost välja, mis oli naljakas, sest tal ei olnud dokumente ka ja turva ei tahtnud kluppi sisse lasta, lõpuks ikka moosimise peale lasi. Pärast veel ütlesin talle, et loodan, et ta saab normaalset palka. Töötajad on seal üldiselt ebanormaalselt viisakad ja eriti kaif on isegi see, et riidehoid on tasuta. Nagu..jei. Aga jah..üldiselt kui kellelgi on Tartusse tööd anda, andku märku. Hea meelega tahaks Tartusse ära kolida. Aitäh.
Neljapäeva varahommikul tulin bussiga Kuremaale. Õigemini-lasin jalga, sest ega ma kellelegi ei öelnud ..polnud tahtmist ja ei tundnud kohustust. Kodus on lihtsalt nii pingeline ja mul pole absoluutselt mingit soovi vaimuhaiglasse närvide tõttu minna aga kodus olles on selline tunne, et see haigla ootab mind avalisüli. Mnjh, kellele on kodu kindlus, kellele ükskõik mis muu koht. See selleks. Olin siis hommikuni üleval, esimese bussini, ehk siis poole seitsmeni ja sõitsin Kuremaale. Ega kodus ei näe isegi normaalseid unenägusid..Mingis asjas alateadvuses on mingi paras kiiks sees. näen pidevalt unes, et mu kasuisa üritab mind tappa, ei tea ..veider. Aga noh, tavaliselt ma nagu saan unes temast jagu, viimati sain aga noa ribide vahele, ehk see oli mulle nagu märk, et LASE KODUST JALGA!Ei tea.. Aga jah, tulin Kuremaale, sõime hommikust ja olime niisama. Õhtul läksime Tartusse, Krissi ja Lauraga klubilaksu tegema-Club Illusion. Suht tore, sissepääs tasuta ja õlu oli odav. Kokteilid on ka seal normaalsed, muidugi tükkmaad soolasema hinnaga, mitte enam 25. Aga jah, oleks Laura juures magamiskohti olnud, oleks õhtu täitsa edukas olnud. Mäkk on ka tore..raha läks ainult piisavalt..kuna Jako oli rahakoti kuskile jätnud ja lõpuks tuli see autost välja, mis oli naljakas, sest tal ei olnud dokumente ka ja turva ei tahtnud kluppi sisse lasta, lõpuks ikka moosimise peale lasi. Pärast veel ütlesin talle, et loodan, et ta saab normaalset palka. Töötajad on seal üldiselt ebanormaalselt viisakad ja eriti kaif on isegi see, et riidehoid on tasuta. Nagu..jei. Aga jah..üldiselt kui kellelgi on Tartusse tööd anda, andku märku. Hea meelega tahaks Tartusse ära kolida. Aitäh.
kolmapäev, 3. detsember 2008
142/ midagi lastesõpradele
Heh, seda pilti tahtsin eile mitu korda üles panna. Ristiisa tütar- Kristeli. Ei olnud nõus kellegi sülle minema aga minu süles istus jumala kenasti ja saime hästi läbi:) Pildi kvaliteet annab soovima aga rohkemaks minu Sony Ericsson võimeline polnud.
teisipäev, 2. detsember 2008
141/
Not so much living life as observing it.
Not so much observing life as ignoring it.
****
Leidsin need kaks lauset kuskilt unenägude seletuse lehelt. Mõtlesin, et täitsa täppi pandud. Miks ma jälle mingeid unenägude seletusi otsisin- põhjendus lihtne. Nägin unes tuttavat, kes juba mõnda aega surnud, kuid unes oli ta elus, täiesti elus..Ja toimus ka mingi võidujooksmine, treppidest alla ja..suht ohtlik asi oli. Ma ei saanud üldse aru, mis toimub. Närvi ajas aga see, et olen klassinimekirjas kas Siimu või kellegi järel..aga unes trügisid igasugused minust ette. Kuigi imelik, et miks peaks unenäos mingi nimekirja järgi miski käima.
***
Võib ju mõelda, et kuulsuses peitubki õnn, kuid vaevalt keegi õnne sealt leidnud on.
***
See lause käis läbi ühest laulust, mis täna "Reporteris" kõlas. Kuidagi haarav lugu oli.
...
Nii tegelikult juba kolmas detsember, proovisin eile mitu mitu korda blogi üles lasta..No nii jubedalt pani näkku, et jube..Nüüd siin täiendan blogidrafti, et äkki seekord läheb õnneks.
Täna pole kah suurt midagi väga huvitavat teinud. Käsitööd natuke, sauna kütsin ja pesu triikisin hunnikuga.. tahaks natukene joonistada ka ja siis oleks tore.
Not so much observing life as ignoring it.
****
Leidsin need kaks lauset kuskilt unenägude seletuse lehelt. Mõtlesin, et täitsa täppi pandud. Miks ma jälle mingeid unenägude seletusi otsisin- põhjendus lihtne. Nägin unes tuttavat, kes juba mõnda aega surnud, kuid unes oli ta elus, täiesti elus..Ja toimus ka mingi võidujooksmine, treppidest alla ja..suht ohtlik asi oli. Ma ei saanud üldse aru, mis toimub. Närvi ajas aga see, et olen klassinimekirjas kas Siimu või kellegi järel..aga unes trügisid igasugused minust ette. Kuigi imelik, et miks peaks unenäos mingi nimekirja järgi miski käima.
***
Võib ju mõelda, et kuulsuses peitubki õnn, kuid vaevalt keegi õnne sealt leidnud on.
***
See lause käis läbi ühest laulust, mis täna "Reporteris" kõlas. Kuidagi haarav lugu oli.
...
Nii tegelikult juba kolmas detsember, proovisin eile mitu mitu korda blogi üles lasta..No nii jubedalt pani näkku, et jube..Nüüd siin täiendan blogidrafti, et äkki seekord läheb õnneks.
Täna pole kah suurt midagi väga huvitavat teinud. Käsitööd natuke, sauna kütsin ja pesu triikisin hunnikuga.. tahaks natukene joonistada ka ja siis oleks tore.
140/ Golden skans. Klaxons.
Ei osanud pealkirja panna, panin selle, mis lugu ma hetkel kuulan, oi kui originaalne.
Kõigepealt vabandan enda ees, ( just- enda, sest tegelikult ei kirjuta ma seda blogi kellelegi teisele) et ei kirjutanud ka 1.detsembril sissekannet. Jäin paarkümmend minutit hiljaks ja nüüd on see päev läbi. Oleks ju ilus, kui oleks saanud uue kuu puhul midagi kirja panna.
Igastahes, detsember hiiliski märkamatult ligi. Peaks nüüd mingi jõulutunne olema? Hm..noup, not yet. Mis tuli detsembriga, olid kõrvetised, jälle. Nii et HoHoHo tõesti. Detsember tuli üldse raskelt. Hommikul kühveldasin silmadest kopaga liiva välja, ei tahtnud nad üldse lahti püsida. Selline uni lõi ikka jalaga perse, et olin tükk aega hämmingus. Ma ei joo kohvi aga unerežiim on ikka omadega sealsamuses. See selleks. Õhtupoole hakkasin ennast sättima Torma poole, MTÜ koosolekule. Napilt pool tundi varem sain aga teada, et see jääb ära, kuna kõigil tuli midagi vahele. Noh..jah.
Tahaks täiendada ka eilset postitust..Vabandust, nüüd juba üleeilset. Nimelt ei ole ma maininud, et milliseid mehi ei tohiks sebida. Seda ei võtnud kuskilt foorumist ega oma peast, ema rääkis hoopiski. Ja teate..kui lõpuks kokku panna, et keda võib sebida ja keda mitte..jääb alles, et- mitte kedagi.
Poissmehed- pole varem kellegagi koos olnud, ei ole ka sinuga. ( aga kuidas siis mehed poissmehe staatusest lahti saavad..küsimärk)
Lahutatud mehed- jätsid oma naise, jätavad ka sinu.( noh, äkki oli naine mõrd)
Lesk- suri endine naine, sured ka sina. (loodusele ju kätt ette panna ei saa)
Nii ..veel üks uudis, et "Päästja koolikell" algab jälle..aga mingi nõmeda kanali pealt, kanal Neljas vms. Aga meenutuseks selle sarja sõpradele panin siia pildi ka. Ja rohkem ei viitsi kirjutada, sest nett aeglane.
Tsaupakkaaa.
Tellimine:
Postitused (Atom)