314/ Ma..

..kirjutan, sest olen praegu mingil vastaval lainel. Leian, et see maandab mingil määral pingeid ja eks neid ikka tekib. Eriti, kui oled täiskasvanu. Kogu elu koosneb vaid tuludest ja kuludest, sissetulekutest ja väljaminekutest - ma oleks nagu kõndiv tuludeklaratsioon. Masendav. Kulud ületavad alati tulud ja elu on juba loodud nii, et ei saa koguaeg teha seda, mida tahad...

Eelmises postituses käis korraks läbi ka küsimus, et mida teha meestega, kes ei taha lapsi. No paar varianti on - jätad maha ja otsid uue, ootad kuni mees "suureks" kasvab, lepid asjaoluga ja sured lastetult. Kõik need variandid tunduvad suhteliselt sitad. See keskmine ja kõige mõistlikum ei pruugi ju kunagi juhtuda. Teeb ka veidi kurvaks. Mehed ei saa muidugi aru, et miks.. Sest mehed on lollid.

Ma ei hakka sellel teemal üldse pikemalt peatuma. On lihtsalt selline must-must ja depressiivne faas vist. Nagu mulle öeldakse "jälle see aeg aastas vä?". Jeah, sest kui naine ärritub iga kuue kuu tagant sama asja peale siis jah - mingi faas vist.. Naised, onju.