Üksik tunne..
Masendus...
Kurbus..
Viha..
Pettumus..
Veel nimisõnu...
Olen jah kurb, olen jah masenduses, pettunud, vihane ja üksik. Olen jah..ja mis siis, tundub, et kedagi ei morjenda see absoluutselt.
Miks olen ma kurb ja üksik?
Siin maailmas on nii seatud, et tüdrukutele meeldib tähelepanu sama palju kui harakatele läikivad asjad, nii see paraku on. Kui tüdruk ei saa tähelepanu, mida ta varem on igapäevaselt saanud, on tema jaoks miskit viltu. Tüdrukud on endale pähe võtnud, et elu pole elamist väärt, kui pole armastust ja vastuarmastust. Nii see on..Ka mina olen tüdruk.
Tüdrukud, nagu ka mina, muutuvad armukadedaks, kui nende kallim suunab oma tähelepanu mujale. Hobid, sõbrad ja klubid.. armukadedus suunatakse aga tüdrukute poolt nende hobide ja muude elutute asjade pihta..ja ka sõprade. Miks on kõik sõbrad järsku huvitavamad, sähvivad tuled ja pilpad..ma tean, et pilpast ma olulisem ei ole, see on juba teada tõde..Kuid raske on jagada kohti ka kõikide muude asjadega, mida on järsku nii palju. Ma ei suuda end kohandada kõikide Sinu hobide, käimiste ja sõpradega. Tunnen end tihti üleliigsena arvatavasti mitte ka alusetult.. On see siis tõesti nii arusaamatu, et soovin vahest "meie oma aega", et oleksime kahekesi... Viimasel ajal pole selleks üldse võimalust olnud.Ehk on just see, et oleme liiga palju koos? Kuid miks mulle ei tundu nii..mulle tundub, nagu me poleks üldse "koos".. Mina kasutan sõna "meie" ehk liiga tihti..sinu poolt tundub..nagu oleksime mina ja sina, eraldi üksustena. Jah, ehk pingutan üle, jah..tahan liiga palju ja klammerdun..Kuid miks oled mind nii harjutanud..Miks varem tundsid minust rohkem puudust, kui nüüd kui olen pikemalt eemal..Miks ei kuule enam pooli ilusaid sõnu nii tihti kui varem. Olen muutunud boonuseks või iseenesestmõistetavaks.? Ma ei ole asi, millega harjutakse! Mingi peegel, mis ripub aastaid toas sama koha peal, kuid keegi ei käi teda paitamas ju selle eest või koguaeg poleerimas. Las kogub tolmu või kukub kildudeks..Ükstaskõik..Kuhu ma jõuda tahan..?Suhe tahab energiat, mingit jõudu, mis seda koos hoiaks. Tihti ei piisa vaid teadmisest, et kahe inimese sees on mingi tunne, mida keegi geenius armastuseks nimetama hakkas. On vaja ka visadust, püsivust..oskust arvestada ning hoolida. On vaja oskust panna end teise inimese tennistesse. Suhte lõhub see kui inimesed enam ei pinguta. Oled Sinagi näinud, kuidas meie ( vabandust: minu ja sinu) ümber suhted purunevad. Nähakse seda sõprade, niisama tuttavate kui ka sugulaste seas. Mnjh, mõelda, et sitta juhtub ja edasi elada tundub ju ainuõige valik, eks. Miks piinata end teiste inimeste elude lahkamisega. Kuid kas vaevutakse mõtlema, mida nemad valesti tegid, mis selle suhte lõhki ajas? Parem mõtle, sest need samad vead võivad ju korduda iga paari peal.Mina kardan, et minust tüdinetakse..et ma olen tõesti nagu mingi boonus. Mingi asi, mis ootab kodus, mida saab peale pikka tööpäeva kaisutada aga .. Ma tahaksin ju seda tunda, seda,et Sa tahad mind kaisutada, ka siis kui ma olen eemal, eriti siis! Ma tunnen end niigi üksi.. mida ma peaks tundma aga siis, kui Sul pole aega korraks telefonitoru tõsta, et mulle helistada või messida..korrakski, paar sõna, et igatsed mind või armastad mind.. Ei ütle, et oled isekas, Sa ei ole..oled noor ja elu tahab elamist. Kuid mul on tunne, et saan vähem aega ja tähelepanu kui hobid..sõbrad, selleks et sa saaks tegeleda oma hobidega, olla sõpradega või ennast arendada, oled sa nõus kulutama oma närve, aega, raha.. kuid kas mina olen siis nii närvesööv, et ei vääri sinu aegagi...? Mul on kurb ja nukker olla.. Ja seda just siis kui oleme lahus, sest nii teravalt torkab mulle silma ja südamesse, kui üksi ma olen..ja kuidas ma tunnen, et mul pole kohta..Kus on kassi koht?Miks naised lasevad tihti meestel endale asju osta, või ostavad ise ja lasevad mehel kinni maksta? Sest nii hea on vahest endamisi öelda: "selle ostis minu kallim"..mis siis, et poolvastumeelselt aga siiski. Kui mees on nii tegemistes hõivatud, lohutab naine end teadmisega, et mees hoolitseb tema eest, on tähelepanelik, teab, mis naisele meeldib..Kuid see on vaid puht illusioon..Illusioon..Mina mõtlen liiga palju millelegi ühisele ja ilusale.. Kui teilt küsitakse: kas meil on midagi ühist, mille poole püüelda? Tahetakse vastuseks midagi ilusat, kasvõi imalat..aga midagigi. Midagi, mis ei jätaks lahtisi otsi, et..kas on..ehk polegi midagi?Mille eest väärin mina vastust: ma ei tea..ei ole siis või??? Kui Sa mulle ühtegi asja nimetada ei osanud, oleks siis olnud, et praegu on oluline vaid see, et me koos oleme..Me me.. kuid ei.. Sina.Mina armastan sind ja kui sa endas selgusele oled jõudnud siis ütle, kas sina mind ka. Ütle, kas armastad mind nii palju, et mind oma elus pikas perspektiivis nähavõi mitte... Olgu suhe milline tahes, visiitsuhe..kord siin, kord seal..aga ma tahan teada, mis tulevik sellel on. Oleks tore teada...Igastahes..mul on jälle mingi emotsionaalne faas...nutan, sest ei saa selliseid vastuseid, mis mulle meeldiksid.. ja..jahm. Lähen nutan patja jälle..või ootan smsi, mida ei tule..Ootan midagi. Olen tüdruk ja tahan palju armastust...!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar