Pole päris pikalt jälle kirjutanud. Tegelikult polegi see aeg nii pikk, vaid viis päeva, aga siiski..süümekad. Süümekad, et ei pane omi mõtteid ja tegemisi kirja? Süümekad, et kui ma seda kohe ei tee, siis hiljem ei mäletagi...
Ega midagi erilist polegi olnud, kuidagi mingis sinises uduvines on päevad möödunud, kuidagi uimaselt, kuidagi...lihtsalt. Olen viimasel ajal nii unine olnud, et jään vara magama, isegi huvitavate filmide ajal, isegi kui korraks puudutab pea patja, mina kohe magan..Seetõttu tulebki kõik toimetused päeva ajal ära teha, ei ole mina enam särtsakas öökull. Ei teagi miks..Kevadväsimus? Väga valel ajal..Kevadmasendus? Heh, ei ütleks küll.
Alustaks siis sealt, kust millalgi pooleli jäi või mille kohta ma veel midagi öelda pole jõudnud. Näiteks..eelmisest nädalavahetusest.
Reedel jäin ma koju, sest minu teadmist mööda pidime minema õhtupoole mõisaparki koristama, pühapäevaseks ürituseks. Ülla ülla, see koristus jäi ära..ma oleks võinud ju selle õhtu hoopis Kuremaal veeta ja hommikuks sealt tagasi tulla..Aga noh, mis seal siis ikka.
Laupäev oli aga tõsine töö- ja koristuspäev. Tundub, et vana spordisaali juures pole keegi aastaid reha kätte võtnud. Sai kõvasti rehitsetud, saetud, põletatud, mulda loobitud, majades kollatud, mida iganes, tegevust oli roppu moodi. Lõpuks ootasime veel Anniga mitu tundi ühte kuradi paberit, et saaks ülekutse plakati teha..Njah, suht pointless. Õhtul pidin tegelikult minema Pügi sünnipäevale, mõtlesin aga suht lõpus ümber, sünnipäeval oleks ma nagunii ainult Rixi ja Annikaga tõtt vahtinud ( Rikkul oli muidu 23.ndal sünnipäev, saatsin isegi sõnumi, see selleks...) ja mõtlesin, et mis seal ikka..Lähen hoopis Anniga Kaspari juurde. Kui töölt lahti saime siis ruttasime pessu ja end sättima, et õhtul peole minna. (Mitte, et ma mingi eriline peoloom oleks..). Autot ootasime kah päris kaua, ootamine ootamine..Suht närvi ajas selline asi. Lõpuks jõudsime ka Kassu juurde, peale Selveritrippi ja seiklemist pärapõrgus. Seltskond oli seal imelik, ei meeldinud mulle sealt eriti keegi, iseloomu poolest ma mõtlen. Kuidagi mõttetud inimesed...Ma ei oskagi öelda miks..No võib-olla oskaks kah. Juua oleks saanud, palju süda oleks lustinud. Osade meessoost isikutega on juba nii, et kui end sõbralikult tutvustad, hakkavad nad kohe säärt vaatama või mida iganes. Mida iganese all mõtlen seda, et tuuakse liitrite kaupa siidrit poest näiteks. Kurat...Nagu ma oleks mingi joodik. Tõsiselt rõve oli vaadata neid joobes tüdrukuid ja poisse..Mehi..keda iganes. Oksele ajavad sellised inimesed!Tõsiselt tülgastav... Lõpuks mulle öeldi, et ma olengi liiga kaine, et peaksingi ära minema.. Heh, see pidi solvang olema? Mida iganes...See selleks, millalgi öösel saime koju ja oma voodi on ikka parem kui mingi läbu. Ja muidugi oli ka päris hea mõelda, et endal on toredamaist toredaim ja parim poiss, ülejäänud tunduvad kohe eriti mõttetud. Mitte, et nad niigi ei oleks tundunud..need tüübid seal said enda narriks tegemisega ka ise päris hästi hakkama..Aga minu mehe kõrval kahvatuvad küll kõik ülejäänud:) See on see armastuse vägi.
Pühapäev oli siis see kurjakuulutav üritus, "Kõnni terviseks!", ehk siis meie kepikõnniüritus. Meil polnud absoluutselt aimugi, kuidas see välja kukub ja mida rahvas sellest arvab. Pinevad minutid registreerimislauas panid mu närvid natuke proovile, aga ei olnud hullu. Suurem sagin sai ju ruttu otsa, siis kui inimesed rajal olid, oli pingelangus suur. Vahepeal oli tegelemist lastega, sai ka ise lapsikusi teha. Süüa sai ja ...Jahm, nii ta umbes oligi. Hiljem oli autasustamine ja siis hakkasime kogu seda kaadervärki seal koristama kah. Ja nii ta läkski. Võiks öelda, et läks korda ja loodetavasti on järgmisel sellisel üritusel veelgi rohkem inimesi. Loota ju võib.
Esmaspäev oli selline huvitav koolipäev..et nagu ei olnudki eriti koolipäeva. Ei viitsinud seal suurt ollagi ja poole päeva pealt lasime Kuremaale. Hiljem läksime sealt linna ja õhtuse bussiga sõitsin koju. Teisipäeval samamoodi..poole päeva pealt lasime minema. Mõttetu on koolis passida, kui pooli õpetajaid pole ja pooli tunde ei toimu. Mis mõttega ma sõidan selle maa maha, et tühja panna? Kolmapäev ei viitsinud me kooli minnagi..Läksime viiendaks tunniks, siis kui mul ajaloo konsultatsioon ja Jako tegi ajaloo tööd järgi. Eriti mõttetu konsultatsioon, sest Maril polnud vihikut kaasas..Prrh..Nagu halloo, ma oleks võinud ju kodus magada or what? Neljapäeval tulin lõunase bussiga koju, see päev oli üldse koolist vaba, ei pidanudki poppi tegema. Kuremaal olles tegime vahepeal grillimist ja niisama..olime. Vaatasime filmi, enne mida või mille ajal ma magama jäin. Suhteliselt lootusetu unekott olin. Sorry selle eest.
Täna..Täna on eksamieelne reede. Väike närv on sees aga ei ole väga hullu. Riisusin ennem õues lehti ja..saun ka köeb. Koristasin tube ja kirjutasin igasuguseid materjale, mis aidata võiksid. Olen alateadlikult üritanud oma mõtteid eksamilt eemale viia. Tegelikult on see ka õnnestunud. Varsti on mul uneaeg kah. Aga olgu, nüüd ma lõpetan.
Seda kah, et kallis, igatsen sind :) Musi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar