Edasistel teemadel..
täna oli nõme päev ja eile oli ka nõme päev, tõenäoliselt homne päev ka.
1. Kütus hakkab otsa saama ja see on päris jama.
Näidik ongi enamvähem kuskil seal nagu siin pildil. Öeldi aga, et kui esimest korda märku annab, et kütus otsa hakkab saama, võib sõita veel kuni 100km. No VÕIB..aga ei pruugi.
2. Palgapäev on alati miilide kaugusel.
See on ka päris sitt, sest teadupoolest vajame me raha, et soetada poest süüa ja osta näiteks seda sama kütust, mida nt sööb minu auto. Lisaks olen juba enne palgapäeva kenakesti võlgu - tellisin endale paar shampooni ja emale ja sõbrannale sünnipäevaks ka. Tuttav müüb väga okeide hindadega.
Teen talle reklaami siis ka siin, Facebookis võite leida firma SIIT.
...
Ok..jäin eile magama ja jäigi postitus pooleli. Jätkan siis täna. Esmase asjana ütlen, et täna näitab bensunäidik juba veidike kõrgemale. Hommikul sõitsin tööle küll täiesti aurude peal, näidik polnud lõpus vaid lõpust läbi, õnneks oli aga täna palgapäev.
No kui õnneks. Oleks seda palka siis üüratult palju..Kahjuks aga enamus raha juba peas ära jagatud -arved, kütus, muud kulutused..ja läinud ta ongi.
Shampoonide ja muu vahva nänni eest maksin ka ja jälle vaesem.
Lisaks mõtleme kursaõega minna juulikoos Rootsi, mille jaoks peaks juba varakult raha kõrvale panema, sest reis algaks palgapäeval - enne aga vaja ju piletid osta.
3. Töö.
Töö on hea, kui pappi saab palju ja sulle meeldib see, mida teed. Mulle meeldib mu töö kuid sain kahjuks päris vastiku tagasilöögi, kus mulle vihjati (otseselt), et ma ei tee piisavalt. Naljakal kombel on minu praegune töö aga just selline, mida ma teen ka vabal ajal - sarja kõrvale, hommikukohvi kõrvale enne TÖÖLE minekut jne. Minule tundub väga naljakas ja isegi veider, et teatud asjad jäävad märkamata (nt mida töötaja omast vabast ajast ja tahtest ettevõttele annab) ja mida tegelikult märgatakse.
Kuna kool on ka võtnud oma aja, ei ole saanud ma nii palju saanud teha seda tööd, mis mulle reaalselt lisaraha tooks, ehk siis reisipakkumistega tegelemine. Loodetavasti nüüd paari suvekuuga saab seda viga parandada. Jama aga selles, et inimesed ei reisi siis nii palju...
Ütleme nii, et selle töö koha pealt olen olnud nädala algusest solvunud... Üritan sellest üle olla ja tööd edasi teha. Kuigi.. teed või ei tee, pähe saad ju ühtemoodi.
4. Kool
Mingites nõmedates ainetes nõutakse nõmedaid vastamisi või iseseisvaid töid. Sest jah, mul pole ju midagi muud teha kui spetsiaalselt mingi aine pärast 50 km kooli sõita. Mhm..fun fun fun.
5. Tulevik
Olen mõtlik ja kurblik, sest ei tea, kui optimistlikult ma peaksin üldse tulevikku ootama. Paljud paarid teevad ühiseid plaane, arvestavad üksteisega 100%, lasteteemadel ja muudel teemadel on loomulik ja pingevaba. Ja noh..kui ei ole?
Ma olen selline, kes kogub mured endasse, samal ajal mossitan ja olen kuri. Mingil hetkel ma plahvatan ja kõik korraga (ja natuke peale) tuleb minust välja nagu suur pa*alaviin. Täiesti pisikesest ärritusest või solvumisest võib kasvada välja midagi sellist:
"Kas sa ei armasta mind või"
"Oled sa segi peast või?"
"On siis raske öelda või ?" jne jne
Lastest rääkimine on alati lõputu tüli, sest lapsed on karjuvad ja mõttetud rahaneelajad (sama võib öelda pulmade kohta) ja miks üldse oma elu millegi nii vastikuga ära rikkuda. No tore on..
Naljakas, et mehed aru ei saa, kuidas selline asi võib haiget teha ja solvata hingepõhjani.
Mehed, naine võib leida ka endale uue mehe, kellega pere luua.
Kuid kui ta on valinud selleks sinu, võiksid sa olla meelitatud.
Öelda oma naisele, et sa ei taha lapsi, sest nad on karjuvad ja tüütud ja raha neelavad ja nii edasi, on sama mis öelda: sa oled muidu tore küll. Hea, et sa mulle süüa teed ja kätte annad. Enamuse ajast on mu riided ka koguaeg puhtad ja triigitud ja voodipesu ei pea ma ka ju ise vahetama. No sa meeldid mulle aga nii palju küll mitte, et ma kujutaks ette, et meil võiks ühised lapsed olla..päris vastik ikka ju.
Naine võib kuulda sinu kehvasti serveeritud väitest välja, et tal polegi plaani sinuga koos olla, veel vähem pere luua. Mida see naine tundma peaks? Sitasti, that´s how.
Hetkel on mul ülivastik vaadata õnnelikke peresid lastega või lapseootel paarikesi (jah, ma tean, et ainult üks ootab)..sest on selline kurblik tunne..aga mina? millalgi?
Samas ma polegi üldse kindel, et ma sellise inimesega lapsi tahaks saada. Inimene, kes on selles teemas täiesti eemalolev ja külm, tõrjuv. Milline ta oleks naise raseduse ajal ja siis kui laps oleks sündnud? Kas temast oleks mingit tuge ja kasu?
Kas ta oleks selline mees, kes näljasele naisele tooks jäätist ja hapukurki või saadaks pikalt perse? Kas ta silitaks unistavalt su kõhtu, mõeldes, kas seal sees on pisipoeg või -tütar?
Kas ta hoiab last hea meelega, toidab teda, mängib temaga?
Ohjah. Ma ei tea palju üldse selliseid on, kes sellest midagi aru said aga .. mul pole siin õnneks/kahjuks lugejaidki.
Peace.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar