On üks inimene, kes ütleb mulle, et ma olen printsess. Huvitav, millised on printsessile omased iseloomujooned.. Või milline peaks üks printsess välja nägema? Paneb mõtlema, ise ma ennast küll printsesside kategooriasse liigitada ei julgeks. Kas printsessid on samasugused muinasjututegelased nagu lohed ja trollid, päkapikud ja nõiad, keda kas pole olemas või on välja surnud. ( nb: nõiad ei ole kohe kindlasti välja surnud, elavad näited on nii mõnedki meie kooli õpetajad). Imelikul kombel usun ma aga printsidesse, kas pole vastuoluline, printsidesse usun, printsessidesse mitte. (Ja ma ei mõtle mingeid kroonprintse ja - printsesse Rootsis, Inglismaal ja kusagil veel). Prints on minu jaoks noormees, kes tuleb õigel ajal, päästab "lohede" käest, kelleks on siis kas probleemid koolis, mured pereringis, tuleb täidab tühja koha elus ning keeldub lahkumast. Tänapäeva printsid käivad jalgsi, jalgrattaga, vallutavad teid autodega või liiguvad isegi ruladega. Kõike leidub. Issanda printsiaed on kirju. Tänapäeva printside pereelu ei ole selline nagu vanasti. No kuidas siis ammustel aegadel oli.. isa oli kuningas, ema kuninganna, elu oli tore ja luksuslik ning ilma probleemideta. Tänapäeval on see vaid fantaasia, totaalne muinasjutt. Elu on ka printsidel keeruline. Pool maailma on sugulasi täis, loomulikult mitte kuninglikku verd, leidub igasuguseid huvitavaid suhteliine ning tupikuid. Nojaa, ilma nendeta olekski ju elu igav. Milline aga oleks õige prints või printsess? Kes olen mina, et selliseid kriteeriume paika panna?
Prints on minu jaoks see, kelles mina printsi näen. Kes aksepteerib mind sellisena nagu ma olen. Ei tee etteheiteid ja -kirjutusi. Arvatavasti olen mina siis printsess kellegi jaoks, kellega mina suudan sama hea olla. Aga mina ei tea..kas ma olen hea.. või ei ole. Aga kui nii öeldakse, ehk siis tuleb uskuda.
Ps : printsessidel on mäluga probleeme, kõige kallimaid nad aga ei unusta.
See oli siis tänase päeva lühike kokkuvõte printside ning printsesside kohta. Jätkame aga aktuaalsemate teemadega.
Täna, 15. märtsil, sain lõpuks kätte oma Rademari kinkekaardi, mida ma juba sada aastat oodanud olin. Muidu poleks suhteliselt vahet olnud, millal see kohale oleks jõudnud, aga ma olen järgmisel nädalal juhuslikult Tartus, paras moment see ära kasutada. Ei tea küll miks, kas seetõttu, et juba päris mitu nädalat olin järelpärimist teinud, et millal kinkekaart kohale jõuab, aga nad olid 50 krooni juurde lisanud, veider.
Järgmine nädal ongi nüüd selline asi... et kolmapäeval on Ülikooli lahtiste uste päevad. Olen segaduses, et millele põhirõhku panna, mida uurida ja mida mitte. Eile rääkisin ka tädipojaga, kes elab Tartus ja õpib Ülikoolis magistris inglise filoloogiks. Lisaks sellele õpetab ka täiskasvanutele inglise keelt. Sain eile temaga päris pikalt rääkida, väga tore oli, kahju isegi, et temaga nii ammu rääkinud pole. Ma mõtlesin, et tal pole meeleski, et tal selline kribal täditütar on. Aga ei, on küll meeles ja päris hästi. Kutsus isegi kohvile ja külla. Lootsin, et ta pakub isegi kolmapäevaks öömaja aga ta elab 1-toalises korteris. Kolmapäev pidi tal ka väga pikk päev olema.. Aga jah, küsisin talt soovitusi, et mida ta mingist asjast arvab. Keeleõppimist kiitis ta väga heaks. Ise ta ju õpib inglise keelt, mina loodaks saksa keele peale. Inglise keele lävend on minu jaoks ikka liiga kõrge ka. Kui ma aga saksa keele ja kirjandi väga hästi teeksin, saaksin ma sel aastal sisse küll. Kuna on plaan nagunii aasta vahele jätta, saaksin ka järgmisel aastal, kui lävendid väga kõrgeks ei lähe. Loodan, et ei lähe. Aga nagunii ei taheta ka järgmisel aastal mingeid täiendavaid teste, saaksin lihtsalt eksamitulemustega. Mind muidugi huvitaks ajalugu rohkem.. aga mis minust saaks. Õpetaja, arhiivindusega tegelev keegi.. Ei ahvatle eriti. Pidin temaga ka tõlkebüroodest rääkima aga ei jõudnud, kohvihoolik pidi poodi minema kohvi järgi. Oijah, elu on ikka keeruline küll. Aga küll ma midagi välja mõtlen...ja ega see Ülikool ei peagi kohe tulema, mul on aasta aega oma mõtteid klaarida. Vahet pole kui ma selle aastaga lollimaks lähen, eksamitulemused jäävad samaks. Vot, tore.
Saime neljapäeval lõpualbumid kätte. Tellisin enda klassi ja paralleelklassi oma samuti. Mõlemas klassis ikka käin päris paljudega läbi. Pinginaaber ütles mulle kunagi, et ma olen nagu Oskar. (klassivend), et ta saab kõigiga hästi läbi. Silver ei kujuta ette, et ma kellegagi läbi ei saaks. No leidub ikka neid inimesi kah...Nüüd tahaks ka lõpusõrmust saada. No muidugi ei tea me veel, palju see maksma läheb aga ilus on ta küll. Hõbedast ja kiviga tellisin.. armas.
Peale tunde läksin poodi ja ostsin Viru Valge ja jõin selle bussijaamas ära. Okei, ei olnud päris nii. Läksime lihtsalt hiljem Anniga Kati juurde ja andsime selle talle. Ta nimelt sõitis Austriasse Madleenile külla ning me saatsim talle Eesti-hõngulise meene. Nüüd ootaks, et Anni mulle oma osa ära maksab, siis oleks mul sula, et esmaspäeval Kuremaale sõita. Ja siis tuleb üks vahva ja kiirestiminev nädal.
Okei, ma siis praeguseks lõpetan, võib-olla tuleb veel mingeid mõtteid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar