136/ Mh

Mh...tunnen end erakordselt nõmedalt, kui kellelgi on mure ja ma tahaks aidata aga mul ei lasta... Tavaliselt lükatakse lihtsalt eemale ja öeldakse, et "pole tuju" või "ma ei taha sellest rääkida." Nojaa..Aga miks peab nii olema, et hakatakse kellegagi rääkima, kui on midagi ülilahedat rääkida või vahest ka kurta, haletsuse eesmärgil. Eks me kõik ole ju sellised, ka mina ise...Teistmoodi ei saakski, häid asju tahad kellegagi jagada ja halbades asjades vajad nõu ..nagu öeldakse : jagatud mure on pool muret. Head sõbrad ongi need, kes on nõus seda koormat kandma. Ka ise vajan nõu..aga ei oskagi öelda, millises valdkonnas kindlalt. Igastahes, võiks midagi teha. On liiga kaua olnud nii, et pole midagi teinud. Liiga kaua.. Tahakski teada, mis saab edasi ja kuhu see tee viib. Tee, mida pole veel valitudki. Mnjh. Retooriline küsimus üldiselt. Lähen vist homme koju, kui bussiga valli kinni ei jää. Kui jään siis võiks vähemalt jääger või mingi muu sisemustsoojendav alkohoolne joogike jopetaskus olla. Kui mul jope oleks- see oleks vahva! Nagu ausalt..mul on vaid mingi õhuke jakike.. Aga see selleks- Anni, saame kokku, teeme midagi.