Vanusega tuleb ka probleeme juurde. Kui ma noor olin, tundus kõik palju lihtsam. Ei pidanudki millepärast õieti muret tundma. Nüüd aga... Jah, nüüd on teistmoodi.
Mida see tänane päev mulle üldse andnud on? Hm..
Tupsu on tõbine, kahju... ei saa põetama kah minna, miks ta ni kaugel peab olema? Unfair.
Ja pluss veel kohustused. Kõne kirjutamine, mõttetud inglise keele ülesanded, saksa keel.. Pff. Ma ei viitsi lihtsalt. Ei viitsi aga peab. Ma ei viitsi isegi kirjutada.. Sest ei oska praegu. Mõtted on mossis ja sinised ( kuigi sinine on tore värv...). Ehk on homne päev tänasest targem. Võib-olla olen ise ka targem, sest üha jälle saan lollustega hakkama, olen kuri ja paha ja üldse.. Vabandust noh...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar