Ma ei oskagi millestki alustada. Tahaks kohe klubiskäigust rääkida aga teeme ikka järjekorras eksole. Eelmine kord jäi postitus tegemata, nii et seekord pean siis ekstrapika jutu tegema.
Kolmapäeva õhtul sõitis Erika siitkaudu Torma ja läksin temaga kaasa. Ma ei maganud öösel silmatäitki, kuigi oleks pidanud ennast korralikult välja puhkama. Neljapäeva varahommikul pidime nimelt bussile minema, et sõita Pärnumaale. Sõit läks lahti väga vara, poole seitsme aeg hommikul. Rahvast oli veel Mustveest, Vaiatust, Põltsamaalt ja Jõgevalt. Alguses vaatasin, et no midaaa...noori polnud ju ühtegi, olin ainuke, kel vanust alla kahekümne. See sellest, ma ei lasknud ennast sellest häirida ja mõtlesin, et magan terve tee Pärnusse, mida muidugi ei juhtunud. Mul ei olnud telefonil kõrvaklappe ka. Ma tõesti ei viitsinud ühe muti mula kuulata, kuidas ja millal ta Pärnus elas ja siis ta rääkis igast majast ..istus minu ees ja mul oli tõesti siiber sellest. Aga lõpuks ma vist harjusin, imelik oleks olnud näiteks karjatada: JÄÄ JUBA ÜKSKORD VAIT!
Esimene koht, mis meie päevakavasse kuulus oli mingi vene näidistalu, kuhu pidime jõudma kümneks aga kuna see koht oli kuskil metsa sees põhimõtteliselt, no mitte just täpselt aga raske oli üles leida, siis venis sinnajõudmine tükkmaad pikemale. Ljuba juba ootas meid küpsetiste ja samovari teega. Väga positiivne oli see, et eesti keelt rääkis ta täiesti arusaadavalt ja tal oli selline armas vene nüanss ikka juures. Ta rääkis oma esivanematest ja kuidas tekkis idee see näidistalu rajada. Küsis minult vene keeles, mis mu nimi on. Tahtsin öelda, et ei oska vene keelt aga nii palju ma ikkagi oskasin ja sain ennast tutvustatud küll. Kui hakkasime minema oli ta väga rõõmus, et mina kui noor olin samuti seal käinud.
Järgmine sihtpaik ei olnud samuti kaugel, Audru kandis olid mõlemaks kaks esimest kohta. Meie järgmine punkt oli siis Audru külaseltsi punker. Loomulikult polnud see punker, see oli suur hoone. Külaseltsi eestvedaja rääkis, kuidas nad on saanud rahasid, et enda asju korraldada ja ajada ja miks nad seda üldse teevad. Inimesi seal palju ei käi, sest enamustel on töö ja see on väike koht ka. Töö kõrvalt on aga tihti raske aega leida muude tegemiste jaoks. Seal anti meile jälle süüa. Kartulid, kastmed, kalkuniliha, tarretist vahukoorega ja nii edasi...
Ostsin sealt ka ühe klaasimaali..või tegelikult pudel, millele on lilled peale joonistatud. Osad ostsid mingeid pilliroost tehtud imevigureid, mida lakke riputada. Isiklikult pean neid asju suht mõttetuteks. Külaseltsi liider mainis ka seda, et nende kohalike noorte MTÜ kutsub meid kanuutama. Ehk siis meie kohalikke noori. Muidugi grupp peaks olema väga väike..5-6 inimest. Kirjutasin neile juba ja ütlesin, et kindlasti on see idee arutamist väärt.
www.laukamari.ee
See on siis nende kodukas.
Järgmine koht oli mingi avatud noortekeskus ja muid igasuguseid vabaajategevusi toimub seal samuti. Vana koolimaja, mis jäeti seisma, kuna ehitati kõrvale uus. Nüüd tegutseb seal ruumides aga noortekas, saab mängida piljardit, karoonat ja muid mänge. On ka mingi kaminaga ruum, kus saab telekat vaadatam sünnipäevasid pidada ja nii edasi. Kahjuks lõi just seal olles sisse see magamatuse faktor ja ma vahepeal magasin lihtsalt peaaegu laua taga..Teate ju küll seda tunnet kui üritate üleval püsida aga keha ei suuda ja siis te võpatate lihtsalt pidevalt. Suht naljakas oli.
Viimane sihtkoht oli samuti üks külaseltsi hoone. Mis oli selle juures aga erilist- see oli algusest peale ehitatud rahadega, mis on projektide või annetuste teel saadud. Hoone ise oli vahva, kahekordne ja selline..hubane. Isegi jõulukuusk oli seal. Seal saime jälle kohvi ja mingit pirukat. Pean mainima seda, et nii seal vene külas kui viimases kohas saime mingit kapsapirukat. Nagu mismõttes...Viimases kohas olime me päris mõnda aega. Räägiti kuidas tekkis idee, et seda seltsimaja teha ja kust tulid rahad ja mis probleemid on. Põhiprobleem- vallavanem on üks suur tropp.
Selle aja jooksul kui me ühest kohast teise sõitsime, sain ma ikka osade inimestega jutusoone peale kah. Näiteks sellega, kes minu kõrval istus. Ma ei teagi kui vana ta on..võib-olla 23-24...midagi sellist, arvasin alguses, et 17 heal juhul. Selline kogukam neiu...naine. Lapsega. Tähendab -..laps oli kodus aga vähemalt olemas. Ja siis me temaga ikka rääkisime igasuguseid asju..Kui kaks naist leiavad jutusoone siis oh seda jutuvada. Aga seda ma ei hakka siia kirja panema, et millest me rääkisime.
Kokkuvõttes oli käik hariv. Nägime kuidas mujal hakkama saadakse ja kust tulevad rahad, ideed ja teostused. Kindlasti on vaja nüüd ka meil midagi käima lükata. Erika pakkus välja, et ma kirjutaksin projekti. Ma siin mõtlen, et kui ma koju lähen, siis teen kohalikus koolis küsitluse ja ehk väikse loengu kui loa saan ja siis on näha, mida noored tahavad. Mitte, et hakkame huupi laksima. Nii..sellest küljest siis praegu kõik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar