Today's fortune: You cannot plan the future by the past.
Mõtlesin just enne, et ükskõik kuidas mingid asjad on plaanitud või kasvõi enesele paika pandud, ei lähe need kohe üldse nii, nagu sooviks. Ei tea milles asi, et ei võiks milleski tõsiselt vedada. Natukene oleks ju ikka seda ära teeninud..Ei? No olgu.
Mõtted läksid selle peale eilse päeva tõttu, pigem õhtu tegelikult. Kuidas keegi võib tõmmata kriipsu peale paljudele ootustele ja unistustele ja lihtsalt jätta mind lihtsalt tühja kestana õhku ahmima. See on ju väsitav, olla teistele meelejärgi, on väsitav olla eneselegi meelejärgi..Raskemgi kui teistele. See ei puutugi nii väga teemasse. Eilne õhtu siis, ei tahagi midagi konkreetset öelda, kuigi tean, et niisama mulli puhumine on täiesti bullshit. Ma ei oska..ma ei taha kedagi süüdistada aga iseennast ka ju ei taha.
Mulle lihtsalt ei meeldi, kui käiakse peale kellelegi, et jäta oma naine ja tule ja tee seda ja tee nii, sest nii oleks ainuõige..Mina tegin nii ja vaata kui vahva elu mul nüüd on. Natuke kahetsesin, nüüd on pohhui. Mulle käis närvidele, et mina olin nagu tühi koht kogu selles jutus ja nagu ma ei oleks kuskil oma panust andnud. Ma olen samamoodi pingutanud..Närveldanud ehk isegi rohkem kui keegi teine, sest mina ei usalda võhivõõraid inimesi ja tundub, et põhjusega, sest ma ei ole isegi soovitud..Mis teha. Suvel tööl käia kuskil täiesti pedes kohas, hommikust õhtuni, mõrra ülemuse alluvuses...Küsinud ja pidevalt uurinud, kuidas miski edeneb...Ja lõpuks saan lihtsalt vastu näppe nagu ulakas koolipoiss joonlauaga.
Kuhu ma oma jutuga välja tahan, ei tea..tiirleb see siin nagunii oma kujutletava telje ümber, ehk sellel lõpp-punkti pole. Kui aus olla- tahaks elama hakata. Kasvõi täiesti tavalist elu. Ei pea olema mingi ülepakutud fiction. Ma ei jõua lihtsalt kauem fantaasiates elada, on aeg veidike reaalsust kah katsuda. Tahaks alustada puhtalt lehelt. Kuid ei oska...Ei oska nii, et saaks meelejärgi olla. On paar varianti, kuid kardan neidki..Mida teha kui hirm on suur. Pea liiva alla peita?
See jutt tuli siiski mull, sest konkreetne ma ei saa olla kedagi solvamata. On aga asju, mis ma peaks enda seest välja saama..Sest niimoodi ei saa ju elada.
Kes saab aru, saab aru. Olen suht kindel, et keegi ei saanud aru.
Aitäh kuulamast.
2 kommentaari:
Oh aveli, Imelik olukord seal sul. :( ,
Lausa kahju, Et sellist asja üldse välja käia võib. Eriti teie puhul, kes te pidevalt ühise eesmärgi nimel püüdvalt liigutate. Ma jään lootma et mõistlikkus saab võitu. Mis siin ikka.
Hoia kõva!
aitääh :)
Postita kommentaar