kolmapäev, 28. mai 2008

84/ tegus päev




Hommikul sai Jõgeval käidud, telekas ostetud( kuna eelmine andis ootamatult otsad, uus on aga tükkmaad suurem, praegu veel harjun) ja lilletaimi ja ma ei tea mis asju veel. Telefoni tahtsime kah mulle aga järelmaksuga antakse vaid neile, kelle telefoniarve on üle 300.-, päris napakas. See selleks, saab siis korraga välja osta. Pärast kaevasime emaga kilemaja, niitsin muru ära ja koorisin kartuleid. Nüüd siin ootan, et saaks süüa.. Järgmisel nädalal ehk lõpuriideid ostma..
Jako saab vist täna auto kätte, kui õnneks läheb. Vat selline uus pereliige siis. Tore ju. Nurka panin pildi sellest autost, Mazda panime nimeks. Kas pole mitte armas. Tagaiste käib alla ! Wohoaaoo! :D Saab trippida kui kuskilt bensiini kah saab..:)

Musi kallile :)

esmaspäev, 26. mai 2008

83/ böö.

Pea valutab, kurat. Valus on. Mingeid tablette kah kuskil ei leidunud. Oeh.
Tegelikult peaks magama ära minema, homme tuleb veel konsultatsiooni kah jõuda..
Käisin ennem õues värske õhu käes kah, sain vist mürgituse ja sellest pea valutabki. Riisusin maja taga veidike muru ja jalutasin kooli ümber ringi. Hullult põnev. Ajalugu olen kah veidike lugenud, peaks tegelikult kõvasti rohkem..Põruda kah ei tahaks ju.

Nädalavahetusel olin Kuremaal. Autod on teema, muust eriti juttu ei käinudki. Ehk saab siis lähimal ajal ( homme vms) perre neljarattaline sõber muretsetud. ( Millel käib tagumine iste alla, urr). Eks näis. Igati tore muidu. ( ps : ma ei imesta kui autoostu suhtes tänase öö jooksul veel 4294738 korda ümber mõeldakse ja värki, suhteliselt..veider).

Öösel nägin unes, et saan ajaloo eksamil 72 punkti õppimiseta. Ma oleks täitsa rahul. Inka kohta nägin, et saan mingi 90-ga- SEE OLEKS EBANORMAALNE!
Loodan, et saksa keel läks hästi. Selles suhtes on hea, et mõlemas keeles suulises 19 sain, tegin kirjaliku osa mingid vead ehk tasa ja saan isegi läbi neist eksamitest, hurraa. Tore oleks.

Saaks nüüd tööle kah kusagile pärast seda ajaloo eksamit, see oleks veelgi parem. Tartusse ikka soovitavalt. Tädiga pidin tegelikult järgmisel nädalal Tartusse šoppama minema. Lootsin, et olen sel ajal püsivamalt seal aga selleks ajaks vist ei ole..pean siis spetsiaalselt sõitma sinna.

Kuramus..pea ikka nii lõhub, ei viitsi siia rohkem midagi kirjutada.

reede, 23. mai 2008

82/ Puhataa...

Mul ikka ei vea.
Kui tahan vaba päeva, et koolist puhata, siis see ei õnnestu.
Edasitagasi sõitmine väsitab, kooli ja tagasi, mitu korda jäävad konsultatsioonid ära, seda saan teada alles siis, kui kooli olen jõudnud. Väsitav. Täna mõtlesin mitte kooli minna ja magada keskpäevani välja. Kas see õnnestus? Ei.
Eile vaatasin seda Eurovisiooni jama, mul on tunne, et raiskasin kaks tundi oma elust, sest see oli nii jura. Edasi pääsesid sellised lood, mis mina isiklikult paneksin põlema. Jube jube Jugovisioon. Pärast selle jura lõppu olin ma niii väsinud, et ajaloo arutlust küll kirjutada ei viitsinud, tahtsin lihtsalt magada ja puhata.
Äratuse panin endale 11-neks ja läksin rahulikult magama. Sellest plaanist ei tulnud midagi välja. Hommikul kaheksa aeg helistas Triin, et kas ma kooli lähen..Ütlesin, et ei viitsi ja üritasin edasi magada. Sellestki ei tulnud midagi välja..Oeh. Olin nii vihane, oleksin võinud ju samahästi kooli minna.. Pole siiamaani midagi tarka teinud, varsti lähen kodust minema..Peaksin ajalugu õppima aga ei tea..kas viitsin. Ei..viitsin ikka.
Vässuvässu ja tüdinud.

neljapäev, 22. mai 2008

81/ Hallooo nagu?

Leian, et see siin on õige koht kaevelda, nagu seda tegi minu sõber teemal "Mis mõttega käia koolis, kui kooli ei toimu?". Sama küsimus minu poolt.
Ma saan aru, et ma olen lõpuklassis ja tunde pole, on konsultatsioonid ja eksamid..Kuid siiski, inimesed, organiseerige siis neidki normaalselt. Ma sõitsin hommikul tund aega linna, et õps mulle lihtsalt arutluse teemad saaks anda? MIS MÕTTES NAGU? Mul oli pool päeva tühja läinud, sest tagasi sain koju kella kaheks. Mõttetu ...Jako oli kah tööl, mul ei jäänudki muud üle kui koju tulla ja siin tühja panna.

Igastahes, tänasest päevast siis veel nii palju, et lugesin ühe raamatu läbi. See oli noorsooromaan "Kirjaklambritest vöö", ma muidugi ei saanud aru, miks selline pealkiri..aga see ei olegi nii oluline. Pani igati mõtlema.. Ema soovitas mulle seda millalgi, ütles, et seal on suhteid, seksi ja narkootikume, oleks pidanud talt küsima "jah, ema, mida sa teada sooviks?". No nii hull ei ole aga jah..ajad on sealmaal, kus vanemad teevad ikka vähe selgitustööd, pigem võrreldakse, et kuidas nüüd ja kuidas vanasti. Või siis üldse mitte midagi. Kuna mina oma ema usaldan, siis oleme sellised teemad lihtsalt üle käinud, ei olnud mingeid moraalilugemisi vaja...Vist.

Selle raamatu juurde tagasi tulles. Teema oli siis selles, et oli noor tüdruk ja kuidas ta elas..Millega ta hakkama sai ja millega mitte..

Talle oli koguaeg sisendatud, et ta on korralik tüdruk ja teda ajas see närvi. Selle tulemusena tõukas ta endast eemale poisi, kes teda armastas ja otsustas nö sarvi maha jooksma hakata. Terve suve nö litsi lüüa ja mööda pidusid käia, kooliprobleemid ei huvitanud teda samuti absoluutselt. Samas ei taibanud ta, et selle käitumisega kaotab ta paljugi. Oma litsaka käitumisega tõi ta kaasa aga selle, mis on täiesti iseenesest mõistetav- litsaka maine. Mingil peol, kus kõik olid jumala täis ja laksu all, vägistas üks kutt ta ära, teades, et see tsikk magab nagunii kõigiga. Aga jah.. vägistades võiks kah kummi kasutada, loll lause aga siiski. Nimelt oli see vägistaja, kes tegelikult hiljem väga kahetses, oma mingilt eelmiselt voodipartnerilt saanud HIV-i, mida sai teada alles peale seda juhtumit. Kati, see tüdruk, kelle ümber raamat keerleb, sai hirmutava uudisena teada, et tal on HIV. Kuna ta sai seda alles tükk aega pärast juhtumit teada, oli ta juba teda armastava kuti, Juhaniga, käima hakata. Seda raskem oli öelda, et tal on HIV. Juhanile ta seda viirust edasi ei andnud, seda ta sai vähemalt teada kui palus tal lihtsalt kontrolli minna. Kuid siiski.. suhe hakkas vaikselt hääbuma, Kati ei julgenud Juhanile rääkida, veel vähem siis temaga magada...Ühel päeval, kui ta Juhaniga sõnelenud oli ja talle öelnud, et tal on HIV, oli tal tunne, et enam ta elada ei taha. Võttis isa auto ning sõitis..ma ei teagi kuhu ja läks mingi kõrge hoone katusele. Vihma sadas. Kuid seal ta taipas, et tal on palju mille nimel elada ja otsustas sealt ära tulla. Kuna vihma sadas, ta libastus ja kukkus alla... See oli vist mingi kaubakas, sest tema õde oli selle ees, Kati nägi teda veel enne surma. Pärast seda mõtlesid kõik, et kas see on nende süü, et ta enesetapu tegi..Kuid keegi ei teadnud, et ta tahtis elada..Tahtis armastada ja olla armastatud.

Kas võtta seda raamatut, kui moraalilugemist..või lihtsalt ajaviitena, ei teagi..Igastahes, vahest on elu liiga lühike, et raisata seda millelegi, mis edasi ei vii. Narkootikumidele, alkoholile..Lõtv püksikumm ei vii samuti mitte kuhugi..Kui siis sinna, kuhu Kati jõudis. Heh, jah, nüüd ma loen moraali : Noored, ärge seksige!
Ei, päris nii see ka ei käi..Lihtsalt, turvalisus ennekõike. Paljud kasutavad kondoomi, et kaitsta end sellise haiguse eest, mille leebem nimetus on rasedus, aga ei mõtle sellele, et on ka suguhaigusi, igasuguseid viirusi, mis võivad suhteliselt suure põntsu panna. Need, kes ei karda suguhaigusi, on endas ja oma partneris kindlad, saavad hakkama ka beebipillidega, samuti väga tark valik. Nüüd ma targutan. Igastahes jah..oleneb täiesti inimesest jällegi. Palju parem on elada, kui on keegi kindel ja usaldusväärne kui mõttetult ühe kuti/ tsiki käte vahelt teise juurde joosta ja lihtsalt oma kiimas käitumisega oma tahtmist saada. Oma kutiga saab kah vallatusi teha, selleks ei pea kõiki küla kutte läbi tõmbama ju. Mnjh, aga jah..osad noored on siiski sellised nagu Kati selles raamatus, selles pole kahtlustki. Lihtsalt, kahju hakkab. Ega HIV ei ole naljaasi, see võib ju kõigiga juhtuda. Ega me mingis immuunsusmullis ei ela.

Ps : see on kah veider, et mul ema samuti käeketi ära kaotas. Oeh..käeketike, kus sa oled ??!! Ilmu välja jubaaa...:(


Kõik siis praeguseks.

pühapäev, 18. mai 2008

80/pärast pausi

Oeh. Pole mõnda aega jälle midagi kirja saanud..Pole viitsmistki olnud, nüüd siis võtan end käsile või midagi sellist. Nonii..Mis ma siis ka teinud olen..Mis seal ikka erilist, kool ja kodu. Kuremaal kah ikka vahest, tegelikult oleks praegu kah hea meelega seal, saaks kaissu pugeda...

Nii..nüüd 12.ndal oli ühiskonna eksam, no suht mõttetu ja väga palju oli tühja panekut. See selleks...Eile käisime siis Rakvere kandis vanaisa juubelil kah, rahvast oli ikka..jah..piisavalt. Süüa sai ja sugulasi näha, hurradeerii.

Sealt tagasi tulnud, läksime Anniga Laiusele, Raul tuli järgi. Mingi pidu vms. Einoh, üldiselt oli tore aga üks asi kiskus seda küll kõvasti alla. Nimelt kadus mu kuldkäekett ära ja siiamaani pole üles leitud...ebanormaalne, ma ei saa aru kuhu ta kaduda sai. Võimatuuuu. :( . Suht kurb olen..loodan, et see ilmub mingi imenipiga välja, vahet pole, et kuskilt katki läks..vähemalt on alles. Eriti nõme, miks ma seda küll ära ei võtnud. Loll mina. Aga noh, kunagi ei või teada ju ..ega.

Mis siis veel huvitavat.

Oli jälle üks mingi luulevõistlus, hetkel olen teises voorus ja juunis on mingi kokkusaamine ja suve lõpus on osalejatele laager. Lisaks pakutakse võimalust liituda Luuleliiduga, mis on sõbralikult nõus õla alla panema luulekogu või raamatu avaldamisele, mis on ju päris hea võimalus, vähemalt mina arvan nii. Üks luuletus peaks nüüd ilmuma selle sama konkursi raames mingis luulekogus, mis antakse pärast võistlust välja, isegi see tähendab minu jaoks nii mõndagi.

Nüüd on põhimure see, et saaks teisipäeval saksa eksami korralikult tehtud ja siis varsti on ajalugu kah, siis saaks käbe käbe tööle. Nii tahaks juba, et saaks musiga kahekesi Tartus olla, mõnus. Igatsen teda praegu päris palju..
Nüüd aga peaks magama minema, et oleks homme jõudu ja jaksu saksa keelt õppida. Paarist ajalookonsultatsioonist jään küll kahjuks ilma.

Aga okei..tschüss.

neljapäev, 8. mai 2008

79/ happyness factory

Mis ma oskan öelda...lähimate päevade kohta, mis siis olnud või tulekul. Ehk võiks öelda nii palju, et halb ei ole heata ja hea halvata või midagi sellist. Nimelt...Kui nädal algas mitte eriti rõõmsa sündmusega siis edasi kurta ei saa. Teisipäeval oli nimelt inglise keele suuline eksam, mis läks päris hästi, 19 punkti 20-st. Imestan küll, et nii hästi aga jah...las ta siis ollab. Rohkem pole aga see nädal oma jalga kooli tõstnud. Kuigi nii eile kui täna olid konsultatsioonid, ei olnud üldse viitsimist sinna kohale minna.. Ei teagi, tuleb kahjuks vist.. Pean ennast siis ise kokku võtma. Puhkasin hoopis Kuremaal ja nii ta läks. Eks ma siis nüüd hakkan õppima. Polegi miskit muud siia kirjutada. Ehk millalgi hiljem.

esmaspäev, 5. mai 2008

78/ R.I.P. Tommy.



Jällegi pildivoor, rüblikust koerapätaka mälestuseks. Liiga suure kiirusega autojuht...ning ei vaevunudki kinni pidama, rahu tema põrmule..Pildid on küll vanad, kui ta alles päris pisike oli, aga muud mul ei ole...

Olgu sul seal õunapuude all hea..

pühapäev, 4. mai 2008

77/ paar pilti








76/ I'm a kittycat..

Shit happens every day and every day is the same day. ( ameerika gangstapedede vanasõna)

Igastahes, eile oli inka eksam ja see ei olnud just minu lemmik. Kui leebelt öelda...Teisipäeval siis suuline osa ja ongi sellega ühel pool. Aga siis on kohe järgmised ained kaelas..Ja polegi mingit pääsu sellest kõigest.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma alustada, kõigepealt kirjutaks ikka tutipäevast kaa. Mis oli paras möll..illustreerin paari pildiga ja eks näis mis välja kukub.
Põhimõtteliselt..oli tüüpiline tutipäev, oli üritatud selline tore ja armas üritus teha ja pisarakiskuja see eriti ei olnud. Lõpuks muidugi olid paljudel tüdrukutel näod punased küll, sest see lõpulaul ajab alati nutma. Pärast seda aktuselaadset osa läksime me klassidesse jooksma ja linna peale ka. Parim osa sellest oli kindlasti see, kuidas tuletõrje meid jahutas. Karjusime nii kaua seal kuni nad tuletõrjevoolikuga meid täiesti märjaks kastsid. Päriis palju vett oli seal, peaks mainima.. Aga see oli vahva. Tol hetkel ma küll sellele ei mõelnud, et riided märjaks saavad. Aga hallooo..vesi ja riided? Hm. See selleks. Veidike hiljem oli meile sööklas organiseeritud kolossaalne söögilaud, salatid ja koogid ja joogid ja nii edasi. Mis oli iseenesest päris tore ju. Kõht oli tühi küll pärast seda ringi kappamist. Märjad riided panin Silveri juures kuivama ja panin kuivad asjad selga, polnudki nii hull.


Läbu oli aga ..oijah, ei oskagi selle jaoks kategooriat välja mõelda. Midagi hullu väga ei olnudki...aga jah, mõningad "ülejäägid" ja "puudujäägid". Enamus oli kohal meie klassist, kahjuks lisandus ka muude klasside ja mitteklasside omasid..Selline kaader oli vahepeal koos, et ..ei olnud eriti tore. Aga juua sai..ja selliste rohkem omade inimestega sai üleval istuda ja juua ja eestit mängida. Läbu jätkus seal veel järgmisel päevalgi..olin mõnda aega selle tunnistaja, sest ei saanud minema. Aga okei.. lõpetan praegu selle koha peal ja teen järgmise postituse piltidega.