neljapäev, 22. november 2007

Kuus.

Ma leidsin sellise asja, tahtsin selle siia panna, kõik.
Koondab kuidagi kokku, kuidas ühised lapsepõlveteed.. või ükskõik mis teed võivad lahku kasvada.

Mu punased lakk-kingad on ammu väikseks jäänud
Sest mina olen kasvanud suuremaks, kas läinud
On miski ka suuremaks, mu sees, ehk süda, ehk miski
Muu, ma ei tea,ehk armastus, ehk sõprus, ma ei riski
Ning ei julge öelda,et tunnen sama kui siis, kui kingad
Ei pigistanud veel, et tunnen sama kui siis, sa hingad
Mu kõrval ning ütled,et mäletad samuti, et kõrvuti
Me kõndisime kui olime veel noored, varem õhtuti
Käis päike ju madalamalt, ning me tahtsime püüda
Seda enda pihku, sest see oli unistus, nüüd me suudaks
Kuldse ketta alla tuua, kui me vaid pingutaks nagu varem
Miks, kallis, sa enam ei ole nõus mind tõstma, kas parem
Oli siis kui punane lakk-king puuris sulle kätte nagu kild
Kui habras jalake, millel kingad, mille kontsad tihti sind
Lõikasid kätte sama valusasti kui nüüd lõikab mind see
Et möödaminnes ei vaata sa mulle otsa, sa enam välja ei tee
Miks ei kuula sa mu südame häält, mis kisendab meie järele
Ma tean,et kui tuleks ja oleks ma su kõrval,siiski ei paraneks
Sest samamoodi nagu väikseks jäid kingad ja haavad
Paranesid, ei oleks enam miski sama, pole põhjust naasta
Sa ei taha mind ju enam, sest aeg on teine, ning kingad
Jäid väikseks ja läksid moest välja,kuhugi kaugele minna
Ehk oleks parem, kuid üksi, miks üksi, ma ei taha ju veel
Sest liig pikk ning tühi tundub minna see tee, mida sa teed
Nüüd edasi, mina kannatan kuid sina ei kannata sedasi
Mina igatsen kuid sina ju minust ei hooli, sest koolis kaugeks
Me jäime ning künkad mis varem tundusid kõrged laugeks
Said ning samamoodi ka meie, me jäime liiga võõrasteks
Sest tegime me seda mis tundus õige, enam me lasteks
Iial tagasi ei saa, ning kingi ma jalga eal enam ei suru
Sind meenutab mulle punane värv, kuid mälestus puru
On läinud, ka sina oled kaugele läinud, oled kaugemal
Kui oskaks sind otsida, ma ei jõua, kuid tahaks loota
Et minnes veel poodi, ostes jalga uued kingad, naasta
Sinu hoovi, leida end veel kord seal sinu rüpes, sinu süles
Ning põlvel istumas, ma kingad siis jätaksin sinule
Et oleks mul põhjust ka naasta, kui lahkuma kord peame
Jälle, et oleks kodu kuhu tagasi kord pöörduda sest vähene
Armastus mis sul minu vastu kord olnud, või ei olnud
Võiks hoida mind aastaid veel teel, kasvõi minnes paljajalu
Teaksin ma, et kui ootad mind sa, tean alati,kus on kodutalu...

Kommentaare ei ole: