Avastasin, et olen ju loonud mingi mustmiljon blogi aga mitte ühegagi pole olnud püsivust. Olen ikka laisk küll.
:(
pühapäev, 27. detsember 2015
362/ Minu suhted jõuludega
Jõulud on imede aeg ja muidu imeline aeg. Kõik su soovid täituvad, kõik on nii tore ja ilus. Inimesed on ilusad ja head. Jõuluvana toob kingiks täpselt seda, mida soovid. Sööd piparkooke ja kõike muud maitsvat ..Kõik on nii nii imeline, et süda läheb pahaks. Yeah, not for me.
Mina tunnen jõulude ajal hoopis midagi muud. Olen mõelnud, et see on pigem erand kui reegel, on aga selgunud, et on pigem reegel..
Minul on jõulude ajal must must masendus. Ma ei kujuta ette miks aga kontrollida ma seda ei saa.
Isegi siis kui olen endale sisendanud, et kõik on okei ja mul pole põhjust kurb olla, nutan ma ikka patja. Õhh..vastik.
Jõulud käivad mulle veidi närvidele. Poed on täis inimesi, kes krabavad mingit mõttetut jama, sest on ju JÕULUD. Söögiks tuleb teha verivorste, liha, kartulit ja piparkooke, sest on ju JÕULUD. Tuppa tuleb tuua kuusk, kasvõi rääbakas, sest on ju JÕULUD.
Köök on ülerahvastatud "kokkadest" ja tundub, et jõulud ongi ülesöömine, mõttetud jõulutuled ja veel mõttetumad kingid.
Õnneks suutsin mina nendel jõuludel vältida ülesöömist, mõttetuid kinke ei saanud kuna olid kingivabad jõulud. Need kingid, mis siiski sain, olid head (küpsetiste raamat emalt). Trennigi tegin samamoodi nagu igal muul päeval (kui isegi mitte rohkem) - seetõttu vaadati mind veidi imelikult ka. No mis teha, ma lihtsalt ei suuda tõsta jõulusid mingisse müstilisse imega võrdsesse seisusesse, et ma peaks koguaeg olema jõulumeeleolus ja jõulusööke näost sisse ajama.
Äkki kui mul endal lapsed on, näen ka mina jõulusaginal ja kõigel, mis selle juurde kuulub, mingit mõtet. Hetkel on veidi ülepingutatud kogu see jama minu jaoks..
Lapsepõlvetraumad, mis teha.
Mina tunnen jõulude ajal hoopis midagi muud. Olen mõelnud, et see on pigem erand kui reegel, on aga selgunud, et on pigem reegel..
Minul on jõulude ajal must must masendus. Ma ei kujuta ette miks aga kontrollida ma seda ei saa.
Isegi siis kui olen endale sisendanud, et kõik on okei ja mul pole põhjust kurb olla, nutan ma ikka patja. Õhh..vastik.
Jõulud käivad mulle veidi närvidele. Poed on täis inimesi, kes krabavad mingit mõttetut jama, sest on ju JÕULUD. Söögiks tuleb teha verivorste, liha, kartulit ja piparkooke, sest on ju JÕULUD. Tuppa tuleb tuua kuusk, kasvõi rääbakas, sest on ju JÕULUD.
Köök on ülerahvastatud "kokkadest" ja tundub, et jõulud ongi ülesöömine, mõttetud jõulutuled ja veel mõttetumad kingid.
Õnneks suutsin mina nendel jõuludel vältida ülesöömist, mõttetuid kinke ei saanud kuna olid kingivabad jõulud. Need kingid, mis siiski sain, olid head (küpsetiste raamat emalt). Trennigi tegin samamoodi nagu igal muul päeval (kui isegi mitte rohkem) - seetõttu vaadati mind veidi imelikult ka. No mis teha, ma lihtsalt ei suuda tõsta jõulusid mingisse müstilisse imega võrdsesse seisusesse, et ma peaks koguaeg olema jõulumeeleolus ja jõulusööke näost sisse ajama.
Äkki kui mul endal lapsed on, näen ka mina jõulusaginal ja kõigel, mis selle juurde kuulub, mingit mõtet. Hetkel on veidi ülepingutatud kogu see jama minu jaoks..
Lapsepõlvetraumad, mis teha.
pühapäev, 13. detsember 2015
361/
Pole jälle väga ammu kirjutanud aga ega kohe ei teagi, millest kirjutama peaks. Ei torka kohe pähe, et kas on juhtunud midagi väga erilist, mida peaks siia kirja panema...
Jõulud lähenevad hirmutava kiirusega ja need tekitavad alati stressi. Pole ma mõelnud kinkide osas midagi ja üldse plaane pole teinud. Endale olen teinud aga mitmeid kinke, alustades õmblusmasinast, lambist, eile soetasin endale ka Queeni kontserdipileti (et keegi ei saaks valesti aru, on tegemist siiski tribüütbändiga + Adam Lambert).
Eile käisime sõprade juures istumas - väike söök ja jook ja väike pohmakas kolmandasse adventi. See on see kõige halvem osa pidutsemise juures.
Peaksin tegelikult koolitöid tegema kuid palju põnevam on näiteks kududa, heegeldada, lugeda ja hularõngast keerutada.
Käisin neljapäeval Tartus. Olin osa võtnud omaloomingukonkursist ja KHK tegi meile Pierre´is välja. Lugesime koos luuletusi ja arutasime maailmaasju. Enamus olid kogenematud vaevu täisealised pubekad, kelle luuletused olid teemadel "miks sa mind ei armasta" ja "sõber on kui kaitseingel"..Ja siis loeti neid eriti tuimalt või vastupidi - teatraalselt.
Tundsin end väga vanana..Kui ikka osa seltskonnast väidab, et nad raamatuid üldse ei loe ja raamatud on mõttetud..Või siis ainsaks raamatuks peetakse "50 halli varjundit" või "Videviku saaga". Selliste inimestega ei ole mul mitte midagi rääkida, minu arvates on need suurimad lolluse näitajad.. "Videviku saaga" oli isegi inglise keeles pask. Totaalne pask. Inimene, kes seda siiralt naudib ja seda kvaliteetkirjanduseks peab, on idioot. Tundsin end äärmiselt ebamugavalt. Ainsad inimesed, kellega oleks asjalikku juttu olnud võimalik ajada, olid õpetajad ja ehk üks neiu veel, kel paistis selles kirjanduse asjas rohkem nutti olevat kui teistel.
Aga noh, vähemalt tehti süüa välja ja sai diplomi ja mälestuseks raamatu ka. Raamatud on toredad.
Leidsin, et mul on kapis vedelemas hunnikute viisi uusi raamatuid, mida ma pole veel kordagi avanud. Tekkis uus blogiidee, kasvõi endale, hakkaks raamatuid ükshaaval lugema ja kirja panema, mis seal head ja huvitavat oli. Endal hea arvestust pidada loetud raamatutest. Järgmine blogiidee oli "Poem of the day" või midagi sarnast, kuhu paneksin iga päev kirja mingi luuletuse..mille ka ise välja mõtleksin. Siis peaks tulema aasta peale kokku 365 luuletust ja saaks kokku panna oma väikese luulekogu. Kasvõi enda jaoks. Blogi tundub mulle veits turvalisem variant kui niisama tekstifail arvutis..Arvuti teeb trikke vahest ja open office jooksis niimoodi kokku, et pooled failid rikkus ära. Päris jama.. Muidugi rikub ta ära tähtajalised koolitööd..
Oeh. Tahaks, et mul oleks rohkem aega tegelemaks asjadega, millega ma ise tegeleda tahan, mitte nende asjadega, mida mult oodatakse. Tee süüa, pese pesu, korista, lohuta karjuvat last, kes pole sinu oma, tee kohvi, võõrusta külalisi, tee koolitöid, kuula mingit masendavat pläma sellest, kui halb elu on..Mida jõulude ajal teha, mida jõulude ajal süüa..Ja nii iga päev.
Olen jälle sellises faasis, kus tahaks olla üksinda ja mitte olla ümbritsetud suurest hulgast inimestest. Tahaks istuda teetassiga teleka ees ja heegeldada. Tahaks, et õmblusmasina laud oleks valmis ja paigas, et saaks juba õmmelda.. Masin mitu nädalat ilutseb kapi peal, kordagi proovida pole saanud.
Ohjah, olgem ausad, mu segased emotsioonid on tingitud teatud perioodist kuus, kus naised hulluks lähevad. Mina lähen küll. Kõik inimesed käivad närvidele ja on lollid. Lootus on, et tegelikkuses ei ole inimesed nii lollid..Lootus on.
Jõulud lähenevad hirmutava kiirusega ja need tekitavad alati stressi. Pole ma mõelnud kinkide osas midagi ja üldse plaane pole teinud. Endale olen teinud aga mitmeid kinke, alustades õmblusmasinast, lambist, eile soetasin endale ka Queeni kontserdipileti (et keegi ei saaks valesti aru, on tegemist siiski tribüütbändiga + Adam Lambert).
Eile käisime sõprade juures istumas - väike söök ja jook ja väike pohmakas kolmandasse adventi. See on see kõige halvem osa pidutsemise juures.
Peaksin tegelikult koolitöid tegema kuid palju põnevam on näiteks kududa, heegeldada, lugeda ja hularõngast keerutada.
Käisin neljapäeval Tartus. Olin osa võtnud omaloomingukonkursist ja KHK tegi meile Pierre´is välja. Lugesime koos luuletusi ja arutasime maailmaasju. Enamus olid kogenematud vaevu täisealised pubekad, kelle luuletused olid teemadel "miks sa mind ei armasta" ja "sõber on kui kaitseingel"..Ja siis loeti neid eriti tuimalt või vastupidi - teatraalselt.
Tundsin end väga vanana..Kui ikka osa seltskonnast väidab, et nad raamatuid üldse ei loe ja raamatud on mõttetud..Või siis ainsaks raamatuks peetakse "50 halli varjundit" või "Videviku saaga". Selliste inimestega ei ole mul mitte midagi rääkida, minu arvates on need suurimad lolluse näitajad.. "Videviku saaga" oli isegi inglise keeles pask. Totaalne pask. Inimene, kes seda siiralt naudib ja seda kvaliteetkirjanduseks peab, on idioot. Tundsin end äärmiselt ebamugavalt. Ainsad inimesed, kellega oleks asjalikku juttu olnud võimalik ajada, olid õpetajad ja ehk üks neiu veel, kel paistis selles kirjanduse asjas rohkem nutti olevat kui teistel.
Aga noh, vähemalt tehti süüa välja ja sai diplomi ja mälestuseks raamatu ka. Raamatud on toredad.
Leidsin, et mul on kapis vedelemas hunnikute viisi uusi raamatuid, mida ma pole veel kordagi avanud. Tekkis uus blogiidee, kasvõi endale, hakkaks raamatuid ükshaaval lugema ja kirja panema, mis seal head ja huvitavat oli. Endal hea arvestust pidada loetud raamatutest. Järgmine blogiidee oli "Poem of the day" või midagi sarnast, kuhu paneksin iga päev kirja mingi luuletuse..mille ka ise välja mõtleksin. Siis peaks tulema aasta peale kokku 365 luuletust ja saaks kokku panna oma väikese luulekogu. Kasvõi enda jaoks. Blogi tundub mulle veits turvalisem variant kui niisama tekstifail arvutis..Arvuti teeb trikke vahest ja open office jooksis niimoodi kokku, et pooled failid rikkus ära. Päris jama.. Muidugi rikub ta ära tähtajalised koolitööd..
Oeh. Tahaks, et mul oleks rohkem aega tegelemaks asjadega, millega ma ise tegeleda tahan, mitte nende asjadega, mida mult oodatakse. Tee süüa, pese pesu, korista, lohuta karjuvat last, kes pole sinu oma, tee kohvi, võõrusta külalisi, tee koolitöid, kuula mingit masendavat pläma sellest, kui halb elu on..Mida jõulude ajal teha, mida jõulude ajal süüa..Ja nii iga päev.
Olen jälle sellises faasis, kus tahaks olla üksinda ja mitte olla ümbritsetud suurest hulgast inimestest. Tahaks istuda teetassiga teleka ees ja heegeldada. Tahaks, et õmblusmasina laud oleks valmis ja paigas, et saaks juba õmmelda.. Masin mitu nädalat ilutseb kapi peal, kordagi proovida pole saanud.
Ohjah, olgem ausad, mu segased emotsioonid on tingitud teatud perioodist kuus, kus naised hulluks lähevad. Mina lähen küll. Kõik inimesed käivad närvidele ja on lollid. Lootus on, et tegelikkuses ei ole inimesed nii lollid..Lootus on.
Tellimine:
Postitused (Atom)