Nii. Ma istun praegu Ülikooli peahoones ja ootan soome keele loengu algust. Enne hängisin kaks tundi linna peal, sest võtsin Annit kuulda ja lippasin linna viimasel hetkel. No see lõppes nii, et auditoorium oli rahvast täis ja ma ei viitsinud ennast sinna pressida. Siis ma kolasin natuke ringi, toppisin oma nina igasse käsitööpoodi ja küsisin, mis kriteeriumite alusel ja mis kogustes ja mis hinna eest nad kaupa sisse ostavad. Ühes poes antakse igale inimesele võimalus tuua oma käsitööd, teises olid kindlad tarnijad. Nojaa, eks ma siis pean selle mütsi- ja sokiäri jälle ette võtma, saaks raha teenida. Need summad, mille eest nad ju poodides müüvad, on kolossaalsed, ma arvan, et nad maksavad tegijatele ka normaalselt. Samas, see, kes toob saab pakkuda omapoolse hinna.. aga kuidas sa tead, kui palju ostja nõus on pakkuma. See, kes sisse ostab, ma mõtlen. Pakun mingi naeruväärse hinna aga tegelikult võiks saada kolm korda rohkem, see oleks ka ju naeruväärne. Siis ma istusin veidike aega lugemistoas, kus oli väga kuri mutt ja nõme koht üldse.. enam sinna ei lähe.
Okei, vahepeal oli paus. Nüüd on juba kolmapäev, ei saanud eile soome keele tunnis ära lõpetada seda sissekannet.
Igatahes, soome keele töö sain arvestatud. Seegi hea, kui oleks see ka F olnud, ma ei tea, ma oleks ikka väga vales kohas sel juhul ja peaksin minema kutsekasse ja õppima noh..müüjaks.
Soome keel on kohati nii keeruline, et tüdruk, kes mu ees istus, minestas ära. Võib-olla töö hinde pärast aga minu arvates ei ole ta soome keeles loll. Nii et.. ajame selle õhupuuduse kaela. Kui õhupuudusest rääkida, siis siin auditooriumis ei ole õhku. Hingame lihtsalt seda õhku ja süsihappegaasi, mis siin ringleb. Mõnusalt "lõhnab" nagu poiste duširuumis keska ajal.
Nii. Täna (kolmapäeval) pole nagu midagi erilist olnudki. Hommikul ma ei viitsinud maailmakirjandusse minna ja tulin kaheks loengusse.( Enne seda tegelesin iluprotseduuridega- duši alla ja siis kreemitama, kulmud ja värgid särgid, juustesirgestamine ja nii edasi. )Kaheksani peaks täna olema aga kmon, ei viitsi. Lähen koju ja loodan, et silver teeb mulle süüa nagu ta lubas. Armas temast, kui ta tõesti mulle süüa teeb. Muidugi ma olen ju talle ka teinud.
Homme saab jälle maale. Koolinädalad lähevad ikka nii kiiresti.
Mainisin eile Meelisele, et kursaõed tahavad võib-olla neljapäeval teha kordamisõhtu keeleteadusteks, mis võttis ta ikka väga mossitama. No eks näis, mis siis saab. Vast saan ka ise need asjad enamvähem selgeks aga siiski, kambas on parem. Kinnistub kuidagi paremini.
Kurat, kael jääb siin valusaks. Usk on valus ( olen usundiloo loengus.)
Lisan siia juurde ka mõned pildid Anni sünnipäevast.
Igatsen oma väikest suslikut.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar