101/ veel Remarque'i, veel armastust

Kuna armastusest ei saa iial küllalt, öelgu skeptikud, mida tahes... Kui palju ma olen näinud inimesi, kes väidetavalt ei usu armastusse..? Ma ei oskagi seda öelda, neid on kindlasti rohkem kui üks inimhing enne uinumist lambaid jõuab loendada..Kuid kes teab, mõni on ehk raske unega. Kuid mitte see pole oluline, vaid see, et armastus on olemas ja see on midagi tõelist. Räägitakse ka seda, et armastust annab võrrelda tundega, mida saadakse magusa söömisest, eelkõige sellistest tumedatest paberis asjadest, mida teha kakaost ja muust magusast. Kas need tunded on siis tõesti võrreldavad, selline eufooria? Jah, ehk armumist annab tõesti võrrelda lihtlabase Kinder Bueno batoonikesega, kuid armastust? Kindlasti mitte. Julgen kindlameelselt väita, et armastus on midagi palju sügavamat, olulisemat, erilisemat..Muidugi pingevabam ja rahulikum, südamelöögid püsivad normi sees ja põsed ei õheta nagu paaviani perse, kui armumine..Kuid siiski. Armastus on midagi ..leebelt öeldes "käega katsutavat", armastus on midagi "ninaga nuusutatavat.." Oeh, mida ma ajan..iga teine inimene peaks mind napakaks, peast põrunuks. Kuid kui keegi on midagigi sellist tundnud..No siis..no siis ta teab, millest ma räägin ja mida ma mõtlen. Armumise ja armastuse vahe on kindlasti ka mõtlemine. Kindlasti.. armunud olles ei mõeldagi. Kõik mõtted on peas segi. Liblikad uuristavad sapipõit ja magu, ajus jooksevad väiksed sibavad tulukesed ringi nagu hakkaks rongist maha jääma..Jah, see on armumine. Tasakaalutu olek, vahel öökima ajav, lollakat naeratust näole panev, keeruline ja ... mittemidagi lubav armumine. Armastus..Kõnnitakse kahe jalaga maa peal ning mõeldakse ka teisele kahele jalale..Mis on aga armastuse ja armumise sarnasus? Ma tean isegi seda. Mõlemal juhul mõeldakse koguaeg teisele osapoolele..teisele armunule( oleneb..kas teine osapool on ikka armunud?) või teisele, kes armastab..( kui armastab). Mõeldakse rohkem kui sõpradele, kes varem olid ainsad, kellega nurga taga suitsu kimuda või rahade eest viinapudelit kokku klappida..Imelik, aga sellised asjad kaotavad lihtsalt tähenduse. No oleneb muidugi sõpradest. Olles armunud või armastatud, saab lihtsalt aru, kes on sõbrad, kes on nõus igal eluetapil toetavad olema. Sest see on ju paratamatus, sõpradele pole nii palju aega kui varem..Kui üldse. Tõelisel sõbral muidugi on. Liiga keeruliseks kisub jutt ja liiga palju inimesi veetakse jutu sisse. Ehk tuli põhipoint välja. Võib-olla mitte, sest kui mõni eriti eufoorias tsikk seda loeb, siis ei saaks ta ju midagi aru. Ps: kui sa midagi aru ei saa, oled armunud, kui saad, oled üksik või vastupidi : supled armastuses ja oled tark inimene. Mina olen näiteks väga tark. Samuti ka ego aga see selleks. Järgmises sissekandes panen kindlasti ka Remarque'i tarkused kirja, siia nad kahjuks ei jõudnud. Aga äkki ma olen sama tark? Pigem ei...