90/lõpetamisest

Õõõöäää..igastahes lõpetatud sain. Rohkem ei viitsi vist kirjutada praegu. Lilli sain ka. Lõpuläbul käisime ka. Igav oli suht, ei joond kah ega miskit. Kirsil pandi kogu raha piistu, kas pole tore..Aga see selleks, ei viitsi rohkem kribada.

89/your body is like a narcotic

Pean kohe ära mainima, et see poiss seal pildil minu kõrval on mulle kõige kallim ja armastan teda kõige rohkem siin maailmas :) Lihtsalt pidin seda ütlema. Lisaks kõigele on ta seal pildil väga stiilne ka, selline tunne, et võtaks kohe tal riided seljaks. Ja hea riie ongi selline, mida tahad seljast ära võtta. ( Väga seksikad nööpidega püksid. Aww). Khm.. see selleks. See juba ammu teada, et ta minu jaoks kõige seksikam ja vastupandamatum üldse. Minu kullatükk. ( varsti juba poolteist aastat <3).>

88/ veidike tööst

Ma ei ole jälle päris pikalt kirjutanud, mingi pool kuud vähemalt. Kindlasti on midagi vahepeal toimunud, üritan siis selle siin kokku võtta. Teadagi asi, et mina ju lühidalt asju kokku võtta ei oska. Igastahes..olen nüüd mõnda aega tööl käinud ja ütlen, et.. tegelikult ma ei oskagi midagi öelda. Ega see töö polegi väga hull, kaastöötajad on ka OK-d aga ülemus (või kes iganes ta on) on paras piraaja. Aga see selleks. Muidu on okei nagu ma mainisin. Marguse ja Inga ja teistega saab nalja ja värki küll. Naljakas on aga see, et juulis läheb võib-olla enamus töölt ära. Mina tahaks Soome minna Jakoga koos, kui siis veel tööd on, Indrek ( ülemus Soomes) ütles, et on..eks ma siis loodan sellele. Imelik on töölt ära tulla ja siis rahatu ja töötu olla. Khm. Ei taha sellest üldse mõeldagi. Igastahes..Soomes tahaks ja raha teenida ja saaks Jakoga kuskil mujal kah olla kui aint Kuremaal ja värki. Siis kui sealt tagasi tulla, ongi suvi läbi ja kõik teised lähevad kooli, kas pole armas, njah, pole pole...Nii. Tööst veel. Margus läheb kah minema, tal pole Merlega ( piraajaga) klappi ja üldse, tahab paremasse kohta. Inga vaatab palga järgi, ta sõidab pool raha juba maha ja võib-olla ei tasu ära. Kailiga sama lugu. Kõik sõidavad kaugelt. Nüüd pean neljandal jälle tööle minema ja viiendal on pulmas toitlustamine, no see saab küll tore olema. Eks ole näha. See nädal oli õnneks rahulik, või kahjuks, laagrilisi oli vähe ja tavakliente polnud põhimõtteliselt üldse. Tööpäevad olid kah seetõttu lühemad, see aga tähendab vähem palka. Ja nii see eluke on, mõttetu on tööl käia kui on 7 tööpäeva kuu peale kokku. Halleluuja. No muidugi ma läksin nüüd alles poole kuu peal kah. Okei..tööst vist praegu kõik.

87/ jee

Sain inka tulemuse teada- 80. Ise olen rahul aga alati oleks võinud paremini minna. Minu inglasest ja ajugeeniusest mees sai 91- vot nii tark ja tubli on tema meil:) Musi.
Üldiselt on kõigil suht hästi läinud, kuigi pärast eksamit ikka hullult kiruti, et raske oli. Eks näis, mis ülejäänud on..

86/ meeleheitel mehed

Ma pole mõnda aega kirjutanud ja võib-olla on siis nüüd midagi kirja panna, ei tea. Enne, kui ma mingi oma nädala kokkuvõtte teen, tahaks ma rääkida meeleheitel meestest. Neid on mitut tüüpi.
On sellised, kes üritavad naistele meeldida olles pealetükkivad ja enda arvates vaimukad.

On sellised vanemad mehed, kes üritavad mitu naist korraga täis joota, et ehk näkkab.

Ja on sellised, kes on solvunud, kui neile nö korv antakse ja nad tõmbuvad oma kookonisse, sest nad ei suuda isegi sõbrad olla.

Praegu siis kolm tüüpi meeleheitel mehi, nädalakokkuvõttes lahkan neid pikemalt.

Täna on reede. Nädal aega tagasi läksin ma Anniga koos Tartu, et sealt edasi Otepää bussile lipata, tädi juurde nimelt. Nädalavahetusel oli plaanis minna Tartusse lõpuriideid ostma. Bussile jõudmine oli paras nali. Jõudsin bussijaama enne bussi väljumist, leidsin isegi bussi üles. Pileti ostmiseks mul seest aega ei olnud. Aga..bussiga oli selline nali, et see oli nii inimesi täis, et ei tahetud rohkem inimesi peale võtta. Kümme inimest ootas ukse taga ja öeldi, et viis vaba kohta on. No paras jama ju. Minu õnneks leidus aga kümme vaba kohta ja eelviimase inimesena sain bussi ja üks lahke naine võttis enda kõrvale istumagi. Kuulasin terve tee muusikat ja jälgisin loodust. Sellel teel oli ikka kohutavalt palju metsa ja muud rohelist ( ei mõtle maitsetaimi). Veidike bussis loksumist ( no ikka piisavalt) ja olingi kohal. Bussijaam on õnneks infopunkti kõrval, kus mu tädi töötab. Olin natuke seal ja siis tuli üks mees meile järgi, kes tahtis meile oma puhkekodu vms näidata. Infopunkti töötajatele korraldatakse aeg-ajalt selliseid tuure, et nad oskaksid kohta tutvustada, kui turistid ööbimiskohta otsivad ja nii. Ega see mingi pisike I-punkt polnud, ikka selline suur, kus suveniire ja muud nänni osta saab, Piletilevi oli kah. Igastahes, see mees tuli meile järgi ja sõit võis alata. Kokku oli meid kolm, minu tädi, teine töötaja ja tema sõbranna Mare ( kaks ühes ) ja mina. Sõitsime Vidrike puhkekoju, majja..mis iganes selle nimi oli. Uhke ja ilus koht, nõlva peal kenad hooned, all ilus järv. Tõeliselt hingemattev. Tegime esimeses majas tuuri ja mehike valas meile aga veini ja pakkus suupisteid. Hiljem läksime veel õues oleva sauna juurde, kus tal oli grill-liha ja saun küdes. Kokku jootis meile sisse kolm pudelit veini ( kolme peale, ta ise ei joonud) ja kupatas meid saunagi. Imelik mehike oli. See on siis eelpool mainitud meestüüpidest teine. Vanamees, kes üritab täis joota. Ta oli tõsiselt imelik, tegi nilbeid vihjeid ja nii edasi. Mare nimetas mind elupäästjaks, sest kolmekesi on ikka kindlam olla. Õnneks saime millalgi sealt ikka minema, sest Marel oli massööri juures aeg. Meie tädiga läksime aga mingite tema tuttavate juurde, kus tema mees juba ees ootas. Jällegi hakati meid söötma ja jootma. Mina ronisin aga batuudile, kus ma ühte küünt natuke murda sain. Enne lõpetamist, kas pole tore! Magama saime sellel õhtul üldse hilja, kohe esimene päev Otepääl oli selline tegevuserikas.

Laupäeval käisime tädiga linnas, kus me seiklesime absoluutselt kõik poed läbi ( Tartus siis). No täiesti võimatu midagi leida ja veel normaalse hinnaga. Lõpuks leidsin Lõunakeskusest kleidi ja Kaubakast kingad ja ehte..ja pesu, mis sobiks kleidiga. Sukad samuti. Roosa ja must on teema. Käisime ka söömas vahepeal ja niisama..kogu linn sai läbi trambitud.

Pühapäeval hakkasime grillima, kuna ei pidanud rohkem linna minema, kõik asjad olid ostetud. Jaanus oli aga ostnud uue grilli ja aiamööbli ja siis ta tahtis oma olematute grillimisoskustega hoobelda. Ta on üldse selline "ennast kiitmast ma ei väsi tüüp". See selleks. Õhtupoole käisime Otepää seiklustepargis, kust ma Tehvanilt Linnamäele sain trossi otsas kõlkudes lasta. Suht spooky. Aga siiski tore. Jalutasime ka uue vaatetorni/ suusahüppetorni juurde ja siis koju tagasi.

Esmaspäeval hakkasin asju pakkima ja rääkisin millalgi Jakoga ka, et saaks siis Tartus kokku ja ma saaks tema juurde, mul oli nagunii teisipäeval Kuremaa kohvikus proovitöö nii et täitsa paras. Enne ostsin veel Piletilevist kaks piletit Dagö kontserdile. Õhtuks jõudsin siis Tartusse, kus sain Jakoga kokku ja läksime temale riideid taga ajama, kotte olid kõik käed täis. Ja siis millalgi veel sööma ja siis koju. Suhteliselt närviline, linnas sõitmine ja teiste järel ootamine..prhh.

Teisipäeval oli siis kohvikus proovitöö, kus pool aega oli niisama lösutamist. Igav. Esimese päeva eest palka kah ei saa. Üldse on miinimum tunnipalk ja nii vähe tööpäevi. Ehk saan kuhugi väliüritustele kah, siis teenib veidike lisa. Kiiret muidugi ei ole, suve lõpuni ma lepingut ei tee ja millalgi siis kuskile mujale vms, kooli ma nagunii ei lähe veel.

Igastahes, kaks päeva olen tööl olnud. Praegu on vabad päevad. Las lähebki see üliõpilaste laager sealt ära. Jubedad tüübid. Sealt tuleb siis välja esimene meeste tüüp. Seal oli üks kutt, kes koguaeg trügis kööki või kiskus mahlakannu käest, et seda ise ära viia või ükskõik mida. Või sellised nilbed vihjed, et "tulge õhtul üles meie tuppa, vaatame jalkat ja joome limonaadi"..No hallooo. Mõttetu ennasttäis tüüp.

Kolmas meeste grupp on siis sellised, kellele sa meeldid aga kelle tunnetele sa ei vasta nii nagu ta sooviks. Lõpuks saab tal kõrini, et tal võimalust ei ole ja ta tõmbab isegi sõprusele kriipsu peale. See on suhteliselt imelik olukord, sest kui leidub ühiseid tuttavaid, on nendega kokkusaamine sünnipäevadel ja nii täiesti võimatu, sest solvunud osapool keeldub kohale tulemast ja isegi vihastab, et ülejäänud ei keeldu sinuga suhtlemast. See on melodramaatiline ja imelik olukord, millest ju keegi kasu ei saa, no milleks. Saa üle, häid sõpru ei saa ju kunagi liiga palju.

Kõik kolm meestegruppi on võetus reaalsest elust ja kindlasti on igalühel meist kellegi sellisega kokkupuudet olnud.

Mis siis veel. Homme Juura sünnipäevale ja ootan eksamitulemusi kah loomulikult. Järgmisel nädalal siis lõpetamine, esmaspäeval ja teisipäeval olen aga tööl. Ja nii see eluke veerebki. Nõme aga see, et minu tööpäev hakkab viis tundi hiljem kui Jakol ja lõpeb kah 4-5 tundi hiljem, nädalavahetused oleks mõlemal vahest vabad aga praegu olen mina ju kodus, sest pole siin ammju käinud, järgmisel nädalal on lõpetamine ja peod ja ülejärgmisel olen ma just nädalalõpus tööl. Jabur. Palka kah eriti suurt ei saa..aga olgu. Tegelikult ma nüüd lõpetan.

85/ Päike on päev ja öö on kuu...sa ju tead.

Mnjh, ja nii ongi. Kui on öö, olen üksinda oma voodis. Pikalt ei tule enne magamaminekutki und, tükk aega olen veel voodiski niisama- lage vahtides. Kuidagi mõttetu on üksinda on olla. Kodu on juba ammu kaotanud oma mõtte, polegi siin midagi teha, pole nagu tahtmistki. Tahaks olla kuskil mujal, kuskil, kus on muru rohelisem, taevas sinisem, päike kollasem ja soojem, oleks keegi, kelle kaissu pugeda..,. Siis oleks täitsa tore. Masendav on olla. Kuidagi vastik on niisama tühja panna, imelik, et kool on läbi ja üldse. Mis siis vahepeal toimunud ka.. No reedel oli näiteks ajaloo eksam. Võiks öelda, et see läks metsa, leebelt öeldes. Kuradi nõme eksam ikka..Mingi enamus asju keerles rahvusliku liikumise ümber ja siis mingid kuradi ajavahemike ülesanded. No anna abi! Aga see selleks, pärast ebaõnnestunud eksamit läksin Kuremaale, tungisin osavalt majja sisse ja jäin oma meest töölt koju ootama. Õnnestus teda päris üllatada. Igastahes oli asi nii, et ta pidi just Paidesse sõitma, auto järgi. Mitte see, mis algselt plaanis oli, see kukkus tänu tropile automüüjale ära. No loomulikult mõtlesin kah, et ikka kaasa, tore ju. Sai isegi Piretiga kokkuräägitud, et saaks kokku. Käisime Jako ja Krissiga pärast tema juures kohvil. Ei olnud üldse sellist tunnet, et esimest korda oleks kohtunud. Päris huvitav oli. Hiljem saime libiseva siduriga tagasi sõita, vähemalt oli makk sees, kuulasime trummi ja bussi. Loll müüja oli plaadi makki jätnud, enda süü, ülbe oli kah. Niih..mis siis veel. Eile hommikul sain oma telefoni kah kätte, muidu täitsa tore aga see muusika laadimine on paras mustkunst, pole siiamaani sellega hakkama saanud. Kõik vajalikud asjad on ära tõmmatud aga ikka paneb näkku. Nüüd peab siis veel seda kah vaatama, et millal ma Tartu. Millal ja kuidas. Ja siis võib-olla isegi natukeseks Otepääle. Jama aga see, et kuna ma ei tea, mis päeval ma minema lähen, ei saa ma Kuremaale kah minna..Kuigi igatsus on juba nii suur. Ei teagi, mida teha, olen lausa kimbatuses. Aga okei, lõpetan praegu.