laupäev, 24. november 2007

10 ( sest kümme on väiksem kui üksteist)

Kuidas sa saad olla nii lihtne ja samas nii keeruline? Kogu oma olemusega oled sa kokku fantastiline ja ebamaine olend, nii lähedane ja kohati nii võõras. Ma võiks öelda tuhandeid sõnu ja kirjutada tuhandeid ridu, kuhu ma üritaks kirja panna, mida ma õieti sinu vastu tunnen ja miks. Kuid vahel, vahel ma oskagi seda seletada. Sa oled lihtsalt nii sügaval minu südames, ma tunnen, et ma ei peakski kellelegi aru andma, miks see nii on. Ja ma ei peagi.. Vaid sina ja mina. Kallis, ma armastan sind ja arvatavasti ma ei väsigi seda kordamast. Kõik tundub nii õige. Nii peabki olema.

Kommentaare ei ole: