104 / damn, he's good

"Niiviisi!" ütles Joan. "Sina lõpetad! Sina lõpetad ja lähed! Lihtne, mis? Aga minul on sulle veel midagi öelda! Mul on veel palju öelda! Sina, sina nägid mind "Cloche d'Oris", sa nägid, kellega ma olin, ja kui ma öösel sinu juurde tulin, siis oli sulle ükskõikpuha, sa magasid minuga ja hommikul oli see sulle ikka veel ükspuha, ja sul oli mind veel vaja ja sa magasid minuga jälle, ja ma armastasin sind, ja sa olid nii tore ja ei tahtnud midagi teada, ja ma armastasin sind sellepärast nii nagu mitte kunagi varem, ja ma teadsin, et sa oled niisugune ja mitte teistsugune, ja ma nutsin; ja ma suudlesin sind, kui sa magasid, ja ma olin õnnelik ja läksin koju ja jumaldasin sind- ja nüüd! Nüüd tuled ja heidad mulle ette, mida sa tookord, kui sa minuga magada tahtsid, nii suuremeelselt ühe käeliigutusega kõrvale lükkasid ja ära unustasid, nüüd kraamid sa selle välja ja heidad ette ja mängid solvatud voorusejüngrit, ja teed stseene nagu armukade abielumees! Mida sa minust siis tahad? Mis õigust sul selleks on?"