kolmapäev, 21. oktoober 2009

223/ let´s have a game with happy and sad music

Nädalavahetusel olin maal nagu tavaliselt. Mingi õhtu käisime Türil, Taavil oli autole käigukasti vaja. Kuna käisime õhtul, oli pime..aga mina tahtsin kududa, järelikult põles terve tee autos tuli, mis juhti, ehk siis Meelist, väga häiris. Aga mul oli missioon- kududa sokki.

Laupäeval jõudsin siis koju. Kus õppisin usinasti keeleteadusi ja kirjutasin ka soome-ugri slaide. Keeleteadustes oli esmaspäeval töö ja soome-ugris teisipäeval eksam. Mõlemad läksid mõnusasti perse. Vabandust väljenduse pärast. Merde.

Pühapäeval käisin ka valimas, lootuses, et meie vallas hakkavad asjad muutuma. Ma eksisin, kõige rohkem hääli saavad ikka vanad olijad ja neil on juba kindlad khm, persepugejad välja kujunenud. Minu hääl läks inimesele, kellele ma andsin selle hea meelega, kahjuks ta aga volikokku ei pääsenud. Siiski, mis sitasti, see uuesti, sellest vallavanemast tuleb küll lahti saada, kas ussi- või püssirohuga. Samad sõnad ka Savisaare pärast. Vabandan ette, kui olen poliitiliselt ebakorrektne, aga ta on ju jobu. Täielik..kuidas vanamutid temast läbi ei näe. No sellest ma saan aru, miks venelased teda armastavad aga kas vanemad inimesed kaotavadki vananedes mõistuse, kas see vastabki 100% tõele?? Nagu halvim muinasjutt ever told..

Esmaspäeval hakkas mul keeleteaduste tunnis telefon lõugama, otseses mõttes. Kuna aku oli vahepeal mul surnud olnud, siis muutis ta seadistusi, või olin ma ise hääle tagasi peale pannud..igatahes kõlas mingi laul :I wanna be where you are.. vms. Ilus mõte aga tere tali kui mark on ikka. Pealegi oli see võõras number, nii et ajas eriti närvi lausa. Olin kuri ja saatsin vastu sõnumi : Kes oled, mida tahad? Kuna see tundus liiga kuri, võtsin lause teise poole maha. Vastuseks sain: Photopoint. Võite oma digikale järgi tulla, kui olete Aveli Pärn." Ohoo, ja see ma ju olen, see on tõesti minu nimi! Järelikult ootab minu digikas mind, et ma ta koju viiks!!" Niimoodi ma mõtlesin kuni tunni lõpuni. Kuna mul tuju oli suhteliselt hea, läks ehk töö ka hästi. Loota ju võiks..Kartsin veel, et ei saa digikat kätte, kuna mul polnud paberit kaasas, mis mulle anti, et ma seda kätte saaks.. aga sellel kutil oli suva mis suva. Andis mulle digika ja ütles nägemist ( paar formaalsust ka aga nvm). Läks ikkagi garantii alla, jumal tänatud.

Enne kui digika kätte sain, trehvasin Silverit. Õigemini ta hiilis seljatagant ligi ja siis me läksime hiljem sööki šoppama. Kuna oleme säästlikud üliõpilased, ei šopanud me kaupsis vaid läksime Rimisse, kus ei olnud õige suurusega frikadelle.
Igatahes, tegime tarkasid ostusid, nagu võid ja piimad ja frikadellid ja friikartulid jnejne, no vajalikud asjad ju. Annile tegime ka šoppamisnimekirja, kahjuks täitis Silver sellest ise pool nii et Anni vist osadest asjadest pääses..Kuigi natu halb kui koormus ühe või kahe inimese peale jääb. Silveri peale kõige rohkem.

Õhtul keegi korralikku sööki teha ei viitsinud, minul oli vaja eksamiks õppida ja Silver siis tegi meile friikaid, mis ta ära kõrvetas, no kõhuhädadest peaksime priid olema vähemalt.

Teisipäeval oli siis soome-ugri vaheeksam, mis oli ..andke andeks- õudne! Loodan, et sain läbi vähemalt, kuna olen vaid kaks korda 14-st tunnist kohal käind oleks läbisaamine ilgelt armas.
Õhtul tegin makarone hakklihaga ja suppi. Supp oli hea aga mingi nali on- lusikad on kadunud. Komplektist, millest ma pooled kodust pihta panin, on pooled kadunud. Kolm väikest lusikat ja kolm suurt. Kõik väidavad, et ei tea midagi..ma ka ei tea midagi. Hm. Igastahes, lootus püsib siis sellel, et nad toovad kah kodust lusikaid, sest ma ei saa ju kodust kõiki nõusid ja asju ära tassida..

Täna, ehk siis kolmapäeval, ei viitsinud ma kooli minna. Ärkasin ühe aeg..sõin..istusin tuduriietes diivanil,vaatasin Simpsoneid, kudusin soki valmis, õppisin soome keelt ja eesti keelt..Siis millalgi roomasin pessu..tegin end ilusaks, lootuses õhtul klaabi hittida, sellest ei tulnud miskit välja. Kõik olid pidurid. No siis ma hakkasin jälle õppima.

Kirjutasin soome keele asjad arvutisse ja õppisin ortograafia raamatut pähe, kirjutasin keeleteaduste slaide vihikusse ja kudusin sokki, koristasin ka ennem..tolmuimejaga tõmbasin toad üle.

Homme..oeh,tegelikult siis täna, saab ju kojuuu! Musimusi juuurde, kaissu, kalli kalli jaaa! Nii hea.Okei, lapsik aga tõsi. Heahea, kuigi mulle meeldib linnas ka, on musi kaisus parim olla :)

PS: hetke lemmiklaul : Mt Eden Dubstep- Sierra Leone. Youtuubige ja kuulake.

Kommentaare ei ole: