Ma armastan sind!?
Sattusin perefoorumisse ja hakkasin lugema teemasid, mis mind isiklikult huvitaks. Üheks teemaks osutus arutelu selle üle, kes suhtes esimest korda ütles: ma armastan sind! Ja kuidas seda tehti.
Lugedes sealseid vastuseid, tekkis mul kaks küsimust, kas mehed on paadunud romantikud, lihtsalt rutakad või ..Ehk tekivad neil tunded kiiremini, ehk on nad ratsionaalsemad, kaine mõistusega ja saavad rutem oma tunnetest aru? Naised on teadagi- tükk aega mingis roosas uimasuses, ei tee vahet maa ega taeva vahel. Kahe jalaga maa peale tagasijõudmine võtab aega nii kaua, et mees on ammu need kolm maagilist sõna juba mingil viisil naisele öelnud.
Nagu aru saada, on tavaliselt siis mehed need, kes seda esimest korda ütlevad.
Toon ka näite, mis mul sealt meelde jäi:
Naine ja mees hakkasid kellegi juurde minema, kuid jalutades tekkis neil mingi tüli. Naine solvus ja hakkas ära kõndima. Oli juba suhteliselt kaugele jõudnud, kui mees hüüdis kõva häälega üle tänava : Ära mine, ma ju armastan sind!
Loomulikult oli tüli kohe unustatud ja üsna pea koliti ka kokku elama.
Kuid kas tõesti sai sel hetkel mees aru, kui väga ta naisest hoolib või oli see lihtsalt refleks ja täiesti impulsiivne, sest ta teadis, et naistele selline moosijutt mõjub? See jääb aga lahendamata mõistatuseks.
Rääkisin ka kahe sõbrannaga, et kuidas nende suhtes oli. Et kes tegi esimese sammu..No, tegelikult ei saagi seda esimeseks sammuks lugeda. Tihtipeale ollakse pikka aega koos, kui armastuseavalduseni jõutakse.
Üllatus ei olnud suur, üllatust õigemini polnudki, kui sain teada, et ka neil kahel oli mees niiöelda..algataja.
Kuid mitte kummalgi ei öelnud mees seda esimest korda silmast silma vaid mingi vahendaja abil. Msn, sms või sõbrapäevakaart. Kuid kas see teeb seda vähemoluliseks? Kindlasti mitte. Mehed vajavad tihti lihtsalt mingit teist väljundit, mitte omaenese sõnu, kartes midagi ära rikkuda.
Endal juhtus aga nii, et öeldi seda silmast silma, kuid nii ootamatult, et lõi lausa pahviks. Ei osanud ise midagi vastu öelda..pigem ütlesin, et see ei ole võimalik, armastus ei tule nii ruttu. Aga tundub, et tuli. Väidetavalt oli ta seda enda sees juba pikalt hoidnud ja oleks seda juba ammu öelda tahtnud. Eks tuleb siis seda väikest romantikut uskuda. Endal võttis mul aega, et samamoodi vastata. Pidin vist äärepealt nutma hakkama, sest minus valitsesid pulbitsevad ja üle ääre keevad tunded.
Lugejatele: mõelge, millised on teie kogemused selles valdkonnas olnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar