Kui Aveli koju jõudis, olid puud juba tehtud.
Jap, nii see oligi. Mida ma teha saan, et bussid hommikuti ei sõida, pealegi oli täna kartulivõtmine, jälle.. Ja siis kui ma koju jõuan, on puud tehtud ja mina süüdi. Põhimõtteliselt mulle tehti mingi kõne mille jooksul ma aru isegi ei saanud, milleks mind koju vaja, seda sain alles kodus teada, aga etteheiteid on ju hea ikkagi teha.
Olen see tütar, kes ei koolis, tööl, kes ei ela isegi kodus ja kes pole midagi saavutanud. Või midagi sellist. Ja lisaks kõigele olen ma ju ka ainuke tütar, kui pole mind, pole kedagi ja nii edasi.
Ah, tglt ma segaduse. Aga tegin ema kurvaks ja see on paha..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar