Ütlesin, et see oleks hea, kui Meelis Rootsi läheks, saaks vaheldust ja nii.. nüüd ma ei tea. Ma olen nii üksi ja kurb. Täna ta otsustas, et ikkagi läheb. Saatsin millalgi sõnumi, et kaugel ta on, selgus, et buss läheb alles kahe aeg. Saatsin loengu kuradile ja läksin külmetasin bussijaamas. Muidugi ilmus ta oma isaga kohale 15 minutit enne bussi, et ma ei saanud teda korralikult kaisutadagi.. ostsid piletid ja läksid bussile.
Mõtlesin, et ma ei suuda seal olla kui buss minema sõidab, klammerdusin aga seisma ikkagi sinna, kust ma näen, kui buss minema sõidab..ja ehk näen veel Teda. Nii paha oli, ma nutsin omaette ja terve kodutee kriipis miski mu kurku, sest nii tühi ja kurb tunne oli.. ei oska olla, ei oska midagi teha. Ei ole nädalavahetusel kellegi kaissu minna.
Ütlesin talle, et kui ta kuskil netti saab, et ta võimalust kasutaks..kirjutagu ja joonistagu mulle, muidu ma lähen lolliks.. ta jõuab võib-olla alles homme-ülehomme kohale, nii et mingi elumärgi saamisega läheb ikka aega.
Oeh, ja niimoodi ma mõistangi, kui väga ma teda vajan, tema lähedust ja tema kallistusi... mine või lolliks.. ta on ju minu kallis. Ma igatsen teda juba niii väga.
Ma lähen nüüd soome keelde ja siis tulen koju tagasi.. õhtul on rebaste ristimine ja afterpartyle..ma vist ristimisele ei viitsi minna ja ajaliselt läheks kiireks ka. Afterpartyle lähen.. Club Tallinnas ruum olemas ja vast saab natuke juua ka.. ei taha kurb olla...
Kirjutan millalgi jälle, mis mul ikka teha..
Nädalavahetuseks jään samuti vist linna, ei hakka end kuidagi imemoodi koju transportima, rohkem jama sellega kui asi väärt. Musi ka ei ole nii et.. oeh. Ma tunneks seal end veel üksikumana. Aga olgu, lippan kooli.
Loodan, et Meelis messib mulle enne kui ta laevale läheb...
Kallistan kõvasti..musikalli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar