Jah, ma teen tõesti eraldi postituse selle kohta, et ma olen maal. Sest praegu ma puhkan.
Naljakas..ma tahtsin varem alati linna saada, mulle meeldis seal..ja mulle meeldib tegelikult siiamaani. Aga mulle meeldib olla kuskil mujal kui toas. Ma lähen seal hulluks lihtsalt. Ma võin istuda kuskil kohvikus ja juua kohvi, vaadata läpakast Dexterit ja ma olen rahulik.. Korteris ma aga ei suuda seda.. Ma lähen seal automaatselt masendusse, kohe kui ma uksest sisse astun. Imelik. Ma elan koos toredate inimestega aga ma vist ei ole eriti kambaga kooselaja inimene. Jah, ma olen üldiselt karja- ja seltskonnainimene aga.. kui asi puudutab elamist, meeldib mulle asju sättida oma äranägemise järgi. Mulle meeldib organiseeritus. Mulle meeldib kui ma tean, kus miski on ja ma tean, et see asi on igakord õiges kohas. Ma ei ole ideaalne inimene aga teiste asjad häirivad mind hullult, silmakirjalik, kas pole..oeh, ma olen vastik ja nõme inimene.
Ela ise ja lase teistel ka elada..nii öeldakse. Miks siis mina seda ei oska.
Olen jumala kindel, et ma ajan oma sõbrad hulluks ja nad lülitavad end automaatselt välja või panevad mind mõttes silent mode´i peale, et mitte mu pidevat näägutamist kuulda. Arusaadav ka.
Aga ma ei ole harjunud veel.. ja ma ei tea, kas harjungi.
Mul ei ole oma nurka, oma turvatsooni ja see ajab mind hulluks. Mul ei ole oma kirjutuslauda ega lauanurgakestki. Mul ei ole oma tuba ega oma luba. Njah, tundub, et alles nüüd hakkan hindama seda, et mul on olnud koguaeg oma tuba oma voodiga, oma riidekapp ja riiuleid.. Aga nüüd. Ma maksan selle eest, et mul oleks voodi, kuhu öösel minna.. kolm korda nädalas, sest kool on mul esmaspäevast neljapäevani, nii et ööbin korteris ainult kolm päeva, mis on masendav...Mul on tunne, et ma maksan tühja...okei, toidukulude pealt hoiab kokku, kui ma nii vähe seal olen aga siiski...Noh, samas järgmisel semestril on mu tunniplaan kindlasti teistsugune,ma ei saa loota, ega eeldada, et mul ongi alati reeded vabad.. see selleks.
Argh, näete... bitchin´ and whinin´
Oeh, tahtsin jõuda oma jutuga selleni, et maal on hea. Olen Meelise juures ja tunnen end nagu oleks kodus. Selles suhtes, et hea on olla..Ma saan vahepeal telekat vaadata, koolitöödega tegeleda, sest siin on mul selleks ruumi ja ma ei pea kuskil diivaninurgal istuma..Süüa saan, millal tuju tuleb.. Ja noh, igasuguseid asju. Pisiasjad pisiasjad...
Homme lippan koju ka, võtan raamatuid, mis mulle Jõgevalt toodi, tsekin kassi üle ja magan oma voodis, oma toas, tõmban kardinad oma toa akna eest ja kui viitsin, siis õpin oma kirjutuslaua taga. Arvatavasti mind korteris häirib ka praegu see, et seal ei ole värvi..kuidagi mõttetu. Tahaks tapeeti vahetada või midagi värvida.. Aga noh, ma ei ole kindel, et ma sinna kauaks elamagi jään. Võtan seda hetkel kui kohta, kus süüa ja magada. Ja duši all käia. Jee. Noh, leping nagunii aastaks, ehk kannatan nii kaua välja.. Ma pean õppima inimestega koos elama..Või peavad teised õppima minust aru saama.
Ma ei viitsi rohkem vinguda, lähen joon teed..:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar