09.07.09
Ma olen täna kuidagi tasakaalust väljas ja ma ei oska seda sõnastada ka. Mul on ikka väga segased emotsioonid, hormoonid möllavad. Naiste asjad, teate ju küll. Võib-olla ei tea kah. Hakkasin riiulit koristama. Leidsin sealt vanu pilte, jõulukaarte. Pilte minust ja Jakost koos ja tema joonistatud asju. See ei ole ju nii vana lugu kui nii võtta ja ehk on mu põdemised veel põdemata. Ja siis ma mõtlesin, et.. ma olen mitme inimesega koos olnud, kas siis lühemat või pikemat aega ja on olnud nii häid kui halbu aegu. Aga kui sa kiindud kellessegi ja siis tast ilma jääd, see jätab jälje.. nii et kokkuvõttes ei ole see õnnelikum, kellel on mitu poissi olnud, kellel on hunnikuga sõpru. Suure hunnikuga ikka.. see ei ole ju näitaja. Sest mida rohkem on, seda rohkemast on võimalik ilma jääda. Loogiline ju.
Ja siis ma istusin põrandale, toetusin kapi najale ja nutsin.
Vahest on see hea. Kuidagi puhastav, tõesti. Mingi selguse toob see kindlasti. Kui ei too..noh, siis oled omadega perses. Ma ei suuda veel aru saada, kas ma olen või ei ole. Loodan, et mitte.
Eile, kolmapäeval siis, sai Meelisel ja Taavil palkmajade kursus läbi. Said mõlemad kenasti tunnistused ja, nii tublid poisid kaspole. Panen nad endale liivakasti ehitama.
Siia vahele räägin veel ühe asja. Et hängisin õues kultuurimaja juures ja vaatasin, et mida värki, midagi hakkab toimuma. Raidma Kati värbaski mind siis kohtunikuks algavatele maastikumängudele või mis iganes. Noortele Kotkastele ja Kodutütardele. Tegelikult tuli neid mingi kümme ainult kokku. Hale suht. Aga mul oli lõbus nendega. Olin siis ühe grupi kohtunikuks ja pidin jälgima, et nad ülesanded ära teeks ja siis jooksin nendega edasi tagasi. Mõnus. Võttis kohe naha kuumaks. Mingi enne kolme sai see läbi.
Siis Meelis helistas ka juba enne kolme, et lähme Tartusse. Ja tegelikult ma pidin midagi tarka tegema, aiamaale minema või midagi. Aga suutsin mingi „lõpetamise puhul süüakse kooki“ jutuga end välja vingerdada. Ja siis hakkas vihma ka sadama. Hurraa.
Igastahes, nõustusin ka seetõttu Tartu minema, et olin ju just „YesMani“ lugenud ja mõtlesin avatud olla ideedele ja värkidele. Noh. Hm, kas see on siis hea või halb, ei tea. Sest Meelise juures, enne Tartusse minekut, kukkusin ma teiselt korruselt alla tulles trepist alla. Oli tore, jaa. Hullult. Selg marraskil, käsi, kann sinine.. autos oli valus toetuda.
Poisid käisid Tartus mingi mustmiljon autopoodi läbi, mina lugesin autos raamatuid. Lõpetasin „YesMani“ ( see vist halba õnne tõigi, et hakkasin „jah“ liiga varakult ütlema) ja siis mingi..kurat. Mis asi see oligi. Porno oli mingi, eesti raamat.
Siis Vaksali tänaval istun autos ja üks ema läheb lapsega mööda. Mingi 3-4 aastane blond tütar. Armsake teine aga vingus vist midagi. Ja siis ema ütles: „Kui me koju jõuame, siis sa alles saad!“ Ja tüdruk seepeale :“Anna andeks!“ ja võttis emal käest kinni. See oli nii..ma ei tea. Mõtlen sellest siiamaani. Võib-olla kuulsin valesti, võib-olla sain valesti aru..aga kui oleks mingi muu olukord olnud, polekski ma sellele vast nii palju mõelnud.
Autopoed läbi kammitud, tahtsid poisid arvutile uut ekraani, no ..ikka suurt. Sama suurt kui Silveril kodus telekas..või mul. Ja siis me läksime Eedenisse. Nad seal Klickis ajasid omi asju ja mul oli harukordne võimalus Hessis käia tortillaeinet võtmas. Võtsin siis kaks einet, kuna olin väga näljane. No tegelikult oli Mell ka näljane. Noh, ütleme nii.. see tortilla jääb ka mu viimaseks. Mulle ei meeldinud ja enam ma seda ei osta ja see faking eine maksis 70 eeku, t*ra ma ütlen. Selle eest oleks saanud hea veini ja teise eine raha eest oleks saanud hunniku viinamarju ja sinihallitusjuustu. Kvaliteetstuffi ma ütlen. Aga ei. Kuradi idioot. Enam ma tõesti ei osta seda. Ja see jalapeno, mis pidi suu õhetama panema, pähh..igav! proovige midagi ägedamat, ma ütlen. Pange tahaks minna, nagu sitta kanti. Kui kellelgi üleliigset raha on, et mulle meekana ja riisi kana, tšilli ja küüslauguga osta..ja ühte alkoga jäätisekokteili ka, siis palun.. LET US BE FRIENDS!
Tahtsin eile prostituut olla aga as it turned out, ma ei oska. Prostituudi esimene tööpäev läks aia taha ja võib-olla ei tahetagi teda enam tööle võtta. Ei tea. Ma ei hakka siin seletama ka, mida see tähendab, liiga imelik. Jah, isegi minu kohta. Sest uskuge või ei, ma olen tagasihoidlik ja korralik neiu.
Mõtlesin häälega kuskile minna. Ühel päeval vanaema juurde näiteks ja siis Tartusse niisama, korteris olla. Niisama. Huvitav. Ja siis näiteks Otepääle. Jällegi..niisama. ja päikest võtta. Aga ilmad on nagu nad on. Mõtlesin seda teha juba homme aga siis see tunduks nagu ma põgeneks selle eest, et ma olen tasakaalust väljas ehk..ja võib-olla teen lollusi. LOL-mina..haha. Ja ma ei saagi minna, sest ma pean teisipäevaks tordi küpsetama emmele, sest tal tuleb sünnipäev. Jei. Silveri sünnipäev on ka pidamata. No kurask! Ah, kõike jõuab. Ma arvan.
Leidsin soovist tööpakkumise, et otsitakse aktimodelle, tõsiselt kaalun. Muidu olen arg aga no kurat, raha eest ju võib. Suur muie.
Kultuurimaja juures teeb mingeid niiöelda ühiskondlikult kasuliku töö tunde mingi kuradi Sadala kriminaal. Saadke nad jah siia. Kurat, mingi lollakas Kiigemetsa koolist. Ülbe, teeb suitsupause koguaeg. Ma ei julge õuegi minna, sest paneb pilgu peale. Raisk teab, kus ma elan ka. Aga jah, tõsiselt idioot on. pealevaadates selge juba. Mingi alaealine ka. Tohib ainult 4 tundi päevas teha aga tal kokku vaja mingi 560 tundi saada aga siit saavad puud varsti otsa ja mul jumala suva, kuhu ta edasi saadetakse.
Aga okei, ma sätin end nüüd tuttu või kirjutan oma vaimulast, doc1-e. Meelisele soovisin ka juba head ööd ära.
Ma loodan, et ma jõuan endas ja oma soovides selgusele, muidu on nadi. Like stuck in limbo, watching how things go by, flashing by.. ( Looptroop- Nighttrain)
Sa tead, et see, mida sa ihkad
Põrmustab sind jälle
Astub oma raske sammuga su peale
Ning sa puruned
Sa ju tead
Kuid ihkad püüdmatut, kättesaamatut
Sa ihkad valu, kurbust ning pettumust
Sest seda, ..seda sa oled kogenud.
Kuid see ei loe.
Sa tahadki just seda,
Seda sama, auklikku ning vana
Samas nii armsat.
*
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar