44/..

Kust ma nüüd alustaksin. Kõigepealt ma mainiksin ära, et ma homme kooli ei lähe, kuna olen palavikus. Suhteliselt ebameeldiv on olla, mu silmad ei rõõmusta eriti kehatemperatuuride üle, mida palavikuks nimetatakse. Jamasti on see, et pidin Teeduga koos homme luuletust lugema, klassist klassi käima nagu jõulude ajal käiakse jõulurahu toomas ( küünla näol). Aga jah, üldiselt ei jää ma ju millestki ilma, tunnistusi me nagunii ei saa, kui midagi teada tahan- vaatan ekoolist. Easy as that. Tegelikult on mul, mille üle uhke ka olla. Sain mata tsükli nelja ja praegu on kõik neljad- viied. Mitte, et see midagi enam päästaks, hinded pannakse meil kolme aasta pealt kokku...Oeh, kuum on olla. Ja mitte heas mõttes. Lisaks sellele sain tuttavaks ühe samasuguse raamatuhuvilisega, tänu raamatule üldse kontakti saingi temaga. Iseenesest on see tore, tean temast kõike, kuid samas mitte midagi. Identideet on jäänud salajaseks. Aga pole hullu. See pole isegi oluline. Raamatutest rääkides, hakkasingi eile lugema Krossi "Professor Martensi ärasõitu", mis tundub päris huvitav. Pinginaaber üritab mulle Terry Pratchett'i Kettamaailmu pähe määrida, lubasin inglise keelset lugema hakata. Jeah. Lubadus lubaduseks. Kolmapäeval rändaks Tartu, Ülikoolil on lahtiste uste päevad, ma isegi ei tea kus ja mida vaadata. Ei tea, mida ma õppima läheks. Kas saksa keel, ajakirjandus, usuteadus või õigusteadust..Oeh, tegelikult..mul on uni. Ma ei viitsi siia midagi kirjutada.