Heh. See on küll õige, et ma ennast armastan, kuid ma armastan teisi inimesi ka. Mitte küll paljusid. On neid, kellest ma hoolin, kuid on ka neid, keda ma mingil tasandil armastan. Kuid armastus on minu silmis mõeldud neile, kes on selle ära teeninud.. Nad on kuidagi minu südamesse pugenud või armastusega minu vastu selle minuski äratanud. Tont seda teab... Tegelikult. Alustaksin hoopis sellest, et minu tervis on täna tükkmaad parem kui eile. Hommikul ärgates ei lämbunud ma köha kätte ja isegi nohu on end tagasi tõmmanud. Eilne metsik tee ja piima joomine, mee söömine ja paratsetamooli söömine samuti, aitasid mu tervisel enamvähem taastuda. See on loomulikult väga hea. Ehk õpin isegi täna kõik asjad ära ja lähen homme kooli. Saksa keele töö on vaja ära teha ja muid pisiasju. Oeh.
Ma nägin öösel väga veidrat und millega kaasnes selline veider sisetunne, et kellegagi juhtub midagi. Mingi sõbraga. Vahel lähevad need minu veidrad unenäod täide, tekitab pisikese hirmu lausa. Tänane uni... see oli verine. Oli küll. Tasha ( kes teda ei tea- tegelane minu seebist "Kodus ja võõrsil") oli saanud kuskil vigastada, päris rängalt, oli vist tema, võin ka eksida. Ja ta oli unenäos minu sõbranna, ma olin ise ka seal unes sees ja nägin kõike. Ja me rääkisime eesti keeles ( ahaa, mis on veider : ma sain täna teada, et see tegelane ongi Eesti päritolu!), üritasin teda lohutada, et kõik saab korda ja nii edasi. Rohkem ma ei mäleta, sest mulle helistati hommikul...Ikkagi veider, ma ei tea. See selleks.
Varbad nii külmetavad, väljas hakkab hämarduma ja mul on ikka tuduriided seljas, eriline imelik olen vist. Aga vähe huvitab vist...
Sõbrad, hoidke end täna, palun! ( edaspidi ka <3)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar