340/ all I want is a little peace and quiet!

Võiks ju mõelda, et suvel on igaühe meelistegevuseks trööbata mööda üritusi ja olla massidega koos mingitel festivalidel ja muudel üritustel - nt Positivus, Folk, Estonian Rally ja muud sellised. Eks ta mõnes mõttes ole tõsi ka, kuid kindlasti ei ole inimmassid need, mis mind meelitaks mingile üritusele - pigem ikka üritus ise. Hea oleks, kui inimesi poleks seal üldse, siis ei peaks kemplema purjus ja suitsetavate inimestega, keda nagunii ei koti, mis laval/rallirajal toimub. See selleks.

Antud teema on püstitatud hoopiski seetõttu, et mul on raske leida oma vaikset nurgakest, kus olla omaette ja nokitseda oma asjade kallal. Ehk see ongi see ainuke nurgake. Millegipärast ei tule mulle see aga kohe esimese asjana meelde ja olengi ahastuses, et kuhu peituda..Kõige vaiksem koht on töö juuures, kus vahepeal ei mängi isegi raadio ja töökaaslased on nii vaiksed, et kui ma ei kuuleks paberikrõbinat, arvaks ma, et nad on igavusse surnud..

Hetkel on maja nii ülerahvastatud elukaaslase sugulaste poolt - eile oli meid majas kokku 11. Minu jaoks on see 9-10 inimest liiga palju.
Ma olen harjunud, et majas on rohkem  inimesi, kui siis, kui sai korteris elatud Tartus (elan niigi ämma-äia, elukaaslase venna ja tema neiuga sama katuse all) kuid 10-11 on liig, mis liig. Pole ruumi istuda, ega astuda. Jah, võiks ju mõelda, et mis see minu asi nuriseda. Pole see ju minu maja, seega pole mul ka sõnaõigust ega õigust midagi arvata. Lisaks on kõikidel suvel ju puhkus ja maal puhkus on ju väga tore asi. Eks ma ise läheks ka maale sugulaste juurde puhkama, kui mul selline võimalus oleks ja ma ise oleks sunnitud linnas elama.

Kõige rohkem häirivad mind lapsed. Ausalt. Olen tõsiselt kaaluma hakanud, kas ise üldse seda teed ette võtta, sest lapsed tunduvad nii tüütud. Nad koguaeg tahavad midagi ja ei söö seda, mida sa tahad, et nad sööks. Nad pigem lesiks teleka ees ja vaataks multikaid, kui leboks ja mängiks õues. Minule on see väga võõras, sest ma olin väiksena iga vaba momendi õues. Mänguasjadeks olid puuoksad ja kivid ja ikka oli elu ilus. Praegu on lapsed koguaeg multikaid vaatamas - katsu ainult pärast tööd teleka ette löögile saada...

Kui tavaliselt nägi minu päevagraafik välja taoline:
Hommikul 6:30 üles
võimlemine, hommikusöök. hambapesu ja muud protseduurid
mingi hommikuse saate või sarja vaatamine söömise kõrvale
meili ja tööasjade kontrollimine
enda sättimine
autoga tööle kaheksaks-üheksaks.
pärast tööd mingi hea sarja vaatamine, õhtusöök
vahest ka rattasõit/saun/dušš
blogimine?

Siis hetkel on see rütm selline:
Ärka hommikul viimasel hetkel ja tee võimlemisesarnaseid liigutusi põrandal (meenutab rohkem purjus hülge roomamist, kui võimlemist..)
Pane ennast riidesse ja suru hambahari hambapastaga suhu
Pärast hammaste pesemist  vaata, kas näed enamvähem inimlik välja
Istu autosse ja sõida tööle kella üheksaks.
Võta töö juures tass kohvi ja näri mingeid kuivikuid.
Istu arvuti taha ja võta aega ärkamiseks tund-kaks.
Istu tööl kuueni ja kauem, sest sa ei taha koju minna, nagunii pole ruumi istuda-astuda.
Sõida koju
Otsi kapist süüa ja mine teisele korrusele VOODISSE, sest telekatoas ja igal pool on liiga palju inimesi
Vaata  mingit sarja ja istu oma sassis voodis - see on nüüd sinu nurk.
Mõtle tõsiselt, kas tahad lapsi või mitte.
Ole sauna/duši/vetsujärjekorras poole ööni
Uinu mingil suvalisel ajal, sest olid saunajärjekorras (või muus järjekorras..eile oli saun) poole ööni..
Korda järgmisel päeval samu tegevusi ja kiru oma elu..

 Mul tavaliselt tõesti pole inimeste vastu midagi kuid millegipärast ma tahan just praegu ise puhata ja rahu ja vaikust saada. Kuna Meelis on tööl kuskil Eesti teises otsas, olen lihtsalt mina üksinda aga ümbritsetud massidega.

Avastasin, et mul on reedel puhkus. Selle asemel, et olla kodus nende massidega, peaks vist kuskile põgenema..

Järgmine postitus tuleb aga üritustest, kus on saanud hiljuti käia ja ka viimasest kinoelamusest:)