Lugesin täna ühte blogi, kus pole juba tükk aega ühtegi postitust juurde siginenud, see aga polegi oluline..oluline on see, mis seal juba kirjas.
Lugesin ja taipasin, et kellegi jaoks olen ma tõesti väga oluline..arusaamatu, kuidas ta oskas seda niimoodi sõnadesse panna, oskab siiamaani.
Minu hommikune päikesekiir ja õhtune kuu..
Oled minu jaoks kõik, isegi kui see kõlab naiivselt aga sa oled minu kindlus, tugevad müürid mu ümber, pehme voodriga...Naljakas mõelda, kui kiirelt läheb aeg. Millal me tuttavaks saime..? See oli ikka päris mitu aastat tagasi, enamuse sellest ajast, mil me üksteist teame, oleme veetnud koos. Kahju, et osa aega kuhugi mujale raisku läks. Kuid seda enam ei lase enam ühtegi hetke mööda lipsata ja tundugu päev nii hall kui tahes, on ka see eriline, sest mul oled sina.
Armastus on imelik nähtus. Täna leidsin ühelt leheküljelt lause:
Love isn't only blind. It's also dumb, deaf and stupid.
Mina nii ei arva, lööge või maha.
Luv you, babe :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar