Chapter 109. Why parents are so stupid?
Igastahes, ema ütles mulle enne telefonis midagi sellist : seoses selle Hispaania asjaga on selline vanasõna : Ela niikaua vanemate kulul, kuni sinu lapsed hakkavad sinu eest hoolt kandma.
Nagu mismõttes. Kõne lõppedes olin nii pettunud kui ka vihane. Ema on selline inimene, kes helistab mulle vahepeal, et öelda, et kodus on palju asju vaja teha. Et see on valesti ja too, kurdetakse halva tervise üle ja vihjatakse sellele, et olen ülihalb laps, kui ma ei käi kodus orjamas ega põrandat küürimas, mille peal ma isegi ei kõnni! Ja miks tullakse mulle ütlema, et miks ma ei võiks elada nende kulul kodus, nälga ei pidanud ma jääma ega midagi. No kuulge, rahvas, see on naeruväärne, ma maksan isegi oma moblaarved ise ega teagi millal viimati mingi asja soetamiseks neilt raha sain. Ka pole aimu mingitest erilistest sõprussuhetest nendega, kuna tundub, et minuga võetakse ühendust siis kui on vaja midagi teha. Näiteks helistati mulle paar tundi tagasi, et homme lammutatakse midagi..ma ei tea mida, kilemaja? Ja puud oleks vaja ära vedada või mida kuradit, ma aru ei saanud. Aga oleks, et kas mul on midagi vaja, kas mul läheb hästi..eii..
Rääkisin emaga läpakast kui viimati kodus olin, lõppes see sellega, et mina olen see halb tütar, kes on üldse süüdi, et julgen midagi sellist küsida. Pangalaen ja bla bla...Ennem ema ütles kah, et maksavad ju internetti mis oleks nagu ainult mulle?? Tema tahtis uut arvutit ja printerit ja ma ei tea mida aga süüdi olen ikka mina. Koguaeg olen süüdi mina.
Priit ei teagi vist, et ma Hispaaniasse, ema pole arvatavasti öelnud ka. Hiljem kasutab seda minu vastu, et Priit saab vihaseks vms. Kurat, ma olen täisealine, show me some support!
Fakk, ma ei viitsi kiruda. Eks kui ma koju lähen ütlen neile kah, mida ma nende silmakirjalikkusest arvan. Ja nad veel imestavad, miks ma nii harva kodus? No mis eeskuju nad mulle annavad, mis meelelahutust, mis sõpru? Ma sureks sinna lihtsalt igavusse ja oleks nullpunktis. Pool elu olen ma lihtsalt sealt minema tahtnud...
Nii..midagi positiivset siis. Käisin täna Palamuse laadal Jako ja Margusega ja piletimüüjad ei saanud meid kätte. Nägin paart endist klassikaaslast nagu Martti ja Oskar näiteks, mitte et nad erilised sõbrad oleks aga siiski.
Madist nägin ka, see on tore, sest teda polnud lõpetamisest saati näinud. Hurrei. Seal oli taksikutsikaid, küülikuid ja muid loomi. Jee jällegi. Marguse tütar lisas orkutis mind sõbraks, mis on vahva, sest ta on mingi alla 10 aasta vana ja tal on orkutis vanuseks 22. Nali naljaks.
Kopp on ees paljudest asjadest...
Millalgi täiendan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar