218/ armastusväärne

Armastusväärne inimene.

` nough said.

armas oled.

Bla bla ja suhkrumannavahune möga, millal ma selliseks ninnunännerdiseks hakkasin. Jälle.
Üldiselt ma vist ei olegi ninnunännerdis eriti.. olen vist muutunud veidike iseseisvamaks, või siis kõvasti. Okei, see ei lähe siia arvesse, et ma ei sõida ükski nädal bussiga, sest mul on ju nii palju asju ja ma olen liiga armas, et bussiga sõita. See ei lähe ka arvesse, et ma tööl ei käi. On ka teistmoodi iseseisvusi. Ja see on minu jaoks suur asi, et mul on pleiss linnas, kuhu crashida. Ka mu emotuurid sellega seoses on möödunud. Vähemalt nii kauaks, kuni ma küttearve kätte saan, tänasest pani küte järgi ja ma istun köögis täitsa pluusi väel ja ma ei värise!

Kell on pool 1 ja ma lõpetasin natuke aega tagasi soome keele konspekti tegemise. Mis ei tähenda muidugi seda, et mul kõik selge oleks ...oh ei.Mul on lihtsalt 30 lehekülge konspekti. Haige, lihtsalt haige. Mul on veel eesti keel ka õppida aga selle konspekti ma tegin mingi päev valmis. Kuid kui aus olla, valitseb minu õppetöös või selle puudumises siiski täielik süsteemitus. Pooli aineid ma pole viitsinud väisatagi, veel vähem siis õppida. Näiteks nagu sissejuhatus soome ugri keelte ja eesti keele uurimisse. Ups aga puruigav, samamoodi on täiesti surmavalt igav maailmakirjandus aga raisk on kohustuslik. Loen kindlasti Kerli kirjutatud konspekti järgmiseks korraks läbi, ehk siis neljapäevaks. Ja soomeugri jama õpin ka, skaudi ausõna. ( kas seda tohivad ainult skaudid öelda..?)

Nii. See seosetu jutt siis selleks ja nüüd natukene minu nädalavahetusest ka.
Nagu teada, algab minu nädalavahetus juba neljapäeviti, mis on ülimalt meeldiv.Meeldiv on ka see, et mul on selline suurepärane meheraasuke, kes mulle punktipealt ukse taha järgi tuleb, kui ma vaid ütlen. Loomulikult ei ole asi minu suurepärastes moosimisoskustes vaid selles, et ma olen nii igatsusväärne inimene ja ta lihtsalt ei saa minuta üldse olla. Ta ise noogutas selle jutu peale, ausalt, ta ei oska valetada!

Neljapäeval oli ka Tormas Huvikodade ruumide avamine, mis muudkui lükkus ja lükkus. Oma suurepäraselt kokkukomponeeritud tunniplaani tõttu õnnestus mul sinna kohale jõuda, küll väikese hilinemisega aga siiski. Meelis oli küll natukene pettunud, et ma kohe mingile üritusele lippama pean aga sisse ta ei olnud ka nõus tulema, vaid läks koju ja tuli mulle hiljem järgi. Avamise kohta siis nii palju, et sellises pidulikus valguses tundus ta täitsa vahva ja kogu seda tegutsemist väärt. Nüüd muidugi pole saanud nii palju kätt külge lüüa kui tahaks, sest ka kool nõuab oma aja, aga mingi panus on seal kindlasti ka minu poolt. Kui ma kohale jõudsin, kiideti siis mind ka, mis oli iseenesest väga tore. Šampaklaas pihku ja noh.. nii mitu korda järjest. Ja muidugi väikseid võileivakesi ka- vürtsikilu ja vutimunaga. No kõht sai nii šampat ja muud head kraami täis, et mõnus oli kohe. Olingi pool päeva näljas ka olnud.

Tegin Meelisele väikese mälestusasja ka, selle puupõletiga tegin väikese puuplaadikese peale Aveli + Meelis, aint that cute or what? Tema nimi tuli suurem, põhjenduseks ütlesin, et tema on tähtsam, tegelikult hakkas vist käsi värisema. Nurka tegin tähe, mitte südame..sest süda noh, on armastus. Ja me ei ole ..olnud rääkinud sellistest asjadest. Ja siis teise nurka tegin KALLIS. Sest ta on kallis ja hea, hoiab mind ja ninnutab nännutab. Me mõnitame ka suht üksteist, ema vaatab tal imelikult ja vend tal ütleb, et meiega on raske. Anneli itsitab ka, kui ma Meelist paika üritan panna ja üldse on nalja kui palju. Loomulikult me ei mõtle igasuguseid lolle asju tõsiselt.. häid asju küll. Mulle meeldivad head asjad, sest mulle meeldib olla õnnelik. Head asjad teevad mind õnnelikuks. Paar viimast lauset on nagu kolmeaastase kirjutatud aga mind üldse ei huvita ka.

Nii.. reedel pidin koju minema aga noh, läks teisiti. Eini oli Meelisega neljapäeval rääkinud reedel Tallinnasse minekust. Ja Meelis nii muuseas mainis, et ma ka olen tema juures, et ma tulen ka kaasa. Noh, ta ei suuda üldse must vist eemal olla. Ja põhimõtteliselt oligi nii, et läksin nendega Tallinnasse kaasa mööda autopoode ja asju lippama. Noh, ma siis istusin autos. Mingil kellaajal läksime Anneli juurde, kes pidi ka meiega maale tulema. Meie kõhud olid tühjad nagu soomlase rahakott, pärast eesti bordellide külastamist. ( no võrrelge meie hindu muu maailmaga!) Anneli, va armas piiga, oli teinud meile võisaiu ja kohvi ja marineeritud kurke oli ja vahukomme ja veel mingeid küpsiseid. Oh, me õgisime, mis õgida andis,sest noh, kõht oli tühi ja nälg ei anna häbeneda. Hessi me ei pidanudki minema, kuigi me Meelisega olime sellest pool Tallinnas oleku aega unistanud, sest hommikune toitumine jäi kesiseks. Igatahes.. mingi õhtupoole saime kodumaile tagasi aga koju ma minna ei viitsinud. Meelis ei lubanud ka. Hehee..

Laupäeval.. Ma vist käisin kodus isegi. Ahjaa, käisin jaa. Ma isegi kütsin sauna. Tähendab emme küttis tegelikult. Selline varajane saun oli, sest noh..äkki tuleb õhtul kuskile minna? Õige!

Meelis ja Taavi ja Eini läksid Viljandisse mingit autot ostma, Daihatsu Applause, kui ma ei eksi, et sealt siis 1.6-st mootorit saada jääraja Daihatsule. No, tingisid seal mingite juutidega ja kuulasid muinasjutte, kui super see auto ikka on.

Meelis helistas mulle siis, kui ta selle valge iludusega Jõgeval oli, et ta võtab mu peale.. No I rest my case, ma olen üliigatsusväärne ikka. See selleks. . siis ma jäin veel koju. Saunatama jne.

Millalgi hiljem tuli Meelis mulle ikka järgi ja nägin tema uue auto ka ära. Nagu mingi takso ja limusiini hübriid. Naljakas.

Mingi natuke aega sain õppida Meelise juures aga siis neil tuli napakas plaan mäkketõusu vaatama minna Kikivere karjääri, oli vist. Tartu ligidusse jääb. Ma ei viitsinud alguses üldse minna, mõtlesin et õpin kenasti ja lähen normaalsel ajal tuttu. Aga mulle öeldi, et kui ma vabatahtlikult ei lähe, keeratakse mind lihtsalt vaiba sisse ja visatakse pagasnikusse. Konks siis selles, et see oli öine mäkketõus. Lõppes mingi südaöö kandis ja ilutulestik ja värki oli kaa. Üritus muidu oli tore. ( Jaa, sellest võite järeldada, et ma läksin vabatahtlikult). Lõpupoole hakkas ainult vihma sadama, mis võttis isegi läbi lumelauajope, ikka sitaks külm hakkas. Lõpus me Meelisega istusime autos ja ootasime ilutulestikku seal.. ilus oli. Osad raketid nagu lendasid täpselt meie kohale.. Kui see läbi, põrutasime Tartusse Mäkki. Ohjah, mul tekivad lausa süümekad, saan tasuta sõita ja tasuta süüa. Aga keegi ei käsi mind ju kaasa võtta. Onju?

Millalgi enne nelja saime voodisse ja suht minuti pealt magasime kah kohe, võtsin Meelise kaissu ja noh..kuna me magasime juba autos ( arvatavasti Meelis ka roolis, väitis küll, et poolt sõitu ei mäletanud), kustusime me silmapilgselt.

Pühapäev... mingi õhtuni lebotasin ma julgelt. Millalgi tuli Dagmar reforminänni jagama. Siis tegime piipu, Rivo oli ka ..ja vaatasime Family Guyd, Simpsoneid ..mingeid eriti absurdseid osi. Siis millalgi läksin koju ja olin veidike seal. Siis ütlesin, et ma lähen pool 9 ära ( linna siis..), mida tegelikult ei olnud..vaid läksin Meelise juurde. Aaahhh..ma pean õppima temata ka olema. Einoh..ei oska, selline harjumus. Pühapäeval pea valutas jubedasti sellest laupäevasest vihmast.

Nii. Esmaspäeva hommikul läks Meelis emaga koos tööle.. Ta ärkas mingi enne kaheksat juba..tuli kümne aeg korraks, mind äratama. Julmal viisil, hüppas voodisse ja raputas. Naljakas... ja siis natukese aja pärast lippas ta uuesti minema..postiringi. Tulin ka siis voodist välja ja mõtlesin, et miks nii vaikne on..muusikat polnud, telekas ei mänginud, köögis raadio kah ei mänginud. Anneli oli seal, jõi kohvi ja tegi võisaia.Imelik..nii vaikne. Aga noh, voolu polnud. Ja päris pikalt polnud. Me siis sõime ja jõime Anneliga tükk aega. Rääkisime igasugustest asjadest. Lastest ja korteritest. Muig, mis mul pähe tuli. Meie nimed temaga on suht sarnased..Anneli ja Aveli ja tema kutt on ka Meelis. Oh, naljakas natukene ju. Aeg-ajalt piilusin kella, et kas nad töölt ikka jõuavad õigeks ajaks tagasi. Aga Meelis hoolitses selle eest omamodi. Piitsutas ema takka, et kella kaheks tuleb tagasi olla.. tal oli meeles, et kella kolmeks peaks ma linnas olema, et neljasesse loengusse jõuda. Vot, selline on armas mees..
Ja nad olid isegi varem tagasi, Meelis oli väidetavalt kõikidest teeaukudest tuimalt ja kiirelt üle sõitnud. Jõudsime veel piipu teha ja siis sõitma hakata. Ja vot, ta viis mind isegi Näituse tänavale, sest vihma sadas ja ma tegin kurba nägu. Aga üles leidis, kui oled ikka pidevalt haige, siis tead kus tänavatel mingid arstid on. Selle järgi ta selle tänava üles leidiski. Kasulik natuke, kui mööda arste pead käima, õpid linna tundma. Nii..

Loengus tehti tunnikontroll ja õigevastus oli: suhteline. Jah,tubli, istu, viis pluss.

Siis kõndisin kodupoole. Trehvasin sebra juures Silverit ja kõmpisime Salme tänavale.Siis sõitis Jako must peaaegu mööda, arvas, et ma ignosin tema smsse ennem aga pole kreda lihtsalt. Siis tuli ta külla, pakkusin kohvi ja lohutasin, et mingi tsikk teda ahistab. No minu lohutamine on selline mõnitamisemaiguline millegipärast.. aga see selleks. Kui ta ära läks, unustas ta oma kaustiku siia.

Mul on hea meel, et me hästi läbi saame. Läks kuidas läks, me oleme mõlemad täiskasvanud inimesed ja peaksime omavahel läbi saama. Okei..kell on üle ühe, peaksin nüüd eesti keele käsile võtma.

Igatsen oma musii, varsti näeb. Ta enne juba ütles, et neljapäeval ja kuidas lõvi ütleb, nii ka on.
( pigem väike armas kiisupoeg)