Shit happens every day and every day is the same day. ( ameerika gangstapedede vanasõna)
Igastahes, eile oli inka eksam ja see ei olnud just minu lemmik. Kui leebelt öelda...Teisipäeval siis suuline osa ja ongi sellega ühel pool. Aga siis on kohe järgmised ained kaelas..Ja polegi mingit pääsu sellest kõigest.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma alustada, kõigepealt kirjutaks ikka tutipäevast kaa. Mis oli paras möll..illustreerin paari pildiga ja eks näis mis välja kukub.
Põhimõtteliselt..oli tüüpiline tutipäev, oli üritatud selline tore ja armas üritus teha ja pisarakiskuja see eriti ei olnud. Lõpuks muidugi olid paljudel tüdrukutel näod punased küll, sest see lõpulaul ajab alati nutma. Pärast seda aktuselaadset osa läksime me klassidesse jooksma ja linna peale ka. Parim osa sellest oli kindlasti see, kuidas tuletõrje meid jahutas. Karjusime nii kaua seal kuni nad tuletõrjevoolikuga meid täiesti märjaks kastsid. Päriis palju vett oli seal, peaks mainima.. Aga see oli vahva. Tol hetkel ma küll sellele ei mõelnud, et riided märjaks saavad. Aga hallooo..vesi ja riided? Hm. See selleks. Veidike hiljem oli meile sööklas organiseeritud kolossaalne söögilaud, salatid ja koogid ja joogid ja nii edasi. Mis oli iseenesest päris tore ju. Kõht oli tühi küll pärast seda ringi kappamist. Märjad riided panin Silveri juures kuivama ja panin kuivad asjad selga, polnudki nii hull.
Läbu oli aga ..oijah, ei oskagi selle jaoks kategooriat välja mõelda. Midagi hullu väga ei olnudki...aga jah, mõningad "ülejäägid" ja "puudujäägid". Enamus oli kohal meie klassist, kahjuks lisandus ka muude klasside ja mitteklasside omasid..Selline kaader oli vahepeal koos, et ..ei olnud eriti tore. Aga juua sai..ja selliste rohkem omade inimestega sai üleval istuda ja juua ja eestit mängida. Läbu jätkus seal veel järgmisel päevalgi..olin mõnda aega selle tunnistaja, sest ei saanud minema. Aga okei.. lõpetan praegu selle koha peal ja teen järgmise postituse piltidega.
Igastahes, eile oli inka eksam ja see ei olnud just minu lemmik. Kui leebelt öelda...Teisipäeval siis suuline osa ja ongi sellega ühel pool. Aga siis on kohe järgmised ained kaelas..Ja polegi mingit pääsu sellest kõigest.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma alustada, kõigepealt kirjutaks ikka tutipäevast kaa. Mis oli paras möll..illustreerin paari pildiga ja eks näis mis välja kukub.
Põhimõtteliselt..oli tüüpiline tutipäev, oli üritatud selline tore ja armas üritus teha ja pisarakiskuja see eriti ei olnud. Lõpuks muidugi olid paljudel tüdrukutel näod punased küll, sest see lõpulaul ajab alati nutma. Pärast seda aktuselaadset osa läksime me klassidesse jooksma ja linna peale ka. Parim osa sellest oli kindlasti see, kuidas tuletõrje meid jahutas. Karjusime nii kaua seal kuni nad tuletõrjevoolikuga meid täiesti märjaks kastsid. Päriis palju vett oli seal, peaks mainima.. Aga see oli vahva. Tol hetkel ma küll sellele ei mõelnud, et riided märjaks saavad. Aga hallooo..vesi ja riided? Hm. See selleks. Veidike hiljem oli meile sööklas organiseeritud kolossaalne söögilaud, salatid ja koogid ja joogid ja nii edasi. Mis oli iseenesest päris tore ju. Kõht oli tühi küll pärast seda ringi kappamist. Märjad riided panin Silveri juures kuivama ja panin kuivad asjad selga, polnudki nii hull.
Läbu oli aga ..oijah, ei oskagi selle jaoks kategooriat välja mõelda. Midagi hullu väga ei olnudki...aga jah, mõningad "ülejäägid" ja "puudujäägid". Enamus oli kohal meie klassist, kahjuks lisandus ka muude klasside ja mitteklasside omasid..Selline kaader oli vahepeal koos, et ..ei olnud eriti tore. Aga juua sai..ja selliste rohkem omade inimestega sai üleval istuda ja juua ja eestit mängida. Läbu jätkus seal veel järgmisel päevalgi..olin mõnda aega selle tunnistaja, sest ei saanud minema. Aga okei.. lõpetan praegu selle koha peal ja teen järgmise postituse piltidega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar