Mina olen üks inimestest, kes arvab, et armuda ja armastada ei ole võimalik kord elus. Neid kordi on kohe kindlasti rohkem. Ei tohi alla anda, tuleb oma süda uuesti avatuna hoida ja loota, et midagi head pääseb sinna sisse. Tuleb armastada tingimusteta, palavalt, kahetsemata midagi...
Mina sain haiget, mis tõttu praegusesse suhtesse astudes olin ma kindlasti veidike segaduses, et mida ma tunnen..kas ma lihtsalt otsin seltsi, kas ma vajan mingit leevendust.? Kuid asi ei olnud nii..ma mõtlesin päevad läbi ühele inimesele ja see ei olnud see, kelle tõttu ma haiget sain. See oli inimene, kelle ma oma südamesse oli lasknud ja mida ma pole seniajani pidanud kordagi kahetsema. Naljakas kui inimesega on klapp nii hea, et see tundub lausa ebanormaalne. Kui on samad asjad naljakad, samu asju kritiseerime.. Mõistame üksteist poolelt sõnalt..ei saa üksteiseta magama jääda .. lihtsalt telekavaatamine või koos autoga sõitmine pakub palju rõõmu. Ei ole mingite asjade pealesundimist, ühiste hobide huvide väljamõtlemist, pealesurumist. Oleme erinevad kuid samas samasugused ja see on nii hea tunne. Mul on nii nii hea meel, et mul on keegi, kellega mul on nii hea klapp ja ei tule pähegi, mis seda võiks peapeale pöörata. Ma olen varemgi rääkinud, et ma olen nii õnnelik ja ma olen nii armunud ja nii edasi.. aga iga kord on erinev..:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar